EV energia ja julgeolek

[Jaanus2]

See Kantar uurib ka igasuguseid asju. Loomulikult suhtuvad kõige halvemini need, kes lähedal elavad. Et tuulikud on läinud suureks ja üha suuremaks lähevad, siis oleks meretuulepargid kõige paremad - segaksid inimesi kõige vähem. Merel on ka tuult rohkem ja stabiilsemalt. Et merre ehitada on kallim, on need ikkagi kallimad kokkuvõttes. Kahjuks ka need segavad kedagi - silmapiiril ei tohi ka midagi näha olla.

[OLAVI]

Avastasin et Kantar on seda tuuleparkide teemat küsitlenud ja analüüsinud. Kõige negatiivsemalt suhtuvad tuuleparkidesse need, kes seal lähedal elavad.
https://mkm.ee/sites/default/files/docu ... ruanne.pdf

Seda uuringut tulebki võtta kui "elanike Meelsusuurungut", mille tulemuste abil saaks mudida ühiskondlikke hoiakuid.

Uuringu eesmärk
Käesoleva uuringu eesmärgiks on saada erapooletu teadmine Eesti elanike meelsusest tuuleenergia osas.
Uuring annab:
─ ülevaate Eesti elanike meelsusest tuuleparkide osas;
─ teadmise olulistest tuuleparkidele vastuseisu põhjustest;
─ elanike hinnangud, kuidas tuuleparkide negatiivseid mõjusid leevendada;
─ põgusa sissevaate ettevõtete meelsusesse;
─ võimaluse edaspidi läbi viia võrdlevaid tuuleparkide meelsuse kordusuuringuid.

[Walter2]

Valguse vaheldumise efekti puhul läbi tiiviku tuleb arvestada ka seda et ei vahi see tiivik 365 päeva aastas pidevalt sinu poole vaid natuke oleneb ka tuule suunast. Tõsi - tiivikute asukohtades on mingid valitsevad tuulesuunad mis domineerivad aga siiski. Tiiviku telg risti vaataja suunas on vilkumist tunduvalt vähem.
Lõppeks jõuame võimaliku lahenduseni - millal hakatakse tootma läbipaistvast materjalist tiivikutega tuugeneid?

[nukkel]

Kas siin on keegi kes elab tuulikute läheduses ja nõus oma kogemusest rääkima?

[parkija]

Ma läheduses ei ela , samas Pakri ps tuulepargi ehituse ajal olin natuke asjaga seotud , kui seal tuuliku lähedal olla näiteks 10 minutit , ei teki mingit tunnet , tiiviku laba läheb mühinaga tuuliku mastist mööda ning kõik , pool tundi hakkab juba natuke häirima , 8 tundi segab , just lisaks mürale see liikuv tiivikulaba vari , aga inimeste tundlikus on erinev , mind segas , mõnda ei pruugi häirida .

[manjabes]

Flamanville 3 ühendati võrku.
Lihtsalt teoreetilise mõtteharjutusena, kas järgmised EPRid ehitataks kogemuse põhjalt rohkem graafikus ja eelarves püsides või mindaks EPR-2 sinilindu jahtima ja kolistataks jälle kõik samad esmaeksemplari ämbrid läbi?

[Fucs]

Aga tundub, et neile "paljurohkemvaatajatele" meeldib sinna trügida ja seal olla? Siin on erinevus, kas inimene kolib ise vabatahtlikult asfalti, raua, plastiku, klaasi ja betooni embusesse, või kolib see porno väevõimuga inimese juurde vabaõhumuuseumisse.

Kui minu isa maja ehitama hakkas, siis kolistas Valga - Tartu mnt. pidi päevas kümmekond krusa. Nüüd paneb viu ja vops. Taastage 50 aasta tagune liiklustihedus! Või õigemini hõredus.
Eesti inimene on millegi uuega nõus ainult siis kui see tuleb kellegi teise tagaaeda. Kõige parem Hiinasse, äärmisel juhul Ida - Virumaale.

No kui see tee juba nii lähedal elamisele on, et tekib tõestatud mõju, mis ületab tavakasutusest tekkivaid mõjusid ja norme, siis ehitatakse tänapäeval müratõkkeseinad vahele.

