Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 15:29
...
Kuna tegu oleks talveratastega, siis neid laagrite koormamisi ja silla geomeetriaid ei maksa üle tähtsustada, sest libedal teel ei saa sillale osaks pooltki sest väänamisest, mis saab suvidel käänulisel teel suure kiirusega sõites. Lihtsalt teekatte piiratud pidamine ei võimalda taolisi g-force'i arendada nagu suvel.
Täpselt sama matemaatika kehtib ka suveks laiemate (ilu)velgede allakruvimisel, mille tagajärjel kogenematu juht ei suuda mõista, et miks ta oma igapäevaselt kasutataval "ägedal masinal" peab igal aastal rattalaagreid ja sillapulki vahetama.
Ehk omale igapäevasõidukiks "tibimagnetit" ostes, tuleks uurida ka mida eelmised omanikud sellele velgeks on pannud.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Kõik see "kitsamaks tehtud veljed talveks alla" tundub mulle järjekordne pastakast imetud teema, millega Kapten Trumm tahab hästi targana paista. Tänaval ei ole vaja idiooti sõita, siis puudub ka vajadus igasugu tuuningu järele.
Vanasti kui facebooki ei olnud veel, teati ainult oma pere sees, kes loll on.
davidsoniharald kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:17
.... Tänaval ei ole vaja idiooti sõita, siis puudub ka vajadus igasugu tuuningu järele.
Linnasaksale võib tunduda imelik et juhtub ka nii, et kõigepealt on "tänavale jõudmiseks" vaja läbida kilomeetreid puhastamata teid ja seal on igasugune tarkus vajalik.
Mul oli kunagi "elamine põllul" - ca 1,5km lükkamata teed, esimene maja uusarenduses ja sealt välja pidin sõitma 3 seeria tagaveolise BMW'ga, ees 6 rida mootor, tehase kaalujaotusega 62/38%.
Pärast esimest väljakaevamist ja teema sügavamat uurimist ei jäänud ükski sõit tegemata.
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
davidsoniharald kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:17
Kõik see "kitsamaks tehtud veljed talveks alla" tundub mulle järjekordne pastakast imetud teema, millega Kapten Trumm tahab hästi targana paista. Tänaval ei ole vaja idiooti sõita, siis puudub ka vajadus igasugu tuuningu järele.
Oled sa uurinud, millised rattad pannakse nt Lada VFTSi alla talverallil ja millised asfaldikatsetel?
Mulle tundub, et davidsonitroll käib siin lihtsalt vellot pikendamas.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:32
Linnasaksale võib tunduda imelik et juhtub ka nii, et kõigepealt on "tänavale jõudmiseks" vaja läbida kilomeetreid puhastamata teid ja seal on igasugune tarkus vajalik.
Mul oli kunagi "elamine põllul" - ca 1,5km lükkamata teed, esimene maja uusarenduses ja sealt välja pidin sõitma 3 seeria tagaveolise BMW'ga, ees 6 rida mootor, tehase kaalujaotusega 62/38%.
Pärast esimest väljakaevamist ja teema sügavamat uurimist ei jäänud ükski sõit tegemata.
Mul on nüüd mingi imeliku kokkusattumise tõttu tööautol ja isiklikul talveautol all samalaiad rattad -215, tõsi, esimesel juba 17 tollistel velgedel, teisel 16. Kui see legendaarne lumepudrune nädalavahetus oli, siis sõitsin mitu raksu mööda Paldiski maanteed, kuhu vähe sahkasid jõudis ja tundus küll, et ratastel oli raskusi kandva pinnani jõudmisega. Eelmine talv sõitsin samaraske tööautoga, millel oli all 195 ja sellega oli kuidagi kindlam see tunne. Eriti tee keskele tekkivast vaalust läbi sõitmisel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
davidsoniharald kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:17
Kõik see "kitsamaks tehtud veljed talveks alla" tundub mulle järjekordne pastakast imetud teema, millega Kapten Trumm tahab hästi targana paista. Tänaval ei ole vaja idiooti sõita, siis puudub ka vajadus igasugu tuuningu järele.
Oled sa uurinud, millised rattad pannakse nt Lada VFTSi alla talverallil ja millised asfaldikatsetel?
Mulle tundub, et davidsonitroll käib siin lihtsalt vellot pikendamas.
Sa käid tänaval rallit sõitmas või normaalselt inimese moodi liiklemas?
Ega kui hingelt rullnokk, siis ongi teelpüsimisega raskusi
Ennevanasti teadsid autotöösturid, et võidusõidus kasutatu rakendamine pidada seeriaauto tõugu ka parandama
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 15:13
See ei ole nii lihtne, kui "ilueedid" arvata oskaks.
