Jõelaevad Emajõel

[smr]

Ainus aerofoto 1980 aastast minule teadaolevalt

USA satelliidifoto Tartust 1980 juuli 27

https://i.imgur.com/kVU1klI.jpeg

[retti]

Leidsin, et olen selle vaate kunagi ammu salvestanud kahest kohast. Üks on sama foto, teine aga must-valge variant. Ühele juurde kirjutatud 1979, teisele 1980. Mille põhjal arvad, et see on just 1980?

See ei ole minu, vaid ühine arvamus. NTs arutati pikalt. Miks foto ei saa olla 1979 enam ei mäleta. 1981 olla ei saa sest fotol olev punastest tellistest maja Kaubamaja vastas lammutati kevadel 1981. Aleksander Dormidontov kes foto postitas suri eelmisel aastal. Suhtlusest temaga sain vihje et Tartu sõjaväelendurite fotosid on tal veel.

Ilmsesti jäi NT-s midagi tähelepanuta.
Üks viide Edasi lehele https://www.etera.ee/zoom/76612/view?pa ... ,3215,1759
Esiküljel vastav artikkel. Annab selge vastuse, miks aerofotol Ülikooli Raamatukogu hoone jõepoolses küljes suur auk ja millal see kinni peab saama.
Tasub tähelepanu pöörata veel sellele, et Tähe 4 jures on vaikus. 1980.a. suvel pidi algava juurdeehitusega seoses juba mingi siblimine käima.
Ja jõe peale maksab ka vaadata. Kus on randumispontoonid ja kus neid (veel) ei ole.
Ma pakuks julgelt 1979.a. mai lõppu või juuni(I pool)t

Poe tänav 8 maja on pildil olemas. Apteek avati seal detsembris 1980. Apteegi ruumid ei saanud aasta otsa tühjad olla.

[aurik]

See ei ole minu, vaid ühine arvamus. NTs arutati pikalt. Miks foto ei saa olla 1979 enam ei mäleta. 1981 olla ei saa sest fotol olev punastest tellistest maja Kaubamaja vastas lammutati kevadel 1981. Aleksander Dormidontov kes foto postitas suri eelmisel aastal. Suhtlusest temaga sain vihje et Tartu sõjaväelendurite fotosid on tal veel.

Ilmsesti jäi NT-s midagi tähelepanuta.
Üks viide Edasi lehele https://www.etera.ee/zoom/76612/view?pa ... ,3215,1759
Esiküljel vastav artikkel. Annab selge vastuse, miks aerofotol Ülikooli Raamatukogu hoone jõepoolses küljes suur auk ja millal see kinni peab saama.
Tasub tähelepanu pöörata veel sellele, et Tähe 4 jures on vaikus. 1980.a. suvel pidi algava juurdeehitusega seoses juba mingi siblimine käima.
Ja jõe peale maksab ka vaadata. Kus on randumispontoonid ja kus neid (veel) ei ole.
Ma pakuks julgelt 1979.a. mai lõppu või juuni(I pool)t

Poe tänav 8 maja on pildil olemas. Apteek avati seal detsembris 1980. Apteegi ruumid ei saanud aasta otsa tühjad olla.

Ai-ai, Retti, oleksid võinud ikka vähe soliidsema argumendi valida.
Aerofotolt on pigem aru saada, et Poe 8 ei ole veel üldse katuse all. Kui järgmine vastuväide on samas stiilis, nt et kraanat pole näha, siis ülikooli raamatukogu juures samuti mitte, sellise kvaliteediga foto juures ei saagi väga olla
Aga Poe 8 ehitusest mõned artikliviited. Ühel isegi foto juures
https://dea.digar.ee/article/edasi/1976/05/21/12.4
https://dea.digar.ee/article/edasi/1978/02/16/11.1
https://dea.digar.ee/article/edasi/1978/07/22/12
https://dea.digar.ee/article/edasi/1979/11/30/16

Ja kui NT-s tehtud ühisjäreldus on suurima tõe allikas, siis on mul pakkuda puremiseks üks foto 80-test koos lihtsa küsimusega- mis aastal tehtud?

