Eesti helikopterid

[kaur3]

Esimese AW139 kopteri sai Eesti kätte 2007. aastal, teise 2008. aastal ja kolmanda 2011. aasta veebruaris. Uus kümnend tõi koos viimase kopteriga rõõmsa uudise, sest AW seeria kopterid välja arendanud Briti-Itaalia ettevõte AgustaWestland oli äsja saanud sertifikaadi jäätumisvastasele süsteemile. Ja Eesti oli üks esimesi kliente, kelle AW139 tüüpi kopter taolise süsteemiga varustati.

Tagantjärgi vaadates on sellest süsteemist rohkem muret kui rõõmu olnud.

"Meil ongi see lapsevigasid täis jäätõrjesüsteem," sõnas PPA lennusalga ülem Rain Jõeveer. "Aus vastus on see, et see pole meil kunagi väga hästi töötanud."

"15 aastat me ainult parandame ja remondime..."

Läinud kümnendi keskel muutus AugustaWestland oma emaettevõtte Leonardo üheks osakonnaks. Kopteritootmist jätkati 50 000 töötaja ja 15 miljardi eurose aastakäibega firma katuse all.

Jõeveer rääkis, et Leonardo on senistest vigadest õppinud ja uutele kopteritele on nad peale pannud üha paremaid ja töökindlamaid süsteeme. Aga lennunduses on tehnika niivõrd spetsiifiline, et Eestile müüdud mudelile neid uuendusi tõsta ei saa. Nii, nagu ei saa jääteõrjesüsteemi lisada nullindatel soetatud kopteritele.

"15 aastat me sisuliselt ainult parandame ja remondime seda jäätõrjesüsteemi ja ta ei ole töökindel," sõnas Jõeveer. "Leonardo ise loomulikult tunnistab seda ja aitab väga palju ka kaasa mõeldes, kuidas saada paremaks."

[nukkel]

15 aastat. millal see valulävi läheb piisavalt suureks et leitaks lahendus? Et kui lörts või muidu sìtt ilm siis saare elanikud: palun ärge lootke et mandrilt kiirelt abi tulemas. Noh Võibolla tuleb kui soojendus töötab.

[Kapten Trumm]

Ostad uued propellerid, küllap saab sinna tootmises need kütte-elemendid juba lisada. Aga olemasolevasse tiivikulabasse, mis on tehtud mingist fiiberplastist, seda panna ei saa.

Tundub, et tänapäev kasutatakse lihtsalt elektrisoojendust, probleem on selle kütteelemendi paigutamine tiivikulabadesse ja pöörlevatele labadele voolu edasi andmine. Mõned seadmed kopteri keres ei saa olla lahendamatu, tõsi, taolisi asju ei saa lahendada Ants garaazinurgas, vaid taolisi töid saab teha ainult valmistaja või selle heakskiidetud spetsialist.

[Kirs]

Ostad uued propellerid, küllap saab sinna tootmises need kütte-elemendid juba lisada. Aga olemasolevasse tiivikulabasse, mis on tehtud mingist fiiberplastist, seda panna ei saa.

Tundub, et tänapäev kasutatakse lihtsalt elektrisoojendust, probleem on selle kütteelemendi paigutamine tiivikulabadesse ja pöörlevatele labadele voolu edasi andmine. Mõned seadmed kopteri keres ei saa olla lahendamatu, tõsi, taolisi asju ei saa lahendada Ants garaazinurgas, vaid taolisi töid saab teha ainult valmistaja või selle heakskiidetud spetsialist.

Tsitaat eelpool jagatud artiklist: "Jõeveer kirjeldas keerulist süsteemi, mis ei koosne ainult elektrilistest soojenditest, vaid ka tervest hulgast juhtmetest, plokkidest ja anduritest. Kui üks komponent rivist välja kukub, tuleb jälle remontima hakata".

[Kapten Trumm]

Äkki lihtsalt vahepeal on midagi lihtsamat välja mõeldud? Või töökindlamat? Põhjamaid ju teisigi, ei ole nagu kuulda et nullkraadiga oleks mingid massilised probleemid? Lisaks paistab, et nende jäätumisvastaste süsteemide tootjaid on teisigi, peale kopteri enda tootja.

Neid "keerulisi süsteeme" paistab, et tehakse ka retrofiti põhimõttel, ühe firma kodulehte ma linkisin. Kui tahta süsteemi, mis ise kõike automaatselt teeb, küllap see ka kallis ja keeruline on. Keerulised asjad lagunevad. Imeandurid, mis saavad aru, millal jää kuskile tekib, ei saa üks väga töökindel tehnoloogia olla.

Kui auto tagaklass kisub uduseks või jäässe, siis lülitatakse käsitsi lülitist soojendus sisse. Et see liiga kuumaks ei lähe, on ahelas kas termotakisti või aegrelee.

[Kirs]

Miks sa artiklit läbi ei loe? Tsiteerin sealt: "Jõeveer rääkis, et Leonardo on senistest vigadest õppinud ja uutele kopteritele on nad peale pannud üha paremaid ja töökindlamaid süsteeme. Aga lennunduses on tehnika niivõrd spetsiifiline, et Eestile müüdud mudelile neid uuendusi tõsta ei saa. Nii, nagu ei saa jääteõrjesüsteemi lisada nullindatel soetatud kopteritele".

[Kapten Trumm]

Kas samadest allikatest mitte ei pärine ka see, et kolm kopterit ühekorraga hoolduses on? Kellele neid retrofit süsteeme siis müüakse?

