Soome kaitsevõime

[A4]

Ma ei ole küll suurtükiväelane, aga nii palju kui ma aru saan, siis on see järelveetavate vs iseliikurite hukukindluse teema pisut kompleksem, kui pelgalt mehhaanilise töökindluse ja kiire remonditavuse küsimus või esmapilgul raskem avastatavus. Hukukindlust aitab suurendada ka iseliikuvate süsteemide praktiliselt olematu positsioonile asumise ja sealt tulelöögi järel lahkumise kiirus ning nende süsteemide suurem mobiilsus iseenesest.

Soovitan vaadata paar lehekülge tagasi olnud arutelut soomlaste poolt katsetatavast uuest iseliikuva miinipilduja lahendustest ja põhjendustest, miks soomlased sellise projekti ette võtsid. Seal on soomlased välja toonud, et maasse mittekaevatud või kindlustamata 120mm miinipilduja on tänapäevaste õhu- ja droonivahendite poolt väga kiiresti avastatav ja rünnatav ka ilma, et see miinipilduja üldse tuld jõuaks avada, misjärel muutub ta väga kiiresti avastatavaks ja rünnatavaks ka vastusuurtükiväetulega. Lahendusena näevad soomlased mobiilset platvormi, mille positsioonile asumise ja sealt lahkumise kiirus on praktiliselt null ning mis seetõttu saab järelveetavate süsteemidega võrreldes ka rindejoonele/vastasele märksa lähemale minna ja sealt oma tulelöögi ära anda (mis kaudselt suurendab ka miinipildujate laskekaugust). Kõik need argumendid ei päde ilmselt igasuguse või pikema laskekaugusega suurtükiväe kohta, aga päris kindlasti pädevad nad Soome tänase, 122mm järelveetavate D-30 haubitsate väga suure pargi kohta, mis kokkuvõttes täidavad 120mm miinipildujatega väga sarnast ülesannet, ehk siis jalaväepataljonide ja kergemate jalaväebrigaadide orgaaniline tuletoetus.

Teiseks, kui järelveetavad tänapäeva konventsionaalse sõjapildi juures endiselt jätkusuutlikud lahendused oleksid, siis miks neid lääneriikides minu teada eriti enam ei arendata ega toodeta? Miks Soome on käivitanud projekti omaenda järelveetavate 155mm torude panekuks iseliikuvatele alustele? Miks Eesti kõigist järelveetavatest loobus ja uute süsteemide puhul ainult iseliikuvate poole vaatab?

Ja lõppeks – see on iseenesest vahva, kui mehaaniliselt lihtsam järelveetav haubits pärast droonide või suurtükiväetule lööki terveks jääb või kiiresti parandatav on. Aga mõelda tuleks ka nendele u kümnekonnale järelveetava suurtüki ümber siblivale sõdurile, keda nii kergesti enam ei „paranda“ ja keda ilmselt liiga palju ei saa motiveerida sõnumi stiilis, et proovige siis poisid ikka ruttu positsioone vahetada, aga no kui ei jõua, siis pole hullu – teie poolt käideldava haubitsa saame ruttu ära parandada ning teise asemele täiendusreservist uued suurtükiväelased leida. Mis – kui naljad kõrvale jätta – pole kah tegelikult täiesti vale lahendus, ainult ei lähe vist enam päris hästi kokku meie tänapäevase arusaamaga inimelu väärtusest.

[Xender]

Soome sõjandusfoorumis on sellest piisavalt juttu olnud, et selle kümnendi lõpuks on 122 mm relvastusest kadunud.

122 mm puhul on suurimaks küsimuseks siiski see, et kergdroonid on suuresti üle võtnud nende ülesanded, samal ajal peab tuleülesande sooritamiseks ise ronima kergdroonide laskeulatusse.

120MP puhul on lootust, et seda annab kusagilt võsavahelt lasta ning selle avastamine keerukam. 122 mm puhul selline võimalus puudub. Samuti pole 122mm kaasaegse moona, mida 120 mm MP on olemas.

Üldiselt tehakse ka Soomes järeldusi Ukraina sõjast, kus BMP ja D30 pole end näidanud just parimast küljest.