Vastus on meie lõimes sisalduvast lähtuv.

[retti]

Edasi leht

Kuvatõmmis 2025-01-25 122537.png (39.59 KiB) Vaadatud 2638 korda

[aurik]

Edasi leht Kuvatõmmis 2025-01-25 122537.png

Ja mis see loeb?

Poe tänav 8 maja on pildil olemas. Apteek avati seal detsembris 1980. Apteegi ruumid ei saanud aasta otsa tühjad olla.

30.11.79 artikkel fotoga koos lükkab iseenesest selle väite ümber. Maja ehitus veel käib, mis aasta otsa tühjadest apteegiruumidest üldse räägime?

[OLAVI]

...
Poe tänav 8 maja on pildil olemas.
Apteek avati seal detsembris 1980.
Apteegi ruumid ei saanud aasta otsa tühjad olla.

See läheb küll ehituse valdkonda aga nõuka ajal oli kasutusel väljend: "maja peab vajuma", mille sisu tänapäeval enamus ei suuda mõista.

[Peeter]

...
Poe tänav 8 maja on pildil olemas.
Apteek avati seal detsembris 1980.
Apteegi ruumid ei saanud aasta otsa tühjad olla.

See läheb küll ehituse valdkonda aga nõuka ajal oli kasutusel väljend: "maja peab vajuma", mille sisu tänapäeval enamus ei suuda mõista.

Ja selleks oli arvestatud ca aasta. Ja jutt käis siia juurde veneaja kombekohaselt fondidest ja limiitidest. Aga samas räägiti, et aasta seisab karbina, saaame kinni ja esmasesse kütesse, siis tiba seisab ja järjest läheme sisetöödesse.
Veneaja ehituskäekirjast üks markantne näide: Tartu poe ja Nooruse maja Riia mäel laoti üles tellistest. Löödi üles veel viimastel külmadel ja segu osaliselt jäätus. See polnud suur probleem ja mehed panid tööd edasi teha. Segu jäi ju paika. Aga suur jama tekkis kevadel. Siis kui platsipoolne esikülg päikese käes sulama hakkas. Maja hakkas viltu vajuma, sest tagakülg oli veel "talves". Siis oli üks hull jooksmine ja võimlemine, igalt poolt veeti mingeid latte ja tõmmitsaid ja tõmmati maja suure tegemisega kokku ja/või paika. Ilm läks järjest soojaks, ka tagakülg sulas üles ja kivistus paika, asi sai klatitud. Aga korraks oli objektil lärmi ja jooksmist küllaga. Aasta siis oli 1958 või 59. Seda rääkis mulle äi, kes tol ajal müüriladujana töötas. Tema ladus Riia-Akadeemia nurga peal olevat maja (objekti).

[aurik]

Terve mõistuse järgsed tarkused, mida akf-d Olavi ja Peeter kenasti vahendasid, õitsva plaanimajanduse ajal (eriti viisaastakute lõpuaastal) vähemalt elamuehituses küll alati ei kehtinud. Näiteks ühe Emajõe läheduses asuva 80-korteriga elumaja ehitust polnud 1965.a. märtsi keskel veel alustatudki, aga sama aasta detsembris võttis komisjon ta vastu ja elanikud said hakata sisse kolima. 9 kuuga algusest lõpuni. Samas kõrvaloleva täpselt samasuguse majaga läks mitu kuud kauem, ehitama hakati novembris 1964 ja vastu võeti 13.nov.1965.
Aga liigume nüüd põhiteema juurde tagasi. Näib, et minu poolt eelmisel leheküljel oleva aerofoto dateeringupakkumisele rohkem vastuväiteid ei tule. Aga paraku foto, mis on tehtud 1979.a. I poolel, umbes pool aastat hiljem kaotsi läinud laeva otsimisele kahjuks kaasa ei aita.
Mis puutub eespool mainitud ekspertide klubisse, siis ma olen kahe käega selle poolt, et kõikvõimalikel erinevatel inimgruppidel oleks võimalus isekeskis suhelda, väljendada oma emotsioone ja mõtteid, vaielda mingitel teemadel jne. Aga ma ei saa hästi pihta, miks ei suudetud märgata selgelt silma paistvat auku Ülikooli raamatukogu hoone ehitusel, vaid keskenduti selle asemel hoopis ravimite müügipunktile ja sealt palju kaugemale ei jõutud. Seega on vist naiivne loota, et nad minu poolt välja pandud õhuvaate tegemise aasta ära mõistataksid.

