Saksamaa peaks kaaluma Euroopa inimõiguste konventsioonist lahkumist, kui ta ei suuda saavutada Euroopa varjupaigasüsteemi ulatuslikku reformi, ütles riigi üks silmapaistvamaid konservatiivseid poliitikuid Jens Spahn, kelle partei peaks kevadel moodustama uue valitsuse. Saksa Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), mis hoiab enne veebruaris toimuvaid erakorralisi valimisi küsitlustes märkimisväärset eduseisu, kaalub partei suurkuju sõnul konventsioonist välja astumist, vahendas väljaanne The Times. Kristlikud demokraadid on seadnud rändepoliitika karmistamise üheks valimiskampaania keskseks teemaks ning CDU juht ja tõenäoline uus kantsler Friedrich Merz on lubanud kuulutada välja riikliku eriolukorra, et Saksamaa piiridelt saaks tagasi saata palju rohkem varjupaigataotlejaid. Intervjuus ajalehele The Times ütles CDU ülimõjukas liige, endine minister Spahn, kes peaks Merzi ajal valitsuskabinetti naasma, et see on vaid osa kaugeleulatuvast plaanist illegaalse immigratsiooni vähendamiseks.
Spahn ja teised Merzi lähiringi tegelased usuvad, et põhiprobleem on selles, et kohtud on aastakümnete jooksul määratlenud varjupaigaõigust liiga laialt, mis läheb palju kaugemale algses Euroopa inimõiguste konventsioonis (EIÕK) sätestatud põhimõtetest ja muudest rahvusvahelistest pagulaslepingutest, mis sõlmiti Teise maailmasõja järgsetel aastatel. Nad usuvad, et enamik teisi Euroopa valitsusi on valmis tegema koostööd Saksamaaga, et muuta seaduse rakendamist, et taastada riiklik suveräänsus ja avalikkuse usaldus peavoolu poliitiliste jõudude vastu, märkis The Times. "Põhimõtteliselt on küsimus selles, et algne idee oli pakkuda kaitset," ütles Spahn. "See tähendab, et kui pakute kaitset, siis otsustate, kellele. Kuid kohtuotsuste kaudu, mis on arenenud kaitset otsivatele isikutele õiguseks saada see mis tahes viisil… Peame pöörduma tagasi kaitse andmise aluspõhimõtte juurde. Jah, me tahame pakkuda kaitset, kuid tahame ka omada kontrolli ja olla võimelised otsustama, millal, mida ja miks," rääkis Spahn usutluses lehele. See hõlmab mitte ainult Euroopa Liidu eeskirjade, vaid ka Euroopa inimõiguste konventsiooni enda ümber koondatud õigusaktide ümberkirjutamist. (Euroopa inimõiguste konventsioon ei ole otseselt Euroopa Liiduga seotud leping, vaid märksa laiema ringi riikide, Euroopa Nõukogu liikmesriikide vaheline kokkulepe, mis on ka nõukogu üheks alusdokumendiks - toim.). "Kui jõuate järeldusele – ja see on praegu ka Ühendkuningriigis toimuv arutelu –, et neid asju ei saa muuta, sest selleks pole enamust, siis peate loomulikult uuesti mõtlema oma liikmelisusele [Euroopa Inimõiguste Konventsioonis]," ütles Spahn.
https://www.err.ee/1609546642/cdu-juhtp ... ntsioonist
10 aastat tagasi oleks selline avaldus olnud mõeldamatu

.