[Kapten Trumm]

Kui leida vene PTG tehnikaühikute arv, paigutada need formatsiooni tüüpilisel Soome maastikul, siis selgub kurb tõsiasi, et D-30 suudab seda kujundamist toetada kogu formatsiooni sügavuses, 120 MP ulatub natuke üle poole. See tähendab, et VA-l on võimalus "kotti võetud" PTG-le tagantpoolt appi tulla ja kõige kaugemad soomlaste allüksused lahti rebimiseks saavad kasutada ainult kompanii 81 mm, mis mehhaniseeritud vastase vastu on üsna mõttetu.

Kui selle asemele tekib mingi kogus täiendavaid K9d, on samuti hästi - antud kujunduslahingu saab veel sügavamaks muuta ning soomlaste käsi hakkab ulatuma päris väärtuslike sihtmärkideni, kuhu täna orgaaniline 120/122 ei ulata kuidagi. Lihtsalt see "lisa" ei saa tulla mingi exceli tarkuse abiga, et üks K9 on samaväärne 122 pataljoniga või midagi sellist - K9 arv peab suurenema täna plaanitud 96-lt päris tuntavalt.

120 ja 122 saavad sarnaseid ülesandeid täita siiski frontaalses, maa-ala kaitses (nn rindel). Seal on nende ülesanne tõesti VA positsioonide ja pos-de taga olevate reservide tümitamine. Paraku aga on soomlaste lahingrivistus natuke teistsugune ja see mõni km suurem ulatus on üsna kriitiline ning see pole 120ga asendatav. Või tuleb võtta suuri riske ja viia relvad VA pealetungi "kiilude" vahele, võimalusega, et sealt ei saa minema pluss droonide mõttes on nad siis päris eesliinil.

[Kapten Trumm]

Üldiselt tehakse ka Soomes järeldusi Ukraina sõjast, kus BMP ja D30 pole end näidanud just parimast küljest.

Ma ei tea, misasja sa loed, aga 2014-2022 olid veetavate ja liikurite kaotused umbes võrdsed. Praegu on paraku teada ainult venelaste kaotused ja seal on liikurite kaotused poole suuremad veetavatest. Miks?

Soome BMP-2d läbisid hiljuti moderniseerimiskuuri, küllap nad sõidavad ikka ressursi lõpuni, mitte ei hakata neid uisapäisa, mingi fanboyde analüüsi põhjal maha kandma.

[mart2]

... Ma ei tea, misasja sa loed, aga 2014-2022 olid veetavate ja liikurite kaotused umbes võrdsed. Praegu on paraku teada ainult venelaste kaotused ja seal on liikurite kaotused poole suuremad veetavatest. Miks?...

Üks põhjus - Ennem täiemahulist sissetungi kasutati iseliikuvaid sageli tankide asemel otsetulega toetuseks. Seda viga, et need masinad viidi vastase TT vahendite tuleulatusse, on ukrainlased ka ise tunnistanud.

Kui vaadata mis juhtus alates 2022, siis on hea lugeda ühte mitmetest analüüsidest (tõsi - lihtsustatud kokkuvõte) -
https://euro-sd.com/2023/10/articles/34 ... y-picture/
Tegu on küll natuke vanema kirjatükiga, kuid annab mingi ettekujutuse.

Kokkuvõtvalt - eelised on iseliikuvatel ja nende edasine arendamine võtab hoogu. Järelveetavaid saab kasutada, kuid see nõuab suuremat ettevalmistust ning tõenäosus kaotusteks on suurem.

[Xender]

Ukraina sõja puhul on järelveetavad hakkanud vaikselt kaduma, seega loomulikult pole kaotusi, kui neid lihtsalt pole. Venelased kasutavad järelveetavaid kolmandajärgulistes kohtades ja väljaõppes.

Järelveetavate aeg on igas mõttes ümber saanud, sest kokkuvõttes on masinat nagunii vaja vedamiseks, miks mitte juba see tõsta masina peale?

Me räägime aastast 2025, kus vene formatsioonil oleks sõja korral kümneid tuhandeid droone. Kõik mis toimub Ukrainas, hakkaks toimuma ka tulevikus + areng. Hetkel Ukrainas annavad 155mm tulelöögid üsna oma max laskeulatuse piiril ning lasevad kohe jalga ning isegi siis on kaotusi. Soomes aga õnnestuks kuidagi poole lähemalt, oluliselt halvema liikuvusega masinatega midagi ära teha ...

