krizz kirjutas: ↑30 Dets, 2024 13:01
Ega siin meil siis suurt muud üle ei jäägi,kui tagantjärgi reageerida,kui jälle ankur lohisema kipub. Ei aita merepiiri nihutamine,ei saa ka ennetavalt sekkuda. Kaabli sügavamale kaevamisega pidvat jahutus halvenema ja seega ka võimsus. Akvatooriumide kaitseks on kindlasti igasugu lahendusi võrkudest, ankurdatud trossidest ket lõikajateni. Midagi sealt ehk annaks rakendada? Kõik muidugi maksab aga kaabli parandamine ja patrullimine samuti. Saaks ehk ankurdada betooplokkide külge kinnitatud kett, kuhu ankur takerduks,saaks n-ö kinni püütud. Vms...
Peale esimest põhjalastud varilaevastiku küna hakkavad ankrud kindlalt põhjas "pidama" ja mingit ringitiirutamist kaablite kohal enam ei ole. Vene välisministeeriumi pressikal esinev Mariazahharova on siis tavaliselt punasemate põskede ning sinisema ninaga (tavalisel 100 grammi asemel tegi 250 grammi). Sellist keelt mõistetakse Pekingis ja Moskvas hästi.
Üldiselt et ankrud ei pea ja see tuleb meeskonnale kuidagi üllatusena on puhas kelbas, isegi väikelaevadel on tänapäeval GPS süsteemid sellise finessiga, et hakkab häiret andma, kui ankur ei pea (seisatud mootoriga alus hakkab süsteemselt allatuult liikuma, kui ta on süsteemis "akrusse pandud"). Saati siis suurtel laevadel, millega kaasnevad riskid on tohutud. Sellised süsteemid ongi selleks mõeldud, et nt öösi pimedas laev vahimehe märkamata kuskile kaldale ei triiviks.
Lisaks võib ju põhjas olev ankur takerduda mõne meremiini ankruketi taha, kunagi 1960ndatel oli sedasi miin Kirovi kalurikolhoosi kalalaeva võrkudesse sattunud ja lõhkes võrkude pardale vedamise ajal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.