-----

Sinna alla lähevad
1961- üks Valgevene laev
1962- üks või kaks leedukat (asi selles, et praegugi suviti Nemunasel sõitvat loetakse juskui 1963.a. ehitatuks, aga üks Raketasid uuriv seltskond on talle külge pookinud sovetiajal omistatud registreerimisnumbri ja see viitab üheselt 1962.aastale.
1963- juhul kui eelmine info on õige, siis ümmargune 0
1964- üks leedukas

Nagu tellituna saabusid üleeile usaldusväärsed andmed Leedu Raketade kohta
Raketa-02 on ehitatud 1962.a. ehitusnumbriga 282. Järelikult mainitud registrinumber käib tema kohta
Raketa-03 (see mis praegugi sõidab) on ehitatud 1963 ja ehitusnumbriga 315. Oligi siis nii, et kahte tellitud M-tüüpi laeva hakkas tehas ehitama koos. Aga mingi tehasesisese kommunikatsioonihäire tõttu tehti ühest tavaline. Arvata, et tehas tunnistas oma apsakat, ega nad muidu poleks soostunud tartlaste laeva kiiresti ümber ehitama.
-----

Jäi silma jõepolitsei/riigilaev - Koiot.
Pole siit veel läbi käinud ?
Koiot 2.pngKoiot 1.png

----Edit: "Koiot" pole meilt siit tõesti varem läbi käinud ja selliseid on teisigi. "Koiotist" ma lähipäevil siis nats kirjutan, temast on EW ajal (siis loomulikult teise nimega) paar fototki. Tsaariajast temast ühtegi pilti ma näinud pole (ehkki NT-s pakuti ühe foto juures, et mööda Aia tänavat veetav laev võib "Koiot" olla. Aga pole mitte)

Lubatud ülevaade
Enne esimest ilmasõda oli keskvõimul Peipsi vesikonnas olemas väike laevagrupp, mis koosnes järgmistest alustest: „Jurjew”, „Koiot”, „Inspektorski” ja „Ugor”. (ei välista, et oli veel mõni pisialus) Mootorkaater „Ugor” kadus ilmasõja ajal, ülejäänud jätkasid muude nimede all.
„Koioti” päritolu on kõige segasem, sest ülejäänud kolmik toodi lähedalasuvatest laevatehastest otse siiakanti, „Koiot” aga tuli rongiplatvormil Tartusse Baikali järve äärest. Tema ehitamise kohta on kaks põhiversiooni. Ühe järgi olevat valminud 1904.a. Krasnojarskis ning aurumasin ja katel toodi Inglismaalt. Palju usutavam on see, et ehitati ca1896.a. auru-purjejahina Inglismaal ja enne Siberi perioodi liikus mõnda aega Läänemerel. On hüpotees, et võis kanda nime „Samojed”, aga see ei pruugi tõele vastata. (Väike remark. Tsaari-Venemaal hakati laevaregistreid koostama alles enne ilmasõda, eelnevast saab aimu mingite perioodiliselt ilmunud loendite järgi, aga need ei pruugi olla väga usaldusväärsed. Mõnda aega tagasi kirjutasin aurupaat „Karli” paberil toimunud seiklustest. Ja see mis kajastub Venemaa teedeministeeriumi täiesti kättesaadavates ametlikes väljaannetes Peipsi basseini kohta 1860-tel aastatel, on paras orgia. Aga paber kannatab kõike.)
Tartusse jõudis 1906.a. suvel ja toimetati raudteejaamast mööda ajutisi puidust rööpaid jõeni. Marsruut Tiigi- Pepleri-Aia- Uueturu tänav oli sellisteks puhkudeks mitmeid kordi kasutuses (kord oli suur mootorpaat, mida samamoodi jaamast toodi, lahti pääsenud ja ühe koera ära tapnud) Laev kuulus politseiameti alla, aga ei piirdunud loomulikult Emajõega, aeg-ajalt peatus Pihkvas. Põhiülesandeks oligi valveteenistus Peipsi-Pihkva järvel.
EW laevaregistrites on tema juures märkus. Ehitatud 1909.a. Narvas Zinovjevi laevatehases. Õigupoolest toimus seal kapitaalne remont, mille käigus kaeti tammepuust kere terasplaatidega.
1915.a. suve lõpus mobiliseeriti abilaevana vastloodud Peipsi flotilli koosseisu.
1919.a.kevadel hõivas Balti Pataljon laeva punaste käest ja andis ta üle valgetele.
Varasemat fotot temast pole ma näinud.