[davidsoniharald]

Küsimus ei ole modifikatsioonis vaid selle sertifitseerimises. Kui asi ei ole sertifitseeritud sellel helikopteri mudelil kasutamiseks, siis seda modifikatsiooni sinna helikopterile paigaldada ei saa. Kõik.

Probleemi lahendus? Tuleb ehitada retrofit kit, mis on sertifitseeritud sellele konkreetsele mudelile. Milles probleem? Rahas. Kes kinni maksab. Küsimus on ikka miljonites.

Piiramatut raha hulka omavad inimesed on laksnud endale näiteks lennukile lifti ehitada, mis tõstab nad maa pealt oste reisijate tekile. Või siis on võetud lennukil küljeplekk lahti selleks, et sinna üks suur laiekraan televiisor paigaldada. Ei mahtunud biznizjeti uksest sisse muidu. Ja nii edasi.

[lennumudelist]

Kõlab küll sedasi, et kui oleks otsustaja, siis küsiks spetsialistidelt nõu müügi võimaluse kohta mõnele lõunapoolsemale maale, kus ka mägesid pole. Et heas korras kopter, aga null kraadi juures ei lenda. Asemele ostaks jääkindlate labadega linnukese.

[Pärtel]

Aga küsiks siin siinkohal ksf-lt et missugune koperadaja oleks meie oludes see parim? Kas võta šnitti põhjanaabritelt ning kasutada NH90 või Eurocopter Super Puma. Samas on olemas ka Airbusil endal H225M suured multifunktsionaalsed kopterid. Samas on AgustaWestlandil ka Merlin seeria suuremad helikopterid, mis sobivad multifunktsionaalseks kasutamiseks. Või siis midagi USA-s toodetavatest nt Bell (liialt väike) või BlackHawk (liialt militaristlik?). Vahemärkusena selline lugu. Kunagi 2000 alguses oli USA pakkunud EKV-le BlackHawki koptereid, aga takistavaks teguriks sai olemasoleva logistika puudus siin meil (polnud vajalikke angaare ega toetust. Tea kui 100% õige see jutt on, aga mulle rääkis seda inimene, kes suhtles tol ajal KaMini inimestega. Aga see selleks. Enamasti on meil vaja ikkagi sellist suuremat ning multifunktsionaalsemat kopetrit, kui et miskit kommertslende tegevat isendit. Aga alati paneb asja paika rahakogus (õigemini selle puudumine). Praegused AW139 on ikkagi sellised kommertslikumat laadi isendid kui et tõsised tööloomad (minu arvates). Aga kui juba raha alla panna, siis ikka selliselt, et oleks ka masinad mis kestaks ning mida saaks erinevatel töölõikudel kasutada.

[Kirs]

Praegused AW139 on ikkagi sellised kommertslikumat laadi isendid kui et tõsised tööloomad (minu arvates).

Ei tea. Rootslased ostsid praktiliselt kohe peale meid(2013-2014) 7 tükki neidsamu AW139 mudeleid SAR -iks. Kõik FIPS -iga. Kas uuem ja parem süsteem ei oska öelda. Küll aga leiab uudise, et jama oli ka neil selle süsteemiga. https://aerossurance.com/helicopters/13 ... uction-hf/

[eestijuku]

AW139 on väga hea tööloom. Müüdud üle 1100 isendi, mis on väga hea tulemus. Kasutatakse kõigeks, sar, hems, jne jne. See pilt mis hetkel meedias loodud on natukene kaldu. Riik on natukene raha alla pannud, osa raha fondidest ja tehnika ära ostnud, aga kuna püsikulusd peavad madalad olema, siis igasugused nn kaskod ja head hoolduslepinguid sõlmida ei saa, sest püsikulu läheb ju suuremaks. Kui sul muus maailmas kaskod taga ja lihtsamad jupid jõuavad 24 tunniga, siis eesti pannakse järjekorda, jahh, meedias midagi seal raamlepingutest jms räägiti, aga see pole see.
Rootslased kuuldavasti ka hädas olnud, aga neil seis parem.(ehk siis ressurssi rohkem).
Tsiviili ja militaari vahe hoolduses on rahaline kokkuhoid tsiviili suunas. Väga suur kokkuhoid. Kes teab, see teab.
Puma on vana põlvkond, hea aga vana. Ja Kallis hooldada.

[aero+]

Kui võtta arvesse, et AW139 jääb võibolla natuke kitsaks kõikideks funktsioonideks, siis AW101 on ilmselt üks parima reputatsiooni ja vastupidavusega päästekopterid. 225 ja Super Puma ka. Jäätõrje süsteemi koha pealt ei oska kommenteerida toimetulekut.

[Kapten Trumm]

Kummalisel kombel oli jäätamisvastane süsteem isegi Mi-8- olemas, see vast seletabki nende kasutust Kaug-Põhjas.
Kui pole, siis upgrade käigus on võimalik paigaldada.

Huvitav, kas meie omadel ka oli see olemas?

[davidsoniharald]

Kummalisel kombel oli jäätamisvastane süsteem isegi Mi-8- olemas, see vast seletabki nende kasutust Kaug-Põhjas.
Kui pole, siis upgrade käigus on võimalik paigaldada.

Huvitav, kas meie omadel ka oli see olemas?

Mis selles jäätumisvastase süsteemi olemasolus kummalist on? Tiibade ja tiivikute jäätumine on kõige kergem tekkima temperatuuri vahemikus 0 kuni miinus 10 kraadi Celsiust. Kaug-Põhjas on temperatuurid vast stabiilselt alla selle? Parasvöötmes on seda jäätumisvastast süsteemi hoopis rohkem vaja kui külmas kliimas.