EV energia ja julgeolek

[Kriku]

Keegi ei kompenseeri nagu ka siis, kui karjäär rajatakse näiteks. Kinnisvara omamisega käib ka riske kaasas, selle mõttega võiks harjuda.

[wolfgang]

Keegi ei kompenseeri nagu ka siis, kui karjäär rajatakse näiteks. Kinnisvara omamisega käib ka riske kaasas, selle mõttega võiks harjuda.

Päris nii ikka ka ei ole. Selleks käivadki keskkonnamõu hindamised ja koosolekud jms., kus huvitatud isikud saavad oma seisukohad välja öelda ja kompensatsioonimeetmed kokku leppida. Ka kinnisvara hinnalanguse saab teemaks võtta. Iseasi, et kõik see on selgelt arendaja poole kaldu paraku, kuna kohalikul pole võimu/oskust mööda kohtuastmeid riigi parimate juristidega vägikaigast vedada. Erinevalt tuulikutest, näiteks liiva või kruusa karjäär, juba mõneasja meetri kaugusel, mingit erilist häringut ei tekita, kui just sinna viiva tee ääres ei ela.

[Kriku]

Ikka tekitab, müra näol näiteks. Aga väljub teemast.

[wolfgang]

Tänapäeva tehnika on suht vaikne. Karjäär tähendab üldjuhul auku, mis maasse kaevatakse ja selles augus müdisev tehnika ei kostu teabmis kaugele. Lisaks ei tööta need 24/7 vaid üldjuhul E-R 8-17. Kui sedagi. Võrreldes tuulikutega on karjäär ikka väga mõnus naaber.

[Kriku]

On kogemus 200 m vahemaaga, kivide kolin & masinate mürin häiris väga. Kaugemalt oli ka kuulda. Tõsi, metsa vahel polnud. Palun nüüd teemasse tagasi.

[Some]

Karjääridest ja selle naabritest, kahjuks maksumüüri taga.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203425 ... -taluaiani

Midagi peab Eesti seadustes ja ettevõtete eetikas kapitaalselt mäda olema – kuidas muidu on saanud reaalsuseks Tallinna külje all Harku karjääris toimunud, kus hüdrovasarate mürinal on karjäär tunginud nii lähedale vana talumaja kompleksile, et nende vahel enam kanagi siblima ei mahu.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1203389 ... iin-lopuni

Laabi külla on veel alles jäänud viis majapidamist, ülejäänud lõid käega, andsid kaevandajate survele järele ja müüsid kodu maha. Nende kinnisvara väärtus oli muidugi tohutult vähenenud. Mitu korda nädalas maad värisema ajavad dünamiidiplahvatused, pidev kivipurusti ja suruõhuhaamrite ragistamine, tolm, müra. Mida lähemale karjäär tuleb, seda rohkem kinnisvara väärtus kukub. Mõni majapidamine on päris tühjaks jäänud.

Kas riik või kaevandajad kuidagigi neid häiringuid kompenseerivad? Mehe vastus on eitav, mitte kelleltki mitte midagi.

„Ju siis seadus ei võimalda või pigistavad ametnikud lihtsalt silma kinni. Mitte üks sent!“

Edasi suundume Harku ja Saue valla eraldusjooneks oleva Tammi tee äärde – see on ainus tee, mida mööda veel Laabi külla pääseb. Kunagi ammu oli see kasutusel raudteena.

Selle tee ääres asub Kukebali kahehektariline kartulipõld. Tõenäoliselt kõige müstilisem ja ühtlasi nukram kogu Eestis. Üüratust Harku karjäärist eraldab seda vaid kitsuke maariba.

Nüüd on antud kaevandamisluba ka teisele poole põldu ja nii tuleb tulevikus olla väga ettevaatlik, et vaovedamisega rajalt liialt kõrvale ei kaldu, õhulend saab olema ränk. Puud on juba maha võetud. Saue valla keskkonnanõunik olevat seda maatükki nimetanud kõige väärtuslikumal maal asuvaks kartulipõlluks.