Siin on ta esireas vasakpoolne, kõrval „Omedo” ja kalda ääres „Jelizarov” elik hilisem „Warrak/Neptun”
Hilissügisel võeti Peipsi Laevastiku Divisjoni koosseisu.
Tema parameetrid on pärit EW aegadest. Pikkus eri andmetel 22,2-23,6 meetrit ( ju siis vastavalt sellele, kas pikk nina arvestati sisse või mitte), laius pisut üle 4 meetri. Aurumasina võimsus 120 hj. Pealtnägijate tunnistuste põhjal olevat oma pika ja kitsa kuju ning etteulatuva nina tõttu meenutanud jahtlaeva. Ja eks oma algselt fuktsioonilt ta jaht oligi.
Vabadussõja lõppedes oli rakkes Tartu sadama märgipanijana.ja sai nimeks „Kurs”. Peagi leiti, et riigilaevastik on liiga suur ja müüdi erakätesse. Edasi töötas vedurlaevana ja vahetas paar korda omanikku. 1930.aastal sai selleks A.Maanidi jt. moodustatud laevaühing.
EW aegu on ta jäänud mõnedele fotodele, siin üks temast tööhoos.

kurs.jpg (362.78 KiB) Vaadatud 2450 korda

Võetud muis-ist, aga ma ei suutnud viidet praegu otsinguga leida. Laeva nime pildi selgituses polnud ja kõiki võimalikke märksõnu ei viitsinud läbi proovida.
1940.a. laevaregistris teda enam pole. „Kurs” jäeti Wabariigi lõpuaastatel hooletusse ja määrati lammutamiseks. On veel versioon, et seisis 1946.a. ikka veel Anne luhal ja oli kavatsus ta ümber ehitada 60-tonniseks praamiks. See ei tohiks siiski tõene olla. Tegemist oli ilmsesti teise sarnaste mõõtmetega laevakerega, mis tõesti 50-te alguses praamiks ümber ehitati.
Peaks vist piisama

[aurik]

Natuke täiendusi eri teemadel

Minu meelest oli mootori võimsusega andmesilt mootoriruumi ukse kõrval seal taga väljas. Ühel pool oli peldiku uks ja teisel pool oli mootoriruumi uks ja üles roolikambrisse mineku uks.

Selle kohta, kas moortoriruumi kõrval võis mõni silt olla, ei oska ma muhvigi öelda.

Siiski leidsin kusagilt vastava infoga Raketa sildi. Foto kahjuks kohta, kuhu selline kinnitatud oli, välja ei anna.

