Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

[OLAVI]

Ei tea, et kui palju siin kalamehi on?
Minul on ainult üks kord juhtunud, et esimese spinninguheitega oli kohe haug otsas ja vaevalt kaabelgi esimese korraga kätte saadi.
Arvata võib, et ankruid on juba korduvalt veetud, sest kui ankrukett on lühike, siis ankur lohiseb mööda põhja ja kui kett on liiga pikalt väljas, siis see võib kaevuda liiga sügavale ning kett katkeb.

[AndresTy]

Kui ankru ja selle keti eemärk on laeva paigal hoida, siis miks ta peaks katkema, kui ankur peab? Ankru pidamine - põhja kinni haakumine ja sellega laeva paigal hoidmine - ongi ankru ja selle keti eesmärk. Ei ehitata vast ankruketti sellise teadmisega, et siis kui ankur peab läheb kett ankru hiivamiskatsel tõenäoliselt puruks. Vahet pole, kui pikalt seda ketti välja lastud on või kui sügavale ankur ja kett on kaevunud.

[affa]

Elering on siiski ka oma nõude esitanud.

Osa kaapelien omistajista on hakenut siviiliperusteista takavarikkoa puhtaasti vahingonkorvaustensa kattamiseksi. Kantaverkkoyhtiö Fingrid, teleoperaattori Elisa ja virolainen kantaverkkoyhtiö Elering ovat jättäneet Helsingin käräjäoikeuteen yhteisen hakemuksen. Myös suomalainen valtionyhtiö Cinia jättänee hakemuksen.

https://www.is.fi/taloussanomat/art-2000010943001.html

[nukkel]

Tore. Loodetavasti nad saavad midagi.

[Sekeldaja]

Kui ankru ja selle keti eemärk on laeva paigal hoida, siis miks ta peaks katkema, kui ankur peab? Ankru pidamine - põhja kinni haakumine ja sellega laeva paigal hoidmine - ongi ankru ja selle keti eesmärk. Ei ehitata vast ankruketti sellise teadmisega, et siis kui ankur peab läheb kett ankru hiivamiskatsel tõenäoliselt puruks. Vahet pole, kui pikalt seda ketti välja lastud on või kui sügavale ankur ja kett on kaevunud.

Laeva ankruga paigalhoidmine ja selle järel lohistamine on kaks eri asja. Ankrus olles hoiavad laeva nii ankur kui keti see osa, mis järele lastakse ning mille pikkus merepõhjal peaks rusikareeglina olema kolm ankrukoha sügavust pluss 90 meetrit. Ankru hiivamiseks sõidab laev ketti sisse võttes ankru juurde, kuni saab selle hiivata enamvähem vertikaalselt. Reeglitejärgse ankurdamisega võrreldes on ankruga traalimine selle selge ja tahtlik lõhkumine.
Loomulikult on ankrud ja ketid tehtud tugevusvaruga, mida tõestab ka soomlaste väide, et Eagle S oli ankrut lohistanud kümneid kilomeetreid enne Estlink 2-ni jõudmist, aga samuti see, et ta nii selle kui väiksemad kaablid ikkagi katki tõmbas. Aga lõpuks katkes ikkagi. Kaamel ja sulg. Täpsemalt saame teada, mis toimus, kui ankur leitakse.

[OLAVI]

Kui ankru ja selle keti eemärk on laeva paigal hoida, siis miks ta peaks katkema, kui ankur peab? Ankru pidamine - põhja kinni haakumine ja sellega laeva paigal hoidmine - ongi ankru ja selle keti eesmärk. ...

Fikseeritult "rippuva" ankru eesmärk ei ole sõitva laeva sõidupidurina kasutamine.
Seisva laeva "kohapeal paigal hoidmiseks" peab kinnitus pidama vastu tuule ja lainete poolt tekitatavale (sujuvalt muutuvale) jõule ja et laeva nina oleks vastutuult.
Suurel kiirusel suunatult liikuva 100 000 tonnise massiga keha momentseks peatamiseks ei ole ankrukett ette nähtud, sest laeva inertsmoment ületab ankruketi katkemisjõu.

Uuri, et miks sõiduautosid ei tohi terastrossi või -ketiga pukseerida aga võib elastse köiega.

Liikuva laeva pidurdamiseks ankruga, kasutatakse inertslöögi vältimiseks ankruvintsi pidurit.
Mis juhtub, kui vintsipidur ei suuda pidurdada:
https://www.youtube.com/watch?v=4iszDhk ... ipbuilding

Siin on jäänud kaamerasse haruldane ankruketi katkemise hetk:
https://www.youtube.com/watch?v=nGyvZSn ... FrankFlett

[OLAVI]

... soomlaste väide, et Eagle S oli ankrut lohistanud kümneid kilomeetreid enne Estlink 2-ni jõudmist, aga samuti see, et ta nii selle kui väiksemad kaablid ikkagi katki tõmbas. ...

... ei saanud nii pikalt kestnud traalimine olla juhus.
Ankruga traalimisel peab ankrukett olema fikseeritud päris täpse pikkusega et ankur oleks haakiva nurga all, sest kui kett on lühike, siis ankur ei haaku ja kui liiga pikk siis kaevub sügavale pinnasesse.

[Sekeldaja]

Lihtsalt väikeseks illustratsiooniks, milline on suure laeva ankruheitmise protseduur niiöelda õpiku järgi ja kui olematu on selle seos fraasidega "ankur kukkus kogemata, juhuslikult alla, keegi ei märganud, kaptenile teatamine võtab tunde" jne.

