Demograafia

[Fucs]

Sellist iivet, nagu 18. ja 19. sajandil, ei saa me enam kunagi, sest see oligi omamoodi anomaalia. Lastekarja saamise komme oli pärit keskajast ja siis oli see vältimatu, sest sellal suur osa lastest suri, põhjuseks näljahädad, epideemiad, sõjad. Neist kaks viimast lõppesid sisuliselt paugupealt pärast Vene riigi alla minekut. Kuna sündivus nii kiiresti ei reageerinud, siis toimuski rahvaarvu kahekordistumine 18. sajandil ja siis veel 19. sajandil.

Statistikaameti aruannetes saab vaadata alates 1919 ja kahjuks varasemaid andmeid seal pole.
Saada olevate andmete järgi oli sündivuse tipp 80-ndatel millele eelnesid samuti üsna kõrge sündivusega 70-ndad.
.

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvasti ... iewLayout1

[aj1972]

Lapsevanemana mina tunnetan läbi valitsuse, poliitikute ja meedia,et lapsed pole popid ja oodatud.
Saan aru see minu tunne mida toetavad iagasugused maksu ja rahastuse otsused.
Näiteks täna AK teema laste huvihariduse vähenemine suurel hulgal eriti maapiirkondades - aastake tagasi kärbiti 1 miljon lastehuviala ringidelt.
Automaks - suuremad 5+ kohalised masinad saavad ekstra suurema automaksu.
Tulumaksutagastuse 2+ lastesoodutuse kaotamine.
Iga miinimumpalgatõusuga tõusevad lasteaiatasud.
Meedias tuleb tihti artikleid kus suurema lastearvuga pered pole soositud, kiideltakse koerte, kasside ja autodega mis minu meelest pole just olulised mida propageerida kuigi mul endal ka need olemas aga ei kujuta ette artiklit minu kassidest Lisaks veel rohehullud kes ütlevad meid on palju.
Feministid kes ütlevad me pole sünnitusmasinad mis lapsed!!! Eesti naisel keskmiselt 1,5 last ja sünnitusmasinad???
Lapsed ei lase reisida, restoranis olla, vabaõhu etendust nautida jmt.
Arvan oluline on tõsta laste omamise mainet ja prestiiži siis kui need olemas rahadega olulistes valdkondades toetada aga ilma ema kultuseta ei tule siia maailma neid lapsi juurde.

[Kriku]

Saada olevate andmete järgi oli sündivuse tipp 80-ndatel millele eelnesid samuti üsna kõrge sündivusega 70-ndad.

Seal on venelased hulgas, eestlaste sündimus oli madalam.

[Kriku]

Möödunud aastal tuli Eestis ilmale vähem kui 10 000 last. Nii vähe pole sünde olnud vähemalt Eesti iseseisvumisest saadik 1918. aastal. Tallinna Ülikooli demograafia keskuse teadur Mark Gortfelder rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et sündimuse langus oli ootuspärane, sest seda oli näha juba eelmisel aastal kuude lõikes.

Sündide languse põhjused seisnevad tema sõnul elukalliduse ja kriiside taga, mida on ka näha laiemalt Euroopas. Seda eriti Ida- ja Kesk-Euroopas, kus löök lähtuvalt sõjast, sanktsioonidest ja muust säärasest on olnud kõige tugevam. "Siin on ka sündide vähenemine olnud kõige reljeefsem ja Eesti on siinkohal olnud esirinnas," sõnas ta. Sünnitusealisi naisi pole Gortfelderi sõnul praegu varasemast vähem, sest sõja tõttu on siia tulnud palju naisi Ukrainast. Pigem on sünnitusealiste naiste arv seeläbi kasvanud.