R-silt.jpg (145.96 KiB) Vaadatud 2176 korda

Kui tulla veel reklamatsiooniremondi teema juurde, siis Tartu sadamal oli 1979-80 navigatsioonivaheajal mingi vastav kontakt vähemalt kahe tehasega. Üks oli Tšeljabinski traktoritehas, kus toodetud linttraktoreid Tartu sadam kasutas. Teine oli aga mingi „Zarja”. Asukoht määramata (viimane peaks tähendama seda, et tegu on iseeneset väga tuntud ettevõttega). Uurisin targemate käest, kas sellenimeline tehas oli kuidagi Raketade tootmisega seotud. No ei olnud. Tuntumatest olid samanimelised kella- ja keemiatööstuse seadmete tehased, aga sellist, mis laevanduse ja laevaehitusega seotud, ei leidnud. On muidugi võimalik, et kodanik, kes jõesadamas trükimasina taha pääses, lihtsalt eksis, toksides (võib-olla käsikirjas tehtud esildiselt) Zvezda asemel Zarja. Aeg-ajalt selliseid vigu paberites ette tuleb.
-----
Õnnestus kaks päeva Tartus arhiivis pusida ja paar üsna hilist teemat said järje.

Laevaga oli varem tehtud mõningaid plaane, üks võimalus oli rookida üsna kõrge kere tühjaks, ehitada peale mingi tekiehitis ja kasutada seisva laev-võõrastemajana, teine variant nägi ette ehitada ümber jõetankeriks (mulle pole teada, kas iseliikuvaks või lihtsalt seisvaks küttemahutiks). Kumbki siiski töösse ei läinud, kümnendi lõpus kanti laev ametlikult maha ja 80-te alguses lammutati Tartus slipil (1981?).

Kunagi fikseerisin oma silmaga, kui sõidud lõpetanud Tasuja, Narva ja Lauristini kallal slipil askeldati, ainult täpseid aastaid oli tagantjärgi raske meenutada, ikka kas see või teine...
Võõrastemaja plaan oli kirjas ühes Edasi numbris, jõetankeri versiooni kuulsin oma hõimlasest sadamamehe käest. Ja paistab, et see oli täiesti õige, sest Lauristini saaga sai jätku. 1981.a. hakati teda mitte lammutama, vaid (nafta)praamiks ümber ehitama. Tolle aasta lõpus veel töö käis. Aga kas ka millalgi valmis sai või otsustati mõne aja pärast, et asja ikka ei saa, sellest teave puudub. Igal juhul nö uus ujuv naftapütt oli 80-te I poolel ilmunud. Kümnendi lõpust pärit inf annab teada, et tanker mahutab 80 tonni. See vastaks Lauristinile küll. Kunagine reisilaev Harry, mis oli Lauristinist õige pisut väiksemate mõõtmetega, ehitati EW lõpus ümber veopraamiks kandejõuga 70 tonni.
Omal ajal ei osanud ma kõikvõimalikule abilaevastikule- mitmesugused platvormid, ujuvhoidlad jms. mingit tähelepanu pöörata. 80-tonnise kandevõimega asi pole siiski nõel, vaid soliidne ujuvvahend. Kus teda talvel hoiti, kas Anne kanali vastas või hoopis Ropkas, ei tea öelda. Arvatavasti viidi kevadeti, kui süvendajate jm. abialuste laevastik Tartust Peipsile sõidutati ja objektidele laiali veeti, samuti minema. Kus teda Peipsil hoiti, ei tea, aga kõige sobivam koht tundub olema Laaksaare. Idee poolest pääsesid sinna tsisternautod ligi, nii et ei pidanud teda varude täiendamiseks Tartusse tooma. Piirissaare juures liivavõtmisel ja laevatee süvendamisel igal aastal mõni süvendaja töötas, arvata, et tööliste ujuvmaja ei asunud keset järve, vaid ikka sadamas, nii et valve oli seal kogu aeg peal. Sadamaülema käskkirjadest on ka näha, et Laaksaares käib aeg-ajalt mingi toimetamine.
-----
„Kursi” foto viide muis.ee-s tuli lõpuks välja https://www.muis.ee/museaalview/1340018

On veel versioon, et seisis 1946.a. ikka veel Anne luhal ja oli kavatsus ta ümber ehitada 60-tonniseks praamiks. See ei tohiks siiski tõene olla. Tegemist oli ilmsesti teise sarnaste mõõtmetega laevakerega, mis tõesti 50-te alguses praamiks ümber ehitati.

