Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

[Marvin]

Merevägi peaks tegelikult midagi tegema hakkama tööna. ... Miks pole see Hiina vms. parsa FSB meeskonnaga Eesti laeva kahurite sihtmärgis?

Merevägi, nagu iga teinegi Kaitseväe üksus või jõuametkond, teeb seda, mida eeskirjad-seadused ette näevad või poliitiline juhtkond käsib. Seadused- eeskirjad on hetkel pehmelt öeldes ebaselged. Käsu kohta ei tea, aga tundub kahtlane.
Probleemi teine külg on, millega seda kõike teha. Mereväel on kolm miinijahtijat, üks miiniveeskaja ja neli patrulllaeva. Miinijahtijate maksimaalne kiirus on 11 sõlme. Sellega ei jõua tankerile järele. PPAlt saadud patrulllaevad on relvastamata, nendega ei saa midagi sihikule võtta, ja üht neist peab aeg-ajalt pukseerima, kui keset merd seisma jääb.

Ma kohe päris kindlasti ei ole merenduskonventsioonide spets, aga nii mõtteharjutusena viskan välja sellise idee:
1. Eesti ja Soome lükkavad territoriaalveed kokku.
2. Mõlemad riigid teatavad, et austavad ja täidavad kõiki rahvusvahelisi konventsioone, ent kuivõrd on korduvaid probleeme taristu kahjustamisega, siis nüüdsest alates liiguvad laevad territoriaalvetes eranditult lootside juhtimisel. Lootsi teenusel on hind.... krõbe.
2. Taani ja Rootsi teatavad, et Taani väinadest ei saa läbi alused, mille sihtkohaks on Soome lahe sadamad ja millel ei ole kehtivad lootsi broneeringut.

Võiks olla juriidiliselt korrektne ning sisuliselt tähendaks seda, et varilaevastik maksustatakse surnuks. Selles on reformarid ometigi tugevad?
Palun vaielda.

[Rebane11]

Ukrainas aarimielektri jaama ümber lõppes trall, kui õeldi otse, et kui mingi aatom jalutab üle NATO piiri, siis see on tuumarünnak NATO vastu. Jamad lõppesid. NATO õhukaitse meil on, NATO riikidel on merevägi. Peavad nad siis kusagil Atlandil tühje laineid vahtima, mõni võiks ka meie kandis seilata.

[Getorix]

Üleskutsed luua Eestile enda "sõltumatu" energiasaar on pehmelt öeldes asjatundmatud. Oleksime sel juhul veel kordi haavatavamad ning pidevalt eksisteeriks reaalne oht suuremateks katkestusteks. Piisaks vaid 1-2 jaama (või selle ühenduste) saboteerimisest ja oleksimegi oma energiasaarel kummuli. Stabiilsest sageduse hoidmisest ei ole mõtet heietadagi.

Mis loogika see on? Praeguse energiapoliitika "küll vajadusel naaber annab" kollapsi ehe näide ongi praegu toimuv.
Traalid rahulikult ankruga läbi ja riik, mis mängib rohelist ega ehita ise sisemaale juhitavaid võimsuseid juurde, naudib hommikul järsult tõusnud energiahindu ja kehitab õlgu.

Isegi, kui jutumehed võimul suudaksid muuta enne järgmist sajandit mereõigust ja Vene varilaevastikku korrale kutsuda, siis järgmisena "unustab" ankru põhja mõni Venemaa mereväele kuuluv alus. Rahvusvahelistes vetes oletame. Ja, mida siis tehakse? Kes neid kontrollib või peatab? Ma kahtlen, et praegune hipsteri taustaga peaminister julgeks siin radikaalselt sekkuda.
Oma tootmisvõimsueid ei asenda ükski kaabel.

[ekacariya]

Arvan, et sellest muutuks vaid taktika. Ankrulohistamise asemel hakatakse paigaldama lõhkelaenguid ja neid siis kaugelt suvalisel ajahetkel käivitama.