Erinevate ehitiste/rajatiste olemus, mõju ja mõjuulatus on erinevad. Ei saa võrrelda.
Eraldi teema on seltskonnad, kes on "põhimõtteliselt kõige vastu, sest lihtsalt on kõige vastu" VS elementaarne teiste kaaskodanikega arvestamine, ja kui nendega ei arvestata, siis nende vastuseis. Viimaseid esimestega ühte patta toppides on tegemist nende viimaste teatud sildistamise ja "tühistamise" katsega. Lahmimine pole kunagi eriti mõistlik tegevus. Ega kui kõik, keda mingi ehitis tõestatult mõjutab on sellega nõus ja rõõmsad, siis ju probleemi ei olegi.

NAABRUSÕIGUSED PLANEERIMIS- JA EHITUSÕIGUSES
https://dspace.ut.ee/server/api/core/bi ... a3/content

"Eesti inimene on millegi uuega nõus ainult siis kui see tuleb kellegi teise tagaaeda." - siin on "Eesti inimene" selline mõnusalt laialivalguv mõiste. Noh, nagu kõik need võõrad karvased ja sulelised, kes nt Nursipalu harjutusvälja vastu olid ja on kuid ise mingit kokkupuudet, mõju ega lähedust sellega ei oma. Kui me asendame "Eesti inimese" lauses "kohalik inimene" või "mõjualas elav inimene" saame teistsuguse lause. Ja kui kohalik mõjutatud inimene ei ole nõus sellega, et keegi teine tuleb nende "tagaaeda" oma projektidega, siis mis õigusega nt mina, kellel puudub igasugune seos, neid halvustada või mutta trampida tohin?

Ma kohendaks selle lause hoopis selliseks:
"Eesti inimene teeb uued asjad alati mitte enda, vaid teiste kaaskodanike tagaaeda"
Kui mõnele mingi asi põhjendatult ei meeldi, kas ta peaks siis ennast milleski süüdi tundma või?

Seega, Rebane, kui teil seal enamus nendest, kes tuulikute mõjutusulatuse alla jäävad, on nendega nõus (ja talumishüvitised vm soodustused ja hüvitised on nende arvates piisavad), siis andke aga minna. Tädi Maali Kuressaarest ega onu Heino Kiviõlist ei oma mingit sõnaõigust. Kui, siis ainult kaudselt, nt kas on nõus omale kinnisvara soetama sinna või mitte ja mis hinnaga. Kui te aasta või paari pärast aga avastate, et krt ikka mingi jama on, siis pole enam midagi teha.

Rebane11 kirjutas: ↑22 Dets, 2024 0:02
Avastasin et Kantar on seda tuuleparkide teemat küsitlenud ja analüüsinud. Kõige negatiivsemalt suhtuvad tuuleparkidesse need, kes seal lähedal elavad.

See Sinu viidatud Kantor Emori küsitluse aruanne....
Sealt me kahjuks ei saa teada, mida arvavad tuulikute mõjualas elavad inimesed oma kogemustele tuginedes.

Mind huvitaks just see, mida arvavad need, kes tuuleparkidega ise vahetult peavad kokku puutuma, mitte kõikide nende teiste arvamus, kes neid on näinud piltidel või eemalt autoaknast.

Kokku vastas küsitlusele 1351 inimest.
....
Tuuleparkide läheduses või perspektiivsetes alades elavate inimestega viidi läbi fookusgrupid.
- Kokku intervjueeriti viie grupi käigus 21 inimest.
Fookusgruppide osalejad leiti ankeetküsitlusega. Ankeedi lõpus oli inimetel, kes elavad olemasolevate tuuleparkide läheduses või piirkondades, kuhu tulevikus on võimalik tuuleparke rajada, võimalik jätta oma kontaktandmed, juhul kui nad on nõus osalema tuuleparkide teemalises vestlusringis. Huvi avaldanud inimestest moodustati 5 gruppi, kus olid esindatud nii tuuleparkide suhtes pigem positiivselt, pigem negatiivselt ja ka neutraalselt meelestatud inimesed. Üks grupp toimus vene keeles. Grupid viidi läbi MS Teams keskkonnas ja ühe grupi kestus oli keskmiselt 1,5 h. Vestluse juhtimisel oli aluseks vestluskava, mis käsitles peamisi meelsusuuringu teemapunkte (teadlikkus, peamised barjäärid ja pooltargumendid, info ja kommunikatsioon, leevendusmeetmed). Fookusgrupid toimusid vahemikus 22.09.−05.10.2021.