„Kui nad siia põllu kõrvale augu sisse saavad, siis lähevadki raginal ära igale poole – küla taha ja mujale,“ ennustas Kukebal kaevandajate plaane.

„100 meetri raadiuses igast suunast! Suruõhuhaamer taob sul aia taga tuh-tuh-tuh hommikust õhtuni! Ja tolm, aprillist oktoobrini – kui tuul on kaevanduse poolt, siis lükka aknad kõvasti kinni ja istu toas. Sa ei kujuta ette, kui hall siis siin on, õue ära tule, hingad sisse kogu selle peentolmu endale.“

Ma vist ise eelistaks tuumajaama naabriks.

[wolfgang]

Usu mind, mulle pole vaja erinevatest kaevandamistehnoloogiatest Delfit (ega ka "The Guardiani" või "Nature")tsiteerida, ma võin ise sellest pikalt jutustada. Kui tähelepanelikult lugeda siis ma kirjutasin liiva või kruusa karjäärist, mitte lubjakivi nagu osundatud Delfis või põlevkivi või fosforiidi, graniidi vms.. Liiva üldjul ei lõhata, ega hüdrovasaratega peenestata. Tänapäevane rataslaadur on ikka päris vaikne asi. Muidugi tuumajaam oleks SEST valimist veel kõige eelistatum naaber.

[MeelisV]

Ei ole kogemus eluga tuuliku(te) lähedal.
Aga elan põhjaranniku paepealsel kus on ehk labidatäis mulda enne paasi.
Maantee kus liiklus on 24/7 peal asub ehk u. 1 km linnulennult. Paarsada m veel edasi on raudtee.
Müra on 2 tüüpi üks on see mida kuuled teine mida ka tunned.
Käin igapäevaselt koeraga väljas suunaga kodust maantee poole. On päevi kus müra on kodus maja ees olemas ja on päevi kus ei kuule ka 200m maanteest.
Vaatad kuidas autod sõidavad aga täielik vaikus. Olen pea 10a. Seda jälginud aga noh pihta ei saa miks ükspäev on nii ja teine päev naa.
Teine on vibratsioon. Rippus köögi aknal teeküünla hoidik. Metallist ehk traadist asi. Kodus võis kõike teha ei midagi. Naaber võib uksi paugutada ei midagi. Aga oli päevi kus siis see kilomeeter + kaugusel rong pani selle seal akna peal vibreerima vastu klaasi plärisedes.
Aga ise ei tundnud midagi.
Ehk siis müra levik sõltub õhurõhust, niiskusest, temperatuurist ja krt. Teab veel millest.
Sama ka vibratsiooniga. Sobiv maapind sobiv temperatuur sobiv lainepikkus jne. Jälle sama nagu maanteemüraga ei saanud regulaarsusele pihta miks üks rong pläristas teine mitte.
See tuulikute vaatamine siin ja seal ei pruugi anda mingit tulemust. Sest sinu elukohas on teised tingimused.

[Peeter]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120345964 ... l-ei-toota
Roheklakööridel on ikka raske vastu vaielda sellele tekstile. Ainuke, mida karjuda kannataks, oleks ehk: "aga ta on ju tuumajaamainimene!", aga paljalt selle jutuga kriitikat ei tee.
Praegu on olukord kahjuks selline, et see järjekordne vahejuhtum näitab ilmekalt kuidas rohepläga "tuul ja päike meie sõbrad" koos lausega "kui puudu jääb, siis ostame mujalt" lihtsalt ühe hetkega vastu taevast võib lennata. Kaks kaablit veel jäänud, lisaks veel ka talv ja siis ongi ainult üks maismaa kaudu käiv kaabel sageduseandjaks, aga energiat ennast ei jätku....