Mismoodi selline kaugjuhtimine peaks siis praktiliselt välja nägema? Kui mingisugune raadiopoi hulbib veepinnal, oleks see vist liiga lihtsalt avastatav... Oma territoriaalvees saaks nad selliseid trikke vist teha aga mitte nii kaugel

[Rebane11]

Samas toetame elektriautode ostu. Kriisi korral lained mõne potsku diisli või bensiiniga uhuvad ehk randa, elektrit aga mitte.

[andrus]

https://www.delfi.ee/artikkel/120346016 ... -istungile

Nelja Soome ja Eesti vahelise merekaabli kõrval tabas rike ka viiendat, Soome ja Saksamaa vahelist sidekaablit, mis asub osaliselt Läänemeres. On veel teadmata, kas ka see häire on kuidagi seotud Soome ja Eesti vaheliste merekaablite kahjustumisega.

https://status.hetzner.com/incident/e21 ... 91f33bd482
Häirib erinev rikke avaldumise (avastamise?) aeg. Võib-olla töötas mingi vigastatuna aeg edasi? Võib-olla on lihtsalt intsidendi raporteerimise aeg?

[vanahalb]

Üleskutsed luua Eestile enda "sõltumatu" energiasaar on pehmelt öeldes asjatundmatud. Oleksime sel juhul veel kordi haavatavamad ning pidevalt eksisteeriks reaalne oht suuremateks katkestusteks. Piisaks vaid 1-2 jaama (või selle ühenduste) saboteerimisest ja oleksimegi oma energiasaarel kummuli. Stabiilsest sageduse hoidmisest ei ole mõtet heietadagi.

Venelaste Kaliningrad on juba sõltumatu energiasaar. Või saab selleks pärast Baltikumi lahti ühendamist. Või jääb Baltikumiga ühendatuks, ei ole süüvimud.
Küll aga jäi meelde et venelased ehitasid sinna ainult selle oblasti jaoks gaasijaamad ja testisid neid . Sagedust olevat õnnestunud samuti hoida.
Venelaste võtetest veel - kui energiat hädasti vaja lükatakse tuuma (allvee) laev kai äärde ja las väntab voolu kuniks sõda pole. Seda kasutati Põhja-Jäämere äärsetes linnades. Kas Eestil vähemalt põhimõtteliselt on mingi ujuva elektrijaama vastuvõtmise võimekus?

Selle Nordpooli kohta mäletan ma ähmaselt et seal osalemine ei ole kohustuslik. Ei jumala ega ta Brüsseli maapealsete asemike poolt ette kirjutatud.
Börsil võib energiat müüa ja osta . Samamoodi saab seda börsiväliselt võrku lisada ja Soomes müüb muteada mitu elektrijaama oma toodangut ilma börsil mängimata. Ostavad siis konkreetsed kliendid kellel tootjaga leping on.

[Rebane11]

Arvan, et sellest muutuks vaid taktika. Ankrulohistamise asemel hakatakse paigaldama lõhkelaenguid ja neid siis kaugelt suvalisel ajahetkel käivitama.

Mismoodi selline kaugjuhtimine peaks siis praktiliselt välja nägema? Kui mingisugune raadiopoi hulbib veepinnal, oleks see vist liiga lihtsalt avastatav... Oma territoriaalvees saaks nad selliseid trikke vist teha aga mitte nii kaugel

Saab ka lihtsalt kellapommi panna. Jõuluõhtuks kell...

[Smith]

1. Eesti ja Soome lükkavad territoriaalveed kokku.

Sellisel juhul on häda selles, et meie/Soome territoriaalvett on õigus katkestamatult läbida ka venemaa sõjalaevadel.

[Runkel]

Eesti poolelt saadeti Estlink 1 turvama patrull-laev Raju.

Mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa sõnul on merevägi operatsiooniks valmis. „Saatsime varahommikul meeskonna teele ja alustame Estlink 1 juures patrulltegevust. Lisaks oleme Soome mereväe ja piirivalvega aktiivses kontaktis ja tegutseme koordineeritult,“ ütles Seljamaa.

https://www.delfi.ee/artikkel/120346083 ... rull-laeva

[Kilo Tango]

1. Eesti ja Soome lükkavad territoriaalveed kokku.

Sellisel juhul on häda selles, et meie/Soome territoriaalvett on õigus katkestamatult läbida ka venemaa sõjalaevadel.

Päris nii ei ole. Kirjas on "innocent passage". See tähendab, et Eesti ja Soome saavad määrata militaartransiidiks ette nähtud koridori (transit passage), mida on õigus kasutada. UCLA näeb ka ette, et transiit peab toimuma mööda loomulikku transiidimarsruuti ilma asjata jobutamiseta (vessels must proceed continuously and expeditiously without unnecessary delay).

Nii, et militaartransiidi suhtes ei muutuks mitte midagi. Eesti ja Soome saavad teha ka näiteks kindlustusnõuetes erandeid Kaliningradi varustavatele laevadele. Samas saab nendele romulast korjatud naftalaevadele trääsa näidata, sest neid ei saa edasi kindlustada Lloydsis või kusagil mujal ja kui kehtib edasikindlustuse nõue tunnustatud agentuuri juures territoriaalvetes, siis saab merekeskkonna kaitse argumendiga nad kukele saata.

[wolfgang]

Ehk siis augustini Estlink 2 maas?

Karta on, et seekord võib maha jäädagi. Kui kalda peal pusiti 6 kuud siis 70 kilti Soomest ja mingi ca 100 m sügavusel sa katkestuse ümber sulundseina ei raja ja brigaadi peale ei peksa. Hästi ei kujuta ette, et tuukrid sellist kaablit lapiks. Tõsta veepeale see osa ja pusida laeva pardal? Kas on nii lõtv see juhe? Veids kahtlen. Kui kellelgi on näiteid sääraste veealuste kaablite lappimisest siis palun jagada! Side kaablid on veids teine asi.

[wolfgang]

Ahah. https://www.err.ee/1609561036/estlink-2 ... tesaadavus
Ehk siis Teine oluline määramatus on Kebja sõnul eritehnika remondilaeva kättesaadavus.

"Neid laevu on maailmas väga vähe. Tavapäraselt ei seisa need laevad kuskil sadamas ootamas riket, vaid on kaks-kolm aastat ette broneeritud erinevate kaablipaigalduse tegevuste jaoks."

ja

Peale seda tuleb teha plaan, kuidas remonditegevus 80 meetri sügavuses vee all välja hakkab nägema.

Ilmselt siis mingite remondilaevadega on selle lappimine võimalik. Aga, et seda 80 m sügavuses tegema hakatakse jälle natuke paneb kahtlema. A võibolla vääratas keel. Igastahes võib juhtuda, et paar-kolm aastat ootame laeva... ja siis läheb lahti.

Ehk siis nagu siin eelnevalt kirjutatud - piirid tuleb kokku lükata, ekspeditsionnilaevastik kohale tossutada, lootsi nõuded kehtestada ja need aastad kulutada, palehigis, omaenda energiatootmisvõimekuse arendamiseks, mis saab antud hetkel tähendada vaid tuumajaama või jaamu, mitte käsi mudida ja laeva oodata, raekoja platsile püstitatud tablool päevi lugedes.

[vanahalb]

Kui netist otsida siis sarnane kaabel on Šotimaa ja Iirimaa vahel, Moyle Interconnecton. Seda parandati 2017 a meres ja aega võttis pool aastat .
Estlinki esimese rikke puhul oli ka märgitud et katkestus on sellises kohas et spetsiaalne kaabliparanduslaev ei pääse ligi.

Veel leidsin et 2002 a tõmmati Prangli saarele minev kaabel ankruga katki. 2 miljoni tollase krooni eest parandati ära.