Fundamentals of Anchoring Operation

[Madis Reivik]

Ma ei ole spetsialist aga lohiseva ankruga sõitmine võiks ka peamasinalt oluliselt rohkem pöördeid nõuda.
Või on see jõud proportsionaalselt tühine ?

[URR]

Kui ankru ja selle keti eemärk on laeva paigal hoida, siis miks ta peaks katkema, kui ankur peab? Ankru pidamine - põhja kinni haakumine ja sellega laeva paigal hoidmine - ongi ankru ja selle keti eesmärk. Ei ehitata vast ankruketti sellise teadmisega, et siis kui ankur peab läheb kett ankru hiivamiskatsel tõenäoliselt puruks. Vahet pole, kui pikalt seda ketti välja lastud on või kui sügavale ankur ja kett on kaevunud.

Laeva ei hoia paigal ankur, vaid keti raskus. Ankur peab lihtsalt korraks kinni haakima, et kett ilusasti välja jookseks. Sõltuvalt ilmast lastakse vette 2-3 veesügavuse jagu ankruketti. Igas ankruketis on mõned nõrgemad lülid (saksa keeles Sollbruchstelle, ma ei tea, et selle kohta eestkeelset terminit oleks), mis peavad purunema, kui pinged liiga suureks lähevad, et midagi tähtsamat puruks ei rebiks.
Vahepeal oli juttu ka ankruketil olevatest märkidest. Iga "seekli" (ei mäleta enam kui pikk see mõõt on, 10-20 meetrit äkki?) järel on üks ankrulüli ära värvitud, et oleks näha, palju ketti välja on lastud. Need märgid on erinevad, et segi ei läheks, mitmes seekel vete läks.
Ankru põhja mööda kraapimine kindlasti pidurdab laeva. Seega kiirus väheneb või tuleb masinale pöördeid lisada. Aga veelgi märgatavam on vibratsioon, mis tekib ja mida on tunda kogu laevas.
Üks asi veel. Kui kõik stopperid meeltesegaduse hoos lahti teha, jookseb välja kogu ankrukett, mitte sobiv pikkus. Et ankrut mingi sobiva ketipikkusega järel lohistada, tuleb stopperid jälle õigeaegselt kinni panna. Kuidas seda kogemata teha?
Arutelud selle üle, kas ankrut on võimalik endale märkamata miilide kaupa järel lohistada, võiks ära lõpetada. See on lihtsalt lollus.

[Kapten Trumm]

Vaadake vesselfinder.com
Umbes selles kohas, kus Estlink 1 (Kundasse) tuleb, on selline veider neutraalmere laiendus, kus on mingi isetekkeline ankruplats, praegugi seisab seal 15 kaubalaeva ankrus (ilma käiguta). Kes selle jama sinna tekitas? Ust-Luga operaator? Et seiske seal ja oodake?

[URR]

Vaadake vesselfinder.com
Umbes selles kohas, kus Estlink 1 (Kundasse) tuleb, on selline veider neutraalmere laiendus, kus on mingi isetekkeline ankruplats, praegugi seisab seal 15 kaubalaeva ankrus (ilma käiguta).

See ongi Vene varilaevastik. Ammu teada, aga kuna pole meie vetes, ei saa minema ajada.

[Kirs]

15 kaubalaeva ankrus (ilma käiguta). Kes selle jama sinna tekitas? Ust-Luga operaator? Et seiske seal ja oodake?

Neutraalmeri?
Ja ütle üks põhjus, miks seal Eesti majandusvööndis ankrus, triivis olla ei võiks?

[Sekeldaja]

Vaadake vesselfinder.com
Umbes selles kohas, kus Estlink 1 (Kundasse) tuleb, on selline veider neutraalmere laiendus, kus on mingi isetekkeline ankruplats, praegugi seisab seal 15 kaubalaeva ankrus (ilma käiguta). Kes selle jama sinna tekitas? Ust-Luga operaator? Et seiske seal ja oodake?

1. Estlink 1 tuleb Eestis maale Harkus (tehniliselt Kakumäel - Tiskres).
2. Enne kui sa küsida jõuad - Estlink 2 teeb seda Purtse lähistel.
3. Kunda jääb (linnulennul) esimesest 110 ja teisest 25 km kaugusele.
4. See isetekkeline ankruplats asub Pärispea neemest 10 miili NNE-s (kirdes) ja Kundast 24 miili NW-s (loodes). Mingit laiendust ei ole, asub Eesti majandusvööndis.
5. Sellest "pommuudisest" on Eesti ajakirjandus meid kursis hoidnud juba umbes kolm aastat: Mohni - Käsmu kaubalaevade ankruplats saastab Lahemaa mereala
6. Jah, selle taga on t!blastani 2018. aasta ukaas, et venemaa sadamatesse sisspääsu ootavad laevad ei tohi seda teha nende territoriaalvetes.
7. Kas ja mis kaablid selle ankruala alt läbi lähevad, vaata ise Maa-ameti merekaardilt. Sealt leiad ka mitte ainult täpsed Estlink 1 ja 2 maabumiskohad, vaid ka terved kaablimarsruudid (parema sõna puudumisel).

[Kapten Trumm]

No sellised isetekkelised "ankruplatsid" on kõik vesi vene veskile - pärast räägitakse kuskil rahvusvahelises kohtus sirge näoga, et sõbrad, tegemist on ju Eesti valitsuse vaikimisi lubatud ankrupaigaga (keegi pole ära ajanud!) ja ankrud mõnikord ju lohisevad järgi, kui tugev tuul laeva endasi kanda üritab.

Faktides eksimise võtan omaks (estlink 1 ja 2), aga noh - see ankruplats on seal nagu nimme valitud, küllap said mu mõttest aru.