BMPd jäävad vast soomes mingi aeg relvastusse, kuni leitakse raha asenduseks.

[HAT]

Pole eriline teoreetik/expert kaudtule valdkonnas, kuid UKR praktika kohaselt:

Liikuv tõmbab peale tuleülesannet " jehhat" kohe kui mürsukest kahurist väljas.

Veetav vaja viia veoasendisse + x min ja siis "jehhat".
Meie antud FH-70 / 18tk/ suurim kuluosa UKR-s on/oli rehvid - kui tuli midagi kiirelt kaela, tõmbas meeskond kaugemale ja tagasi tulles miniaalselt olid relvid tühjad! Meeskond elus, kahur enam-vähem, uued "papud" eemal alla ja edasi....

[Kapten Trumm]

See "jehhat" süsteem õhuruumis pidevalt liikuvate droonidega ei tööta. Nagu liikurid maskeeringu alt välja tulevad, nad avastatakse ja tabatakse. See seletabki, mis VF-l on sellised liikurite kaotused. Veetavad liiguvad lihtsalt vähem.

UKR-s vene patareivastane tuli ei ole nii suur oht. Relvad asuvad hästi maskeeritud, hajutatud ja võrkudega kaetud positsioonidel, mida vahetatakse siis, kui õhk puhas.

[Kapten Trumm]

Sattusin vaatama youtubes ühte kellegi aktivisti tehtud multikat sellest, kuidas toimub WWIII raames venelaste invasioon Alaskale. Kui USA väed on nt Euroopas ja Taiwanil seotud. VF paneb Alaskal maha 2 brigaadi, USA-l on üks mägibrigaad pluss kohalikest püssimeestest rahvamiilits. Ühel hetkel, kui venelaste edu tundub kindel, torkab kellelgi USA-s pähe, et sõbrad, meil on ju selline äge uus NATO liige nagu Soome, kes on aastakümneid valmistunud neid venelaste tehnikakolonne rappima. Tuuaksegi sealt lennukiga rohelistes barettides Soome digilaigus kolonnisõja spetsid kohale, kes asuvad õpet andma ja peagi põlevadki need kaks VF brigaadi Alaska ürgmetsade ja mägede vahel üksikutel teedel. Autor ei tundu sõja-asjanduses päris tubakas, keskmine ameeriklane ei teagi, kus Soome asub või mida ta teeb. Ameeriklaste enda katsed seda üritust kaitsepositsioonidelt seisata edu ei too.

https://www.youtube.com/watch?v=4fVEUzrdWh8&t=582s

Soomlased ilmuvad 12.20 kandis.

[affa]

Soomes arutletakse sõjaaja koosseisu suurendamise üle.
https://www.hs.fi/suomi/art-2000010986360.html

[Vastaja]

"Rusich" on sõlminud FSB-ga koostöölepingu ja vähemalt osa sellest bandest on siirdunud Soome piiri lähedusse Lappeenrantaa vastas. See samm olevat mõeldud vastusena piiritõkete rajamisele soomlaste poolt. Uudis ise on sepembrist. Kas nad on siiamaani seal? Võib-olla peetakse seda üksust liiga väärtuslikuks ja ei taheta rindel kulutada? Oskab keegi midagi lisada?
https://www.fontanka.ru/2024/09/09/74067476/
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000010686466.html

[mart2]

Pole nad nii eriti väärtuslikud midagi, kui välja arvata nende suhtumist teistesse rahvustesse.
Seega pigem sobiks neid kasutada Soome piiril (ja vajadusel) migrantide jõuga üle piiri surujatena, kui viimased peaks ise kõhklema hakkama!
Valgevenes tegi seda piirivalve koos julgeolekuga, kuid nüüd saavad vandid käsi laiutada, et nende ametlikud struktuurid ei tea midagi!

Puhas oletus ja spekulatsioon.

[Fucs]

"Rusich" on sõlminud FSB-ga koostöölepingu ja vähemalt osa sellest bandest on siirdunud Soome piiri lähedusse Lappeenrantaa vastas. See samm olevat mõeldud vastusena piiritõkete rajamisele soomlaste poolt. Uudis ise on sepembrist. Kas nad on siiamaani seal? Võib-olla peetakse seda üksust liiga väärtuslikuks ja ei taheta rindel kulutada? Oskab keegi midagi lisada?
https://www.fontanka.ru/2024/09/09/74067476/
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000010686466.html

Sellel on mitu haru ja erinevat üksust. Osa neist on kindlalt Ukrainas (või Kurskis) UKR-VF sõjategevuseses (nn SVO-s) tegevad.