Miks pandi vastajad kes elavad olemasolevate tuuleparkide läheduses kokku nendega, kes elavad seal kuhu tulevikus on võimalik tuuleparke rajada?
Mida on viimastel pistmist olemasolevate tuulikute juures elajatega, et nad nendega kokku ühte gruppi pandi?

Kui küsitluses osales 1351 inimest ja nendest 21 inimest kuulus gruppi "Tuuleparkide läheduses elavad ja piirkondades, kuhu tulevikus on võimalik tuuleparke rajada, elanikud" siis see "grupp" on 1,55% küsitletutest. Neid, kes mõjualas juba elavad, on veel vähem.

Kui üldiselt suhtutakse nii mere- kui maismaa tuuleparkidesse pigem positiivselt, siis oma kodu lähedusse rajatava tuulepargi suhtes ollakse skeptilisemad. Oma kodu/suvekodu lähedusse rajatava maismaa tuulepargi suhtes on väga või pigem positiivsed 35% elanikest.
Kodu lähedale rajatava meretuulepargi suhtes ollakse veidi toetavamad – sellesse suhtub pigem või väga positiivselt 64%.

Millised on numbrid nende lõikes, kes elavad tuulikute mõjualas? Nad ju oleks saanud ka selle eraldi välja tuua, numbrid on ju olemas.

LÄHEDUSES VÕI PERSPEKTIIVSETES ALADES ELAVATE INIMESTE SUHTUMINE
─ Üldiselt suhtutakse tuuleparkidesse pigem positiivselt. Probleemid tulenevad tihti teadmatusest ja kommunikatsioonist. Inimesed tahavad, et nendega arvestatakse ega „sõideta teerulliga üle“. Elanike suhtumist paistab väga palju mõjutavat ka see, kui palju usaldatakse oma KOV-i: kui KOV on vahendajaks tuulepargi arendaja ja kohalike elanike vahel ning KOV-i asjaajamise läbipaistvuse osas on elanikel juba varasemalt kahtlusi, siis need ilmselt võimenduvad veelgi.

"Üldiselt" ja "pigem"... Vastavad numbrid?

Tuulepargid tunduvad elanikele visuaalselt häirivad: kolmandik vastajatest arvab nii mere- ja ligi pooled maismaa tuuleparkide kohta. Kõrgem hinnang visuaalsele häirivusele on nende elanike hulgas, kes elavad tuuleparkide läheduses.

Pooltele neist (täpselt 50% ?), kes elavad läheduses, tunduvad tuulepargid visuaalselt häirivad.

62% elanikest toetab maismaa tuuleparkide laiendamist.Tuuleparkide laiendamise vastu on keskmisest rohkem need inimesed, kes elevad tuuleparkide läheduses või kelle lähedale kavandatakse tuuleparki.

Kui palju on "keskmisest rohkem" numbriliselt, sellest minnakse jälle vaikselt mööda. Kui maismaaparkide puhul "kõik kokku" on juba 62% "ei toeta", siis palju neid on "ei toeta" isikuid on nende hulgas, kes nende mõjualas elavad?

─ Tuuleparkide olulisimaks negatiivseks mõjuks peetakse vibratsiooni: ligi 2/3 elanikest peab seda väga või pigem negatiivseks asjaoluks
─ Veel peljatakse, et tuuleparkidega kaasneb kinnisvara ja maa hindade muutus ning varjutus/valguse vilkumine
─ 36% elanikest hindab tuuleparkide mõju tervisele pigem või väga negatiivseks; 31% aga leiab, et mõju puudub.

Millised on vastavad numbrid nende seas, kes elavad tuulikute mõjupiirkonnas ja omavad isiklikku kogemust? AUU? Kantar?

Küsitluses osalenud "arvajad"
See on ju Fuc*** komöödia? Ei?

Kas Teil on kokkupuude tuuleparkidega?