Lisaks veel see: https://makroskoop.ee/saksamaa-toostus- ... seiskumas/

[Rebane11]

Sattusin ühe huvitava video otsa, kus räägitakse tuuleenergiast ja mainitakse sageduse hoidmist. Iirimaal kus palju tuuleenergiat, avastati et populaarsete saadete reklaamipauside ajal tahavad iirlased tassikest teed ja see üheaegne tarbimise kasv põhjustab häireid sageduses. Katsetavad hooratastega.
Mina olen nüüd aasta olnud fikseeritud hinnaga, varem olin bõrsil. Elektriarve kasvanud 2 korda. Kusjuures, varem ikka vaatasin, mis hind bõrsil on, kui midagi suuremat ette võtsin. Nüüd ikka harjumusest ka, aga siis tuleb meelde, et mul ju fiks ja paned sae käima või süldipotid tuimalt käima. Motiivi tipuhetkel vähem kulutada pole.https://www.youtube.com/watch?v=LklUVkMPl8g

[parkija]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Eesti Energia valmistub fikseeritud elektripakettide hindu tõstma .

Kummaline , varustuskindlus jutu järgi on tagatud kuid nagu ei ole ka ja sõltub tuulest aga , hinda peab tõstma , leping lepinguks , kasum on oluline .
Ikka kuidagi kraavi kisub see meie energeetikamajandus

[Some]

Üks energiafirma tegelane kunagi seletas ära, et ka fikseeritud pakettide elekter ostetakse börsilt, ehk kui on näha, et keskmine börsihind saab olema prognoositust kõrgem siis tõuseb ka fikspaketi hind. Lihtsalt pakett sisaldab lisaks keskmisele börsihinnale ka korralikku riskitasu, et võimaliku hinnatõusu puhul paketi müüja kahjumisse ei jääks.

[OLAVI]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : Eesti Energia valmistub fikseeritud elektripakettide hindu tõstma .

Kummaline , varustuskindlus jutu järgi on tagatud kuid nagu ei ole ka ja sõltub tuulest aga , hinda peab tõstma , leping lepinguks , kasum on oluline .
Ikka kuidagi kraavi kisub see meie energeetikamajandus

Lohutavaks jutuks on ju hea küll, aga elektrit saab toota ainult sellel hetkel kui seda tarbitakse.
Kui ikka regioonis vajalikul hetkel tootmisvõimsust napib, siis olenemata hinnast ei pruugi elektrit igale tarbijale jagada.
https://www.err.ee/1609561396/eesti-ene ... ab%20turgu.

"Kõik turuosalised käituvad sarnaselt. Me juba täna oleme mitmete turuosalistega rääkinud, üritanud nende käest elektrit osta ja mitte keegi ei taha järgmisesse aastasse elektrit enam müüa. Kõigil on seda puudu. Ilmselt kõik teevad korrektuure. Need riskid on lihtsalt meeletud, mida elektrimüüjad peavad hakkama nüüd ise kandma," märkis Kasparov.

Kasparov tõi näitena Läti Latvenergo, mis muidu pakkus endal ülejäävat kevadist hüdroenergiat hulgiturul teistele elektrimüüjatele, kuid nüüd seda enam ei tee. "Sest see kaup on hinnas ja ilmselt nad suudavad kasvõi börsilt rohkem teenida," märkis Kasparov.

Peamise põhjusena tõi Kasparov välja, et Balti regioonis toodetakse aastas 40 protsenti vähem elektrit, kui tarbitakse, ja olulise välisühenduse ärakukkumine mõjutab turgu.

Olenemata, et kui palju suvel statistiliselt saaks elektrit toota ei saa seda meie talvel, meie põhjalaiusel veel kasutada.

[nukkel]

Kuidagi meenutab JoKK skeemi eks uuel aastal arve pealt näha.

[parkija]

Ma täiendan nüüd ja küsin : kui lepingupartner kes hetkel on EE või mis iganes tükk sellest ettevõttest muudab lepingus tähtajaliselt fikseeritud hinda mis iganes põhjusel , kas minul on õigus lepingust lahti öelda ja minna teise elektrimüüja kliendiks ilma leppetrahvita ?