Tõsi, ka arhiivimaterjalides tuleb aeg-ajalt ette mitte ainult trüki-, vaid ka sisulisi vigu, mis puudutavad laevade nimesid, ehitusandmeid jne. Nii et võib olla midagi samast sarjast. 1954.a. on muidu maha kantud mootorkaater „Zveberg” („Цвеберг”) Viimasest pole muud infot üldse leidnud, aga väiksemate aluste kohta, kui neid just ei kasutata otseselt vedude või veeteede korrashoiu jaoks, ongi see ülinapp.
Veel on üks 1950.a. algusest pärit nimekiri, mis ei puudutab jõelaevanduse aluste tehniliste dokumentide numeratsiooni. Ja seal vaatab vastu selline nimi nagu „Zuidersee” („Цуидерце”). Esimest ja viimast korda.
Muidugi võis jõelaevanduses domineerinud umbkeelne seltskond nende „Z” nimedega omatahtsi mängida. Ükskord tehti nt mitu aastat arvel olnud „Endli” kerest paberites kogemata „Evald” ja nii jäigi.

Need lood saab nüüd kompleksselt ära lahendada. Sattusin nimelt arhiivis veel ühtedele sõjajärgsetele laevavarede-vrakkide nimekirjadele, mis olid veel põhjalikumad. Muidugi on kõik need selles mõttes puudulikud, et osade aluste parameetrid (mõõdud, jõuallika võimsus) on hinnangulised, samuti pole umbes kolmandik aluseid loendisse sattunud nime järgi- seda lihtsalt ei suudetud kindlaks teha, vaid neile on omistatud tinglik number.
* Nii „Zveberg” kui „Zuidersee” olid 1945.a. füüsiliselt täiesti olemas ja nende juures oli märkus- taastamisele.
* Omal ajal aurulaevana totaalselt pangeläinud ja hiljem praamistatud „Endel” oli laevakerena mitu aastat hoiul ja äkitselt kadus, samas aga ilmus välja praam 206 ja arvasin, et see ongi tema reinkarnatsioon. Aga paraku mitte. „Evald” (või hoopis „Ewald”) oli tõesti olemas! 75 hj mootoriga praam. Toodud ilmsesti sõja ajal siiakanti sakslaste poolt. Millegipärast oli 1946-50 kadunud nii Tartu sadama kui ka laevaremonditöökoja nimekirjadest. Ja järsku oli järelveetava praamina platsis.
Selgus, et ka „Kursi” kere oli Anne luhal alles ja esimene märkus tema kohta oligi- taastamisele. 1945.a. lõpus aga oli määratud ikkagi lammutamiseks.
Tuli veel välja, et 1945.a. oli midagi alles sellisest laevast nagu „Tsesareevitš Aleksei/Taara”
Tegelikult oli päris paljude laevade kohta olnud esimene hinnang – taastamisele.
Näiteks isegi „Jurjew/Tartu/Heimat” https://www.muis.ee/museaalView/2044330
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 0a05c44311
ja kaks aastakümmet pärmivabriku all lösutanud MAL-praami jäänused tunnistati esmapilgul reanimeerimiskõlbulikuks.
Neid, mida Peipsi laevandus võttis laevade -kaatritena taaskasutusele, oli tegelikult vähe. Ülejäänud „taastamiskõlblike” saatus sai siis olla järgmine
* mingi osa läks jõelaevandusele mitte iseseisvateks laevadeks vaid nö abivahenditeks. Mõne sellise kohta ilmub info väga juhuslikult nt „Zvebergi” muundumine naftapütiks. „Zuidersee” funktsioon ei tulnudki välja. Mõni selline võis olla kasutusel süvendajate juures, mõni pilsiveekoguja jne.jne.
* mingile osale võisid pretendeerida teised ettevõtted, asutused, organisatsioonid jne. kes siis nendega edasi toimetasid.
* osa läks loomulikult likvideerimisele
Ka uued nimekirjad, vaatamata sellele, et seal oli 200 aluse ringis, polnud täielikud. Puudus näiteks kaater „Tempo”, millest on teada, et uputati 1944.a. suvel. Aga temasugused sattusidki algusest peale teistele organisatsioonidele või ei tea kellele ja jõelaevanduse loendis nad ei kajastu. Võimalik, et asi selles- Peipsi laevandus hoolitses nende vrakkide eest, mis jäid vajaminevate laevateede lähedusse. Need, mis olid uputatud mingites soppides või mittetähtsatel lisajõgedel, nende silma alla ei sattunud. Ka „Tempo” leiti ülikooli asjapulkade poolt Ilmatsalu jõelt ja nad panid talle kohe käpa peale.
Nimekirjas pole nt „Osti” nimelist laevukest. Viimane oli ilmselt eravalduses ja liikus kindlasti veel 70-te I poolel ringi. Üks foto on ta üles leidnud.