[gooligan]

Üleskutsed luua Eestile enda "sõltumatu" energiasaar on pehmelt öeldes asjatundmatud. Oleksime sel juhul veel kordi haavatavamad ning pidevalt eksisteeriks reaalne oht suuremateks katkestusteks. Piisaks vaid 1-2 jaama (või selle ühenduste) saboteerimisest ja oleksimegi oma energiasaarel kummuli. Stabiilsest sageduse hoidmisest ei ole mõtet heietadagi.

Mis loogika see on? Praeguse energiapoliitika "küll vajadusel naaber annab" kollapsi ehe näide ongi praegu toimuv.
Traalid rahulikult ankruga läbi ja riik, mis mängib rohelist ega ehita ise sisemaale juhitavaid võimsuseid juurde, naudib hommikul järsult tõusnud energiahindu ja kehitab õlgu.

Isegi, kui jutumehed võimul suudaksid muuta enne järgmist sajandit mereõigust ja Vene varilaevastikku korrale kutsuda, siis järgmisena "unustab" ankru põhja mõni Venemaa mereväele kuuluv alus. Rahvusvahelistes vetes oletame. Ja, mida siis tehakse? Kes neid kontrollib või peatab? Ma kahtlen, et praegune hipsteri taustaga peaminister julgeks siin radikaalselt sekkuda.
Oma tootmisvõimsueid ei asenda ükski kaabel.

Tootmisvõimsus ja sageduse hoidmine on kaks totaalselt erinevat asja.

Võrgusageduse kohta võib lugeda nt siit - https://et.wikipedia.org/wiki/Võrgusagedus
Üldiselt on nii, et sagedust hoitakse piirkondade kaupa, sest väga väikesed sageudsalad on vastuvõtlikud ka väiksematele võrgu häiretele.
Sageduse kõikumine on surmav enamikule peenemale elektroonikale. Kohalikule imepisikesele energiasaarele ei hakka keegi ühtegi tööstusinvesteeringut kunagi tegema, sest riskid tehnoloogilise sisseseade hävimiseks on liiga kõrged ning valitakse stabiilsemad piirkonnad.

Meie välisühendused on üldiselt hoidnud elektri kättesaadavana. Rajatud Auvere (juhu)elektrijaam on viimase 9 aasta jooksul rohkem seisnud, kui töötanud. Toimunud on lugematul arvul avariilisi/prognoosimatuid seisakuid. Just tänu välisühendustele ei ole me pidanud hakkama elekritarbimist normeerima... Nüüd kujutame ette, mida oleks Auvere avariiline seiskumine igakordselt tähendanud meie võrgusagedusele.

Seetõttu ei saa ma ka tänasest paanikast aru - vool on olemas, targemad tarbijad on oma hinna ära fikseerinud (seda soovitasid tänavu sügisel pea kõik meie eksperdid, sest venelaste sigadused olid suht prognoositavad), meie baasvõimsused on töökorras ja vajadusel võimelised tootma (NB! ka peale Estlinki ärakukkkumist ei mahu need siiani turule - meil on piisavalt tootmist ka nendetagi!).
Samuti teame, et lähiajal kuulutatakse välja uus hange uute baasvõimsuste jaoks, mis tõenäoliselt päädib mõne uue gaasijaamaga. Alles peale nende valmimist arvatakse vanimad kivijaamad meie valmisolekuportfellist välja.

PS! Küll võiks igasugu rajatistele/laevadele jms edaspidi riigi nimele viitavad nimetused ära jätta. Estline, parvlaev "Estonia", Estlink - > need kõik seonduvad mingite jamade ja katastroofidega ning toovad meid soovimatusse rambivalgusesse.

PPS! Senini on venelased kasutatud varilaevastikku jamade korraldamiseks. Kuidas reageerida siis, kui ankrut oleks enda järel vedanud täisrelvis Peterburist Königsgsbergi teel olnud sõjalaev?