See "ratta välisserva asukoht" on subjektiivne ilu aga praktikas kitsama rehvi seespool olevast rattaservast pritsiv pori rikub tiivaserva ja auto külge vähem kui laia rehviga sõites, sest lopp ja kivi lendab koopasse ja mitte tiivale.
Olen Sinuga täiesti nõus. A näita mulle mõni ilueedi, kes nõus on tiivaserva korrosiooni nimel oma edevad valuveljed terve tolli sissepoole ehitama?
OLAVI kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 15:13
Tegelikult sama juhitavuse (vajalik keerulistes oludes), sõltumatu vedrustusega silla geomeetria säilitamiseks, rattalaagri koormusepüüri säilitamiseks ja roolihoovastiku eluea pikendamiseks peab asendusveljega, maapinnaga kontaktis oleva rehviosa keskpunkt olema samas kohas kuhu tootja on keskpunkti sellel sillal projekteerinud.
Ma olen VÄGA kindel, et tavakasutuses, tänavalegaalsetel kiirustel, sama suuruse ja samade rehvidega rataste (räägime siis suurematest, 17+ tolli ratastest, eks) ET muutmisest 1" puhul 90% siinsetest kasutajatest juhitavuses mingit erilist vahet ei teeks. Rehvi laiuse ja läbimõõdu muutmine annab kordades suurema efekti. Reeglina, kui juhitavuse parandamiseks läheb, siis võetakse asi kompleksselt ette. Rattalaagrite kulumisega sama lugu - no okei, võibolla 300k läbisõidu asemel pead 250k tagant vahetama. Jah, olen erinevatel neliveolistel muutnud ET-d originaali +40 pealt -20 -40 peale, siis vahetad küll korra aasta-paari jooksul, pluss käändteljelaagrid/munakad ja muu säärane. Aga selliste ehitamiste korral on pikaealisus üldjuhul teisejärguline. Sama lugu on silla geomeetriaga, sellest räägivad enamasti need, kes on masinale 4" tõste teinud ja peavad lääbapukse, kardaaninurkasid ja coilovereid arvutama ning talasildade varrukaid ringi keevitama ja death wobblega võitlema. Või siis ka ralli- ja ringrajaautode ehitajad. Aga kindlasti mitte need, kes valuveljeturu põhikäivet teevad, ehk kodanikud kelle põhiteema on, kelle bemm paremini ketsi vilistab ja kelle autol on edevamad valud. Ning millisel tibil on suuremad tissid.
Kui Teile paistab, et see on nii, siis see ongi nii - Teile paistab.
Ma arvan (ei mingi teadust, lihtsalt tunnetuslikult), et kuna enamik selliseid praktilis kitsendusi jääks sinna ühe tolli kanti, siis see muudab silla ja rattalaagri jaoks piisavalt vähe, et selle võib liigselt muretsemata ära teha. Sama käib ka mõõduka laienduse kohta. Loomulikult, nihutades ratta 4 tolli "välja" on juba teine olukord ja kuri karjas. Netist vaatasin, vähemalt spetsid teevad nii, et need väiksed kitsendused tehakse siseservast ja ühe lõikega. Laienduseks võib vaja juba 2 lõiget minna.
Kitsama-väiksema ratta kasutamisel tuleb arvestada ka seda, et väiksemad rehvid on reeglina ka väiksema kandejõuga, et 2+ tonnise massiga keskautole nagunii 155 laia 14 tollist panna ei saaks, isegi kui pidurid lubaks, kuna rehvi koormusindeks on ebapiisav, rehv lõhki sellest ei lähe (enamasti ei sõida me ju täis koormaga), vaid see halvendab asfaldiomadusi, kuna rehv paindub rohkem läbi ja tekib selline "ebakindlus talla all".
Teoorias saab lõigata ka valuvelge, kitsendamine on lihtsam, kuid laiendamine on probleem, plekkveljele keevitatakse valtside vahel lastud plekist rõngas, kuna materjal on üsna õhuke, kuid valuveljed on märksa paksemad, kuidas see rõngas saadakse, ei tea ja pole näinud, et keegi teinud oleks.
Ametlikult seda teha ei või ja valuvelge ei tohi ametlikult isegi paranduseks keevitada, aga selline nõue on pigem ametnike tagumikukaitse, kui on veljeservast murdunud tükk profilt keevitatud, ei juhtu sellega midagi ja korralik viimistlus teeb selle paranduse kontrollijale märkamatuks.