volgaEmjg.jpg (104.53 KiB) Vaadatud 2176 korda

Ka see pilt on kusagil muis-i rägastikus peidus. Esiplaanil olev Volga-kaater peaks olema üks neist, mida jõesadam 60-te teisel poolel kasutas ja hiljem kuhugi ära realiseeris.
----
Digar on Edasi-lehtede avaldamise pooleli jätnud. 1980-88 on seni augus. Kui need lõpuks sinna tekitatakse, siis tuleks välja üks täiendav info, mis puudutab ülipopulaarset suvist laevaliini Tartu-Ranna.
Selle liini ajalugu on siin lõimes varem korralikult kedratud. Jätame välja EW aegse ühenduse ja liigume kohe sovetiaega.
Regulaarne igapäevane laevaliin seati sisse 1956.a. juulikuus. Tartusisene peatus oli seal, kus praegu Kalevipoja sammas. Ajuti oli algpeatus ka turuhoone juures. Liin ei olnud selles mõttes igal aastal ühesugune, et mingitel aastatel olid vahepeatused ka ujula ja Rannapaviljoni (vabaujula) juures, mingil ajal prooviti Kvissentali peatust. 60-te teisel poolel need ülesvoolu liinid stabiliseerusid, st olid eraldi Tartu-Ranna otseliin ja Tartu-ujula-Rannapaviljoni liin ja eksperimente enam ei tehtud.
1971.a. kukkus vana ja läbiva laevaliikluse jaoks piisavalt kõrge pontoonsild kokku ning uus tehti madalam. 1971-74 toimis laevaliin vaid laupäeval-pühapäeval, kui silda avatuna hoiti. 1975.a. lõpetati silla nädalavahetustel lahtihoidmine, jõesadam tegi katset pidada igapäevast Rannaga ühendust hoopis Emajõe sauna juurest aga see kukkus läbi.
Paistis, et liiniga oli igaveseks lõpp, aga ometi tekkis võimalus ta lühikeseks ajaks taastada. Nimelt avastati 1981.a kevadel, et pontoonsilla pontoonid vajavad kohest kapitaalremonti ja need toimetati juuli alguses jõesadamasse. Tartu sadam kasutas tekkinud võimaluse ära ja taaselustas mõnedeks nädalateks Tartu-Ranna liini täiesti igapäevasena! Täpsemalt oli tegu marsruudiga Tartu-Ihaste-Tartu-Ranna-Tartu väljumisega turuhoone juurest. Kui liinil oli üks laev, siis oli kummalgi suunal 3 väljumist päevas, kui kaks laeva, siis tuli teine kolm juurde.
Sadama aastaaruanne pajatab, et muutus oli igati edukas, reisijad võtsid liini koheselt omaks.
Minul jäi selle olemasolu teadmata, sest mul õnnestus sel suvel Tartust lahkuda enne, kui liin oli toimima hakanud ja tagasi saabusin alles augusti lõpus kui liini enam polnud ja pontoonsild oli vist uuesti paigas.
Edasi lehtedes peaks olema avaldatud kuulutused liini avamise kohta. Jõesadama arhiivimaterjalidest jääb mulje, et avati augusti alguses. Aga need võivad olla pisut tagantjärgi vormistatud.
-----
Eestikeelne wikipedia on pea iga koha pealt nii nagu ta on...ca 15 a tagasi tekkis paraja hurraaga Merewiki, mis samuti pole väga jalgu alla saanud. Siseveelaevanduse osa on päris nutune. Artiklid on vaid üksikute laevade kohta, mis sõjaajalooga tihedalt seotud. Nende osalemine Vabadussõjas uuriti juba EW ajal korralikult läbi ja avaldati tollases perioodikas. Sovetiajal tehti hulk musta tööd ära seoses 1941.a. suviste sõdimiste, õieti küll põgenemiste kajastamisega.
Merewiki nupukestes on tsiviillaevanduse osa jäänud auklikuks. Kuna „Uku” teema on meie lõime üks nö alusjuuri, siis mõtlesin, et remondin ta lõpuks ära. Merewiki artikkel siin https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/UKU
Võtan sealt üksikud laused ja lõigud ja lisan siia üht-teist täiendavat. Kasutan ka neid fotosid, mis meil siin juba varem rippumas.
* Peale seda sõitis ta 1913.-1915. reisi-kaubalaevana Tartu-Koosa liinil
Siin peab vist juurde märkima, et loomulikult polnud laevaliini lõpp-peatus Koosa asulas, vaid Emajõe Koosa haru suudmes Liivaninal. Seal oli tol ajal korralik väike sadam kõrtsi ja hoburaudteega, mis ulatus Varnja külani. Liivanina oli tollal Peipsi rannakülade rahva väravaks suhtlemisel Tartuga.
„Delphini” liiniletulek tähendas väikest marsruudimuutust. Kui eelmine laev sõitis Liivaninale mööda Koosa jõge, siis „Delphin” pidi oma süvise tõttu minema Praaga juurest Peipsile ja sõitis sadamasse järve poolt.