6% Jah, elan nende lähedal
3% Jah, suvekodu on nende lähedal
[ Fucs märkus: Kokku 9% aga minimaalselt 6%. Üleval sain arvutuslikult, et selliseid vastajaid oli 1,55%. Kumb see õige on? Nende kahe grupi tulemused oleks pidanud ERALDI uuringus välja tooma, sest on teistest OLULISEMAD]

5% Jah, minu lähedale kavandatakse tuuleparki
56% Jah, olen sattunud piirkonda, kus need on lähedal
5% Ametialane kokkupuude
1% Muu
1% Olen mööda sõitnud
30% Ei ole kokkupuudet
[ Fucs märkus: Kõik kokku 107% Ilmselt mõnel on kaks erinevat kokkupuudet vms gümnastika]

Uuring viidi läbi kolmes sihtrühmas:
1) Eesti elanikud. Elanikkonna uuringu valimisse kaasati Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–84 (Statistikaameti andmetel seisuga 01.01.2021. a kokku 1 072 161 inimest). Valim on esinduslik samas vanuses Eesti elanikkonna suhtes.
2) Inimesed, kes elavad olemasolevate tuuleparkide läheduses või piirkondades, kuhu tulevikus on võimalik tuuleparke rajada.
3) Ettevõtted. Ettevõtete meelsus on uuringus kõrvalfookuses ning põhitähelepanu on elanike meelsuse uurimisel.
Kõigi sihtrühmade valimijaotused/täpsemad kirjeldused tuuakse ära lõpparuande lisas.

Kõigi sihtrühmade valimijaotused/täpsemad kirjeldused tuuakse ära lõpparuande lisas.

Lisa. Valimijaotused.

Vanus, sugu, rahvus, haridus, elukoht, regioon, pere sissetulek ühe inimese kohta.

Kus on sihtrühm Nr.2 täpsem kirjeldus? No mind huvitaks, kui palju ja kes nendest, kes elavad tuulikute mõjualas, osalesid küsitlustes, mitte see, mis religioonist nad on või kui suur on pere sissetulek.
Jaotises "elukoht" on üksnes * Pealinn * Suurlinn * Muu linn * Maa-asula ja kõik.

Kas siin on keegi kes elab tuulikute läheduses ja nõus oma kogemusest rääkima?

Tundub, et mittekeegi... mis viib nad (s.h. minu enda) tegelikult "arvajatena" samale tasemele nendega, kes nt. Nursipalu kohta "arvasid" aga ise seal läheduseski ei elanud.

[Fucs]

Üks hiljutine näide, küll teisest vallast, kui energia, aga samast vallast talumiskohustuste, mõjutuste ja planeeringute koostamisega, et kuhu võib mitte korralikult läbi mõeldud tegevus "ootamatult" lõpuks viia.

SEIN ON EES ⟩ Ukuaru muusikamaja sein varjab naabrite eest valguse

Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja kõrvalhoone kerkib hoopis teise kohta, kui naabermaja elanikud eskiise vaadates ette kujutasid. Vähemalt nelja korteri akendest hakkab paistma vaid kümne meetri kaugusel asuv must sein.

Ukuaru muusikamaja keskmeks saab Alar Kotli projekteeritud Pauluse kirik, aga et tänapäevane kontserdimaja suhteliselt väikesesse sakraalhoonesse ära ei mahu, nägi projekt ette lisahoone ehitamist kiriku ja Võimla 3 korterelamu vahele. Selle teise hoonega ongi nüüd suur probleem – ehituse edenedes avastasid Võimla 3 mõnede korterite elanikud, et hakkavad edaspidi oma aknast nägema vaid vastasmaja seina, mis projekti kohaselt kaetakse tagatipuks veel mustate plaatidega.

Juriidiliselt on kõik korrektne: toimunud on arutelud ja kooskõlastused ning Võimla 3 elanikud vastuväiteid ei esitanud. Nagu nüüd selgub, lähtusid elanikud nõusolekut andes eskiisjoonisel nähtust. Nad võtsid aluseks joonised, mida Rakvere linn kõikvõimalikes kanalites esitles, sealhulgas avalikul näitusel Pauluse kiriku seinal enne ehituse algust. Tegelik pilt, vähemalt näiliselt, on hoopis teine.
https://virumaateataja.postimees.ee/812 ... st-valguse

Ukuaru muusikamaja Rakveres võtab naabermaja elanikelt päevavalguse

Rakveresse riiklikult tähtsa kultuuriobjektina rajatava Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja ehitust on varjutamas ootamatu pahandus. Nimelt võtab ehitis osalt naabermaja korteritelt ära päevavalguse. Olemasolevatel andmetel pole omavalitsus elanikega nõutavaid kokkuleppeid sõlminud.

Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamaja loodetakse valmis saada tuleva aasta lõpuks. Ehitise kerkides on selgunud, et kammersaali sein varjab kõrvalasuvas Võimla 3 kortermajas osa korterite päevavalguse. Ehk valgust pääseb korteritesse nõutavast vähem.

Linnaarhitekt Angeelika Pärna nõustus, et linn jättis omal ajal elanikud valgusprobleemist korrektselt teavitamata.

"See info jäi väheseks, ei räägitud kõike üksipulgi lahti, et inimesed saaks aru, mis tähendab nii suur hoonemaht. Nüüd me laseme täpselt kõik üle arvutada, et oleks selge pilt, kellel tekib valguspuudus, ja siis suhtleme otse nende korterite elanikega," sõnas Pärna.

2012. aastast Rakveres linnaarhitektina töötava Angeelika Pärna kinnitusel selgitab Rakvere linnavalitsus välja, kas ja miks 2011. aastal detailplaneeringut kehtestades jäid elanikega vajalikud kokkulepped sõlmimata.

"Virumaa Teataja" andmetel teavitas üks projekteerijatest linna probleemist ka 2018. aastal, kui koostati ehitusprojekti. "Kui see fakt ilmsiks tuli, pidanuks korterite omanikke kindlasti teavitama. Ühtki jälge teavitamisest ma aga dokumentidest ei leidnud," ütles 2020. aasta lõpus Rakvere abilinnapeaks valitud Kert Karus Lääne-Viru maakonnalehele.

Jaan Kuusemets Eesti arhitektide liidu juhatusest kinnitas, et kui insolatsiooni ehk päevavalguse miinimumnõudeid ei suudeta tagada, siis uue maja ehitust ei saa enne elanikega asjakohaseid kokkuleppeid sõlmimata alustada.

Ukuaru maja ehituse tõttu piisava päikesevalguseta jäävad kortermaja elanikud on äraootaval seisukohal, ütles korteriomanik Auri Toomik.

"Tõele au andes on see väga häiriv probleem - ei möödu päevagi, kui selle peale ei mõtleks. Aga milline see linnaga sõlmitav kokkulepe oleks, selles küsimuses ei tahaks ma sündmustest ette rutata, sest asi on veel värske. Ootaks linnapoolset pöördumist ja siis saaks edasi arutada," rääkis Toomik, kes 2021. aastal Võimla 3 majja korterit ostes ei saanud ühtegi teadet selle kohta, et korteris on päiksevalguseta jäämise oht.

https://www.err.ee/1609516513/ukuaru-mu ... evavalguse

[Rebane11]

Ma lasen vaikselt teemal settida, aga abikaasa oma "agentuuri" kasutades sai kontakti paari Tihemetsa kandi inimesega, kes lubasid rääkida ja näidata, kui kohale lähme. Erinevaid tahke.
Talumistasu mida praegu välja arvutab, oleks 238.34 Euri aastas ja see on vist kõigile sama. Selle eest väga palju taluda just ei kannata,

[M.R.]