Ta rõhutas, et praeguses ühiskonnas on lapse või järgmise lapse saamine kulukas. "Kui tahame ühiskonna vaatest, et lapsi sünniks ning oleks järjepidevus ja kestlikkus, siis on vaja sellele kalkulatsioonile vastu astuda. Praegu on ratsionaalne last mitte saada," sõnas ta. Gortfelder tõi ühe vastumeetmena välja, et vanemahüvitisi ja peretoetusi võiks indekseerida sarnaselt pensionitega. See vähendaks elukalliduse tõusu negatiivset mõju reaalsissetulekutele. "See on muidugi poliitiline valik ja see oleks kallis. Seepärast ei ole seda ka tehtud. Kui see mehhanism oleks sisse viidud aastal 2022, siis arvan, et tänaseks oleks meil selle kolme aasta peale tuhandeid lapsi rohkem," arutles ta.

Pikaajalisem trend on seegi, et sünnitajad on aina vanemad, kuid see ei seleta Gortfelderi sõnul viimaste aastate tugevat miinust. "Arvamusavaldajad on öelnud, et praegune krahh ja langus ei ole suur probleem, vaid see on ajastu märk. Kui elu läheb paremaks, siis läheb ka sündimus üles. Printsiibina see loogika töötab. Kui võrdleme 1990ndatega, siis sellest ajast on keskmine sünnitaja vanus tõusnud. Parema elu ootuses laste saamise edasi lükkamine ei pruugi enam hästi toimida, sest rasestumine võib olla keerukam. See on argument, miks peaks kohe reageerima vanemahüvitise indekseerimisega," selgitas Gortfelder.

Lühiajaline lahendus ongi tema sõnul lihtsustatult öeldes vanematele rohkem raha anda. Pikema trendi puhul tuleb aga arvestada, et toimunud on väärtusnihe. "Lapse saamine ei mängi inimeste elus enam keskset rolli ja selle vastu on raskem midagi leida. Näeme ka, et paarisuhetes on negatiivne trend: suhted purunevad kergemini kui varasemalt. See on miski, mida valitsusel on raske mõjutada ning keerulisem teema, mille vastu astuda," ütles ta.

Kui viimase 30 aasta jooksul ei ole eestlaste arv väga palju muutunud, siis Gortfelderi sõnul hakkab see peagi muutuma. "Seda sellepärast, et peale tulevad üsna suured aastakäigud, kes lähevad manalateele, ja teiselt poolt tulevad peale üsna väikesed aastakäigud. Arvan, et kümne aasta pärast on meil sündide arv veelgi väiksem," lausus ta.

https://novaator.err.ee/1609574839/tead ... kseerimine

[Smith]

Lapsevanemana mina tunnetan läbi valitsuse, poliitikute ja meedia,et lapsed pole popid ja oodatud.

Mina kolme lapse vanemana tunnen täpselt sama, eriti need Kaja Kallase viimase aasta tõmblused. Selline liberaalsete võimulolevate jõudude vindi ülekeeramine vihastab välja enamvähem mõistlikud valijad ning lükkab neid hääletama Isamaa, Orbani, Trumi jms poolt.

Teeme siis sõja eest pakku pugenud ukrainlaste järgmisest põlvkonnast eestlased, aga sellega ka me ei tegele minu hinnangul tõsiselt.

[Qwerty226]

Sattusin Wikipedias eesti demograafia kohta uurima. Natuke üllatuseks tuli minu jaoks selline asi, et summaarne sündimuskordaja (iseenesest kõige tähtsam demograafiline number) on olnud alates aastast 1960. aastast üle 2,1 (ei tea kuidas täpne tõlge on, asendustase vist (replacement level)) ainult 11 korda (aastatel 1969-1972 ja 1983-1989).

Huvitav kas kuskil oleks ka sündimuskordajat rahvuste kaupa, sest kui 2021 aasta eesti venelaste rahvastikupäramiidi vaadata, siis see kõvasti kitsam alt kui eestlaste oma. Et täitsa võimalus, et eestlaste osakaal kasvab. Seda eriti kuna nende aastatel 1969-1972 moodustusid eestlased kõikidest sündidest 65,8% ja aastatel 1983-1989 59,7%.