Korraliku keevituse tugevus on uskumatu, öeldakse, et 1 cm poolautomaadi tehtud kvaliteetset keevitusõmblust kannatab tõmmet 500 kg. Enne annab detail ise järgi kui keevituskoht. Põhiprobleem on täna selles, et selline töö eeldab treipinki, kuhu velg mahub ja taolisi jääb järjest vähemaks, samuti ka vanakoolimehi, kes seda teha oskavad. Ennavanasti tehti Vihuris, kas ka praegu ei tea, käisin seal velgede kontaktpinna treimise jutuga (suured 10x16 valuveljed) kümmekond aastat tagasi ja siis oli (veel) võimalik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
isakene kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 17:23
sellest räägivad enamasti need, kes on masinale 4" tõste teinud ja peavad lääbapukse, kardaaninurkasid ja coilovereid arvutama ning talasildade varrukaid ringi keevitama ja death wobblega võitlema.
davidsoniharald kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:17
.... Tänaval ei ole vaja idiooti sõita, siis puudub ka vajadus igasugu tuuningu järele.
Linnasaksale võib tunduda imelik et juhtub ka nii, et kõigepealt on "tänavale jõudmiseks" vaja läbida kilomeetreid puhastamata teid ja seal on igasugune tarkus vajalik.
Mul oli kunagi "elamine põllul" - ca 1,5km lükkamata teed, esimene maja uusarenduses ja sealt välja pidin sõitma 3 seeria tagaveolise BMW'ga, ees 6 rida mootor, tehase kaalujaotusega 62/38%.
Pärast esimest väljakaevamist ja teema sügavamat uurimist ei jäänud ükski sõit tegemata.
Mis bemmil säärane kaalujaotus on?
Mul endal e36 compact. 1.6 r4 mootori ja u 100 kilose juhiga oli tagasild 10kg kergem. Seda ei näleta mis pagassis oli ja palju kütet paagis. Järgmisena läks 2.8 r6 mootor vahele. Esiots küll vajus aga kaalujaotus väga ei muutunud. Täpsemad numbrid kadusid kahjuks eelmise telefoniga.Samas mõtlema hakata siis suht lai teema, mingiaeg sai veidi esisilda ette poole toodud, ilmselt see ka muudab midagi
davidsoniharald kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:17
.... Tänaval ei ole vaja idiooti sõita, siis puudub ka vajadus igasugu tuuningu järele.
Linnasaksale võib tunduda imelik et juhtub ka nii, et kõigepealt on "tänavale jõudmiseks" vaja läbida kilomeetreid puhastamata teid ja seal on igasugune tarkus vajalik.
Mul oli kunagi "elamine põllul" - ca 1,5km lükkamata teed, esimene maja uusarenduses ja sealt välja pidin sõitma 3 seeria tagaveolise BMW'ga, ees 6 rida mootor, tehase kaalujaotusega 62/38%.
Pärast esimest väljakaevamist ja teema sügavamat uurimist ei jäänud ükski sõit tegemata.
Tundub põnev 3 seeria Bmw olevat sellise kaalujaotusega, sest see erineb oluliselt sellest, et Bmw rõhutab ja rõhutas oma turundusmaterjalides vägagi, et nad just 50:50 kaalujaotusega autosid ehitab.
OLAVI kirjutas: ↑21 Jaan, 2025 16:32
.... pidin sõitma 3 seeria tagaveolise BMW'ga, ees 6 rida mootor, tehase kaalujaotusega 62/38%.
Pärast esimest väljakaevamist ja teema sügavamat uurimist ei jäänud ükski sõit tegemata.
Tundub põnev 3 seeria Bmw olevat sellise kaalujaotusega, sest see erineb oluliselt sellest, et Bmw rõhutab ja rõhutas oma turundusmaterjalides vägagi, et nad just 50:50 kaalujaotusega autosid ehitab.
Jah, 5 seeriat reklaamiti kui 50:50 kaalujaotusega ja hilisemal 3 seerial parandati ka kaalujaotust.
90'datel oli E21 323i oma 1110kg tühimassiga päris ootamatu käitumisega tegija ja nii mõnigi suutis sellisega linnavahel surma saada.
Isegi kuival asfaldil järsemalt gaasi andes keeras masina risti. https://www.auto-data.net/en/bmw-3-seri ... 43hp-10099
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Sama lugu on silla geomeetriaga, sellest räägivad enamasti need, kes on masinale 4" tõste teinud ja peavad lääbapukse, kardaaninurkasid ja coilovereid arvutama ning talasildade varrukaid ringi keevitama ja death wobblega võitlema. 