P.S.
23 jaanuaril oli Soomes kohtuistung ühe Rusichi endise komandöri Voislav Torden (Jan Petrovski) üle
https://www.justiceinfo.net/en/140579-f ... rimes.html
https://meduza.io/news/2025/01/24/odin- ... tupleniyah

[affa]

Soome kaks uut merevalvealust, mis võetakse kasutusse 2025.a. lõpus või 2026.a. alguses, maksavad kokku üle poole miljardi euro.

Yhteensä kahden uuden vartiolaivan hankkiminen on yli puolen miljardin euron investointi. Laivojen rungot rakennetaan Puolassa. Suomessa tehdään laivojen kansirakenteet ja tekniikka sekä viimeistely.

Üks praegu olemasolevast kolmest valvelaevast, "Tursas", on praegu lahingarvest väljas, osaliselt kokkuhoiu, osaliselt selle pärast, et meeskonda koolitatakse uue laeva jaoks. Ühe valvelaeva opereerimine maksab 800 000 eurot aastas.

Yhden vartiolaivan poistaminen operatiivisesta käytöstä säästää Rajavartiolaitoksen menoja noin 800 000 euroa, Lehmus kertoo IS:lle.

Tursaan henkilöstöä koulutetaan uudelle aluskalustolle, eikä tämä ole tehokasta, mikäli Tursas olisi operatiivisessa käytössä. Käytössä olevan laivahenkilöstön määrä on rajallinen, Lehmus sanoo.

https://www.is.fi/politiikka/art-2000010986359.html


Seal muud huvitavat veel. Leo võiks üle vaadata, muidu ma kirjutan ennast jälle Rootsi, nagu ta nii viisakalt viitas.

[A4]

Soomes arutletakse sõjaaja koosseisu suurendamise üle.
https://www.hs.fi/suomi/art-2000010986360.html

Kui lugeda seda artiklit ja ka seal artiklis viidatud Soome KVJ-i sõnavõttu möödunud nädalal Soome kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel (seal käivad Soome KVJ-i tihtipeale n-ö suuri ja programmilisi sõnavõtte tegemas), siis loen mina sealt välja, et esmajoones peetakse silmas SA-koosseisu suurenemist mitte niivõrd lahingüksuste, vaid peamiselt liitlaste vastuvõtmiseks vajalike toetusüksuste arvelt (need siis ilmselt igasugused logistika-; liikumise ja vedude teenistuse, sadama ja lennubaasi üksused, millesuguseid Soomel seni RA- ega SA-koosseisus polnud, kuna poldud NATO liige ega valmistutud reaalses elus vähegi suuremaid liitlaste kontingente maale sisse võtma). Kuna see kõik peaks ilmselt endaga kaasa tooma kogu SA-koosseisu mõningase suurenemise, siis võib siit välja lugeda, et teisest küljest ei nähta ette olemasoleva SA-koosseisu vähendamist. Kui aga jutt käiks lahingüksuste hulga suurendamisest, siis oleks sellele ilmselt ka selles Selonteos selgelt viidatud.

Teine huvitav tulevane areng, millele Soome KVJ (ja ka see Selonteko) viitavad, seisnevad NATO uutes väevõime-eesmärkides, mis – nagu soomlased märgivad – vastavad suuresti sellele, millist kaitseväge Soome juba täna loob ja arendab. Aga sealt vaatab vastu ka vajadus luua mingi hulk siirdatavaid üksusi tegutsemiseks väljaspool Soome territooriumit, mis toob endaga kaasa ilmselt mingisuguse uue lahenduse, kuidas ajateenijaid või reservväelasi edaspidi kasutada väljaspool Soome territooriumit. St asi, millega Soome seni tegeles vaid rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel, milliseid seni mehitati üldjuhul niimoodi, et kui oli teada, et on vaja nt Afganistani või Liibanoni saata jalaväekompanii, siis värvati selleks kompanii-jagu reservväelasi, sõlmiti nendega teenistusleping missiooni-eelse väljaõppe ja missiooni enda ajaks, ning saadeti siis enamus pärast missiooni lõppu koju tagasi.