Edit. sündimuskordjaidei leidnud, aga siit saab natuke positiivsust leidsin selles osas, et 2018 oli eestlasi Eestis 905 677 aastal 2024 931 993. Venelasi 328 864->296 268.

[Kriku]

Saada olevate andmete järgi oli sündivuse tipp 80-ndatel millele eelnesid samuti üsna kõrge sündivusega 70-ndad.

Seal on venelased hulgas, eestlaste sündimus oli madalam.

Paistab, et ma eksisin - eestlaste loomulik iive oli madalam, mitte sündimus.

Kuigi mitte-eestlaste iive oli eestlaste omast märgatavalt kõrgem, ei olnud selle põhjuseks kõrgem sündimus, vaid soodsamast vanusestruktuurist tingitud madalam suremus. Alates 70-ndatest aastatest oli mitte-eestlaste sündimus üldiselt eestlaste sündimusest veidi madalam.

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... eestis.pdf

[aksel90]

"Lapse saamine ei mängi inimeste elus enam keskset rolli ja selle vastu on raskem midagi leida."

Vaat seda ma silmas pidasingi. Selge see, et on raske, ainult et kui riigiesindaja nii ütleb, siis enamasti ei tähenda see, et "on raske küll, aga eks käärime siis käised üles ja hakkame tööga peale", vaid hoopis, et "kahjuks pole meil sellele probleemile lahendust ja seega pole mõtet üritatagi".

[Kriku]

Teaduspõhist meetodit kahjuks pole.

[Peeter]

"Lapse saamine ei mängi inimeste elus enam keskset rolli ja selle vastu on raskem midagi leida."

Vaat seda ma silmas pidasingi. Selge see, et on raske, ainult et kui riigiesindaja nii ütleb, siis enamasti ei tähenda see, et "on raske küll, aga eks käärime siis käised üles ja hakkame tööga peale", vaid hoopis, et "kahjuks pole meil sellele probleemile lahendust ja seega pole mõtet üritatagi".

"kahjuks pole meil sellele probleemile lahendust ja seega pole mõtet üritatagi".
See on veel hästi leebe ütlemine, oma tegude ja sammudega näitab riik läbi mitmete valitsuste hoopis, et:
"meil pole soovigi sellele probleemile lahendust leida ja seega pole mõtet üritatagi"

[Kapten Trumm]

Viimaste aastate sündide allakäiku üritatakse põhjendada mingi müütilise sünnituseas naiste arvu langusega (mis just üleöö langema hakkas).
Tegelikkuses vähemast 2000 sündi aastas on kärbitud kahe, inimtekkelise asjaga
1. üldine ebakindlus tuleviku suhtes (nii julgeolek kui toimetulek)
2. see tõmblus lastetoetuste ja vanemahüvitistega, mida KK peaministriks olekul ja riigi rahanduse parandamise egiidi all algatati.

Seaduspärasus on tegelikult selline: raha juurdeandmine tõstab sündivust vähe, kuid selle äravõtmine langetab kiirelt ka korralikult.

[Peeter]

Viimaste aastate sündide allakäiku üritatakse põhjendada mingi müütilise sünnituseas naiste arvu langusega (mis just üleöö langema hakkas).
Tegelikkuses vähemast 2000 sündi aastas on kärbitud kahe, inimtekkelise asjaga
1. üldine ebakindlus tuleviku suhtes (nii julgeolek kui toimetulek)
2. see tõmblus lastetoetuste ja vanemahüvitistega, mida KK peaministriks olekul ja riigi rahanduse parandamise egiidi all algatati.

Seaduspärasus on tegelikult selline: raha juurdeandmine tõstab sündivust vähe, kuid selle äravõtmine langetab kiirelt ka korralikult.