Proovin hr.nukkelile vastata omast kogemusest.
Esiteks oleks muidugi vaja aru saada mõistest tuulikute läheduses... Tänapäeval üritatakse tuulikud asustusest võimalikult kaugele ehitada seega ei oska ma ütelda kas ma elan tuulikute "all". Minu kodust asub Tootsi tuulikupark linnulennult ca 5km kaugusel. Tuulepark on värske, esimesed tuulikud kerkisid alles aasta tagasi niiet pikaajaline kogemus puudub. Tuulikud on suured ja paistavad koju kenasti kätte kuid sellega on aga... Minu tuulikuutepoolsel naabril on kõrghaljastus ja koduaias ma tuulikuid ei näe. Kohe kui lähen aiast välja tee peale, põllule või mujale lagedamale paistavad ilusti kätte. Seega kui tuulikud visuaalselt häirivad siis istutage sellesse külge puud ja probleem lahendatud. Minule isiklikult ei ole need valged postid koos karusselliga kunagi meeldinud ja kui ma hoovist välja lähen siis jah, tunnistan et ei meeldi, aga tõttütelda olen vist juba ära harjunud või vanadusest leplikuks muutunud ning vaatan mujale kui silma riivab.
Sellel kaugusel mingit heli ka infraheli, mina küll ei kuule või tunne.
Minu jaoks tekkis kiiks seoses tuulikutega hoopis veidras kohas. Nimelt on tuulikutel punased öötuled... ja need vilguvad pimedas läbi puuvõrade. Ma algul ei saanud üldse aru mis jura see seal naabri juures taevas on. Kas naabrimees on lolliks läinud ja mingid punased lambid (vilkuvad) puu otsa vedanud või mis kurat Ja need punased tuled taeva taustal sõna otseses mõttes häirivad mind, aga see võib ka sellest tulla et ma hiljuti vaatasin saadet valgusreostusest. Igatahes tähtededega nad kokku ei lähe ja peaks neile ütlema et pange nõrgemad lambid kui ohutusreeglid vähegi lubavad.
Ahvenamaal kalastamas käies on meie onn tuulikust ca 600-700m kaugusel ja seal on küll see vuhh-vuhh kuulda ja tunda aga seal vähemalt 25 aastat vana tuulik ka juba, äkki tänapäevastel on labad väheke vingemad ja ei vuhista niimoodi. Ja sellel punast laternat pole, või ei ole nii lähedalt näha igatahes ei ole häirima hakanud.
Et siis sellised kogemused mul.
Edu, jaksu ja ilusat pühadeaega kõigile.
M.R

[OLAVI]

...
Ahvenamaal kalastamas käies on meie onn tuulikust ca 600-700m kaugusel ja seal on küll see vuhh-vuhh kuulda ja tunda aga seal vähemalt 25 aastat vana tuulik ka juba, äkki tänapäevastel on labad väheke vingemad ja ei vuhista niimoodi. ...

Teades heli levimiskiirust õhus ja kui jälgida tiivikut, siis näeb, et see "vuhhh" (õhulöök) tekkib sellel hetkel, kui tiiviku laba alumises punktis möödub mastist.
Ehk see madalsagedusliku impulssheli tekimine ei sõltu mitte niivõrd tiiviku laba geomeetriast vaid masti geomeetriast ja ammugi mitte seadme vanusest.

[OLAVI]

Valguse vaheldumise efekti puhul läbi tiiviku tuleb arvestada ka seda et ei vahi see tiivik 365 päeva aastas pidevalt sinu poole vaid natuke oleneb ka tuule suunast. Tõsi - tiivikute asukohtades on mingid valitsevad tuulesuunad mis domineerivad aga siiski. Tiiviku telg risti vaataja suunas on vilkumist tunduvalt vähem.
Lõppeks jõuame võimaliku lahenduseni - millal hakatakse tootma läbipaistvast materjalist tiivikutega tuugeneid?

Kuluefektiivsem oleks modelleerida ja avalikustada tekkida võivate varjutuse alade asukohad ja sellega oleks juba poolte ümbruse elanike mure vilkumise pärast kadunud ning teistele (koostöös KOV'ga) lahendada, näiteks sobiv "haljastus", et neid vilkumine ei saaks häirida.

Aga varjamise, parastamise, halvustamisega (ise olete lollid) süvendatakse vastuolusid erinevate gruppide vahel.

[nukkel]

M.R tänud vastamast.
Ei tee mingit küsitlust vaid soov aru saada kuidas on need tuulikud inimesi mõjutand, häirinud. Ei ela ise nende lähedal kus need tuulikud on.
Kõik lihtsalt uudisimu, enese harimiseks.

[pwn13]

ma olen kunagi kohtla-järvel komandeeringus olnud mitme kuu vältel. Isegi seal harjub 24/7 kõlava turbiini vilina ja kahtlase haisuga ära.

[OLAVI]

ma olen kunagi kohtla-järvel komandeeringus olnud mitme kuu vältel.
Isegi seal harjub 24/7 kõlava turbiini vilina ja kahtlase haisuga ära.

Inimene harjub isegi poomisega aga kes kompenseerib omanikule tema kinnisvara müügiväärtuse langemise, kui selliselt häiriv naaber kõrvale tekib?