Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Jaan, 2025 14:12
Sekeldaja kirjutas: ↑06 Jaan, 2025 13:09
Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Jaan, 2025 12:30Nüüd võib igaüks arvata, kes selle plahvatuse taga olla võis ja mis oli selle sõnum Süüriaga liigselt koostööd tegevatele reederitele. Muidugi alati on variant, et miski plahvatas isetekkeliselt, aga mina sellistesse juhustesse hästi ei usu.
Selle laeva reeder oli alates 2019. aastast t!blade Oboronlogistika ehk teisisõnu oli laev saba ja sarvedega nende sõjaministeeriumi, kellel on sellistest "sõnumitest" sügavalt p*hhui, oma. Ja teel mitte Süüriasse, vaid läbi Suessi kanali Vladivostokki.
Antud küna oli varem Tartusi sadamas tihe külaline, mis vast ei jäänud ka märkamatuks.
Ei jäänud, aga see ei muuda minu öeldu mõtet.
Mis teisi reedereid puudutab, siis igasugused sellelaadsed "sõnumid" Süüria kohta jäävad lootusetult Assadi kukutamise ja sellele järgnenud kestva peataoleku varju. Ükski terve mõistusega laevaomanik ei saada oma aluseid niikuinii ühtegi Süüria sadamasse, kuni seal toimub see, mis seal toimub.
Et masinaruumis oli plahvatus (või mitu), on siiani väitnud ainut vene enda allikad - RIA Novosti, TASS ja seesama Oboronlogistika. Kes selle kohe mõistagi "terrorismiga" sidusid. Ma isiklkult ei võtaks seepärast seda versiooni tõsisemalt kui võimalust, et Ursa Majorit tabas metoriit, saksa allveelaev Hitleriga pardal või Issanda viha võimsa välgulöögi kujul.
Tõde vaevalt kunagi välja tuleb, sest
uppumiskohas on Vahemeri umbes 2500 meetrit sügav, Oboronlogistika, isegi kui hakkaks vraki uuringuid läbi viima, nende tulemusi kas avalikkusega ei jagaks või jagaks selliseid, mis neile endile meeldivad (terror, Ukraina eriteenistused jms).
Valgete inimeste maailmas on võimalik ka see, et laeva uppumisel maksab kindlustusselts selle koos lastiga omanikule kinni, misjärel läheb vrakk koos lastiga kindlustusseltsi omandisse. Kes siis omakorda võib nii vrakki uurida kui lasti päästa üritada*, miks mitte näiteks laeva tükkis täiega üles tõstes.
Antud juhul teeb selle ilmselt mõttetuks juba mainitud sügavus. Ja kas ning kes seda sanktsioonidealust laeva üldse kindlustas, pole ka teada. Ilmselt mitte keegi.
* - selle skeemiga päästeti näiteks enamik 2006. aastal Vaindloo lähedal uppunud Runner 4 alumiiniumilastist. Kindlustusselts palkas norrakad erilaeva ja allveerobotitega, ning soomlased pukseri ja praamiga. Robotitega õngitseti alumiiniumikangid vrakist ja selle lähedusest välja, kraana tõstis nad võrguga üles, praam nopiti sel moel täis ning lossiti Kunda sadamasse hoiule, kuni järgmised laevad need sealt minema viisid.