Ei ole mõtet ka ainult neile kahele põhjusel nüüd kõike kaela väänata. Asi on kompleksne ja järjest enam kõik need asjaolud nii eraldivõetuna kui ka tervikuna, paistavad mängivat meie, st eestlaste kahjuks, mitte kasuks.
Sellest on ka siin küllalt arutatud, et:
*toimub sündide vanuseline edasilükkamine, st naiste vanus on sünnitamistel järjest enam tõusnud.
* "sünnitusturule" (vt selgitust) sisenevad uued põlvkonnad on aastate kaupa alates viiendikust kuni isegi 33%-ni väiksemad, kui seni "turul" olijad. Rahvastikupüramiid näitab väga arusaadavalt, kuidas "turule" sisenevad väikesearvulised põlvkonnad, aga samas turult lahkuvad põlvkonnad on olnud oluliselt suuremad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et turult väljuvad põlvkonnad on oma edasilükkamised jätnud realiseerimata ja lahkuvadki oma panuseta. Samas uued põlvkonnad on arvuliselt väiksed ja pole mingit alust loota neilt mingit erilist produktiivsust tekkinud augu täitmisel. Korraks on meil püramiidis "tagasitäide", aga see ei ulatu isegi senisele tasemele, teeb ainult pisikese lainekese (ca 2005-2009) ja seejärel hakkab sujuv vabalangemine-liuglemine allapoole- küll väikeste lainete elik nagu nüüd on moodne öelda "väikese volatiivsuse ja turukorrektsioonidega", aga kahjuks mitte trendimuutvalt. Hoopis süvenevalt. Ja eriti peale siin esitatud statistika lõppu 2021 kuni tänase päevani. Pigem see uus pealekasvav põlvkond teeb vastupidi veel radikaalsemad tulemused sünnitamisarvuga- ka nemad lükkavad edasi, ja siis kas samal ajal või üleüldse käib kõigi põlvkondadeülene feministide vingumine, kuidas maailm on niigi üle rahvastatud ja nemad alustavad selle vähendamist. Eestlastest, sest teiste rahvastega nemad ei tegele. Ja sellele omakorda oma sammude ja valikutega aitab kaasa riigi juhtkond.
Igaüks saab ise teha arvestuse, kui palju peaks järgmise 10-14 aasta jooksul toimuva põlkonnavahetuse jooksul tõusma sündide arv ühe sünnitusealise naise kohta, et säilitada samagi sündivate laste arv, kui väljuvad sellega mitte hakkama saanud ca 8-9%-se osakaaluga põlvkonnad ja nende asemele astuvad ca 5% osakaaluga põlvkonnad. Ja nüüd võib jällegi igaüks mõelda, kas tema arvates see arvutuste teel saadud arv sünnitusi tagamaks rahvuslikku kestmist ühe sünnitusealise naise kohta on arvutaja arvates reaalne ja täidetav või mitte, ja kuidas see suhestub tegelike statistiliste andmetega. Ja siis võib juba igaüks nii personaalselt, kui ka siinsamas avalikult kõigile loetava workshopina mõelda, et "mida teha, et üldse midagigi teha"

Selgitus: terminiks "sünnitusturg" sain inspiratsiooni eilsest ERR-i primetime saatest, kus kõlas samalaadne termin "abieluturg".

Lisamaterjalid:

ja siin 1970-2005

180px-Eesti_rahvastiku_püramiid_1970-2005.gif (70.61 KiB) Vaadatud 534 korda

[LupusII]

Võib ju mõelda ja unistada aga....Kes oleks see julge ja tooks siia 100-200tuhat uut inimest . Ja keda tuua ,et siia ei hakkaks kohe minaretid kerkima ?Või neegrist tolgused tänavatel läbustama . Parem tuua ise ja valikuliselt kui ,et lasta neil lõpuks ise siia tulla. Kõiki mitte Tallinnasse koguda ja kui teha Eestis veel erinevad maksutsoonid siis ehk oleks veel lootust ? Mitte midagi tehes on ees vaid vaikne hääbumine.

[Kapten Trumm]

Minu jäme mata on selline- kui sünnitusealiste naiste arv on vähenenud 1/3 võrra, siis sündide arv on langenud 1/2 võrra.
Järelikult ei saa selle sünnitusea taha ka päris lõpuni pugeda.

[erkilo]

Peetri kirjutatu on väga hea!

Siit paistab väga hästi, et sündide arvu langus on tegelikult meil juba ammu rahvastikupüramiidi järgi ette määratud. Nüüd ta lihtsalt jõudis kohale ja kogemata langes kokku väikeste kärbetega (pärast pikka tõusu!) peretoetustes ja majanduskriisiga, mis kuidagi majanduses välja ei taha paista (väike tagasilangus koroonajärgsest ehitusbuumist!).

Kokkuvõttes riik ei suuda sünde osta, maksumaksja ei vea seda täiendavat maksukoormust välja. Ja ilmselt on avalikult mõnda toetust ka ületähtsustatud - me oleme ELs konkurentsitult lahkeim vanemahüvitise maksja, aga sündides see lahkus väga silma ei paistnud. Tõsi, pärast vanemahüvitise kehtima hakkamist sünnid tõesti kasvasid, kuid see langes tegelikult kokku üldise sündide edasilükkamise efektist niikuinii kasvama hakkama pidanud sündide tõusuga. Muidugi ei saa salata, et mõned üksikud kõrgepalgalised, kes muidu poleks enam sünnitanud, tõesti said veel lapsi, aga see lisasündide arv on mõõdetav ikkagi ühekohalise protsendiga kogusündidest. Lisaks paneb meie vanemahüvitise süsteem iseeneses sündi edasi lükkama, sest emapalk on ju ema senise palgaga seotud ja seega on noorel emal rahaliselt kasulikum sünd edasi lükata. Seal hakkab bioloogia jällegi sündidele vastu töötama. Minu väide siin on, et palgast mittesõltuv ühekordne sünnitoetus oleks rahalises mõttes palju efektiivsem ja selle puhul jääksid väärastused ära. Nt 10x vms alampalk pärast sündi ühe fikseeritud summana emale kätte vms, kokkuleppe küsimus.
Seda vanemahüvitise ebaefektiivsust (loe: raiskamist!) ei taheta tegelikult tunnistada, sest poliitikul on seda ebamugav tunnistada, tema jaoks on väga ebapopulaarne tulla seda valdkonda kärpima. Peredel pole jälle motivatsiooni, sest riigi käest on alati hea raha saada ja häälekaid perepoliitika eest võitlejaid meil väga pole.

Suures pildis on muidugi see häda ka, et riik maksab lahkelt emapalka, aga laps on vaja ju tegelikult ka täiskasvanuks kasvatada e lapse vanuse lõikes on riigi toetuste panus hästi suur 0-1,5a (ok, skeemitades kuni 3a), aga suurusjärgu väiksem 1,5-18.a.

Selle immigratsiooni toetamise mõttest pole ma tegelikult liiga hästi aru saanud. Ettevõtja jaoks on loomulikult point olemas, st odav tööjõud, nõus tegema ebameeldivat tööd kehva palga ja töötingimustega; sedasi on kasum suurem. Kuna me oleme nii väike riik, et välisnõudlus on meie jaoks sisuliselt lõputu, siis pikas plaanis pole ettevõtja jaoks immigratsioonile ülempiiri - alati oleks vaja rohkem odavamat tööjõudu. Aga mis mõte seal on riigi ja selle kodanike jaoks? Meil ju niipalju inimesi ikka on, et vanurite eesti hoolitseda. Riigile muidugi maksutulu tekib rohkem, aga otseste ja veel vähem kaudsete kuludega pole minu teada väga arvestatud. Suurele massile e sinikraedele tähendab rohkem immigrante suuremat konkurentsi töökohtadele e madalamat palka ja suuremat tõenäosust töötuks jääda. Kultuurilistest eripäradest parem ei hakka rääkimagi, pole võib-olla poliitiliselt korrektne.