Sellel fotol ongi enam-vähem vastav hetk tabatud, arvata, et on tehtud ikka Liivaninal, mitte Praaga kandis.
* Vabadussõjas on Pihkvas pildile jäänud. Esiplaanil https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... 1e130a7c51
* Aastail 1921-1940 tegutses ta meremärkide panijana siseveekogudel, vajaduse korral kasutati teda ka päästelaevana ja pukserina, samuti geodeetilistel ja hüdroloogilistel töödel
Kõik iseenesest õige, ainult üks lisafunktsioon on märkimata jäänud- ajutine reisilaev. Viimane juhtus mõnikord sügiseti, kui külmad vara peale tulid ja veekogud jäätuma hakkasid, nii et osad laevad enam toime ei tulnud. „Uku” oma väga tugeva kerega sai siis reisijateveo loa ja tegi hooaja viimased liinisõidud ise ära.
Jäänud EW ajal filmilindile. Ajab tossu välja nii filmi alguses Vasknarvas kui ka natuke peale keskpaika Võõpsus. https://www.meediateek.ee/film/view?id= ... peipsi&l=1
* UKU tõsteti seegi kord üles, ehitati ümber ja ta sõitis alates 1946. aastast mõnda aega reisilaevana Tartu-Pihkva liinil. Seejärel aga läks ta oma vanale tööle tagasi, Tartu Veemajandi meremärkide panijaks. 1940. aastate lõpul nimetati laev ümber BOLŠEVIKuks.
Siin on vaja mehiselt täpsustusi. Uurijad on langenud vist tollase ajakirjanduse lõksu. 1946.a. lehtedes teatatakse pidevalt, et „Uku” remont kohe lõpeb ja ta hakkab reisilaevana sõitma. Aga tuhkagi. Laev sai sõiduvalmis alles 1948.a. kevadeks ja alguses toimetas paar kuud puksiirina. Suvel kohandati reisijate veoks ja saadeti lõpuks „556” asemel Tartu-Mustvee liinile. Esimene sõit aga lõppes nii, et laev läkitati mõneks ajaks remonti tagasi. Alles sügisel olid asjad valmis ja sai lõpuks liikuma. Oli järgmised kaks aastat Tartu-Mustvee ja Tartu-Võõpsu liinidel. Nimi „Bolševik” anti 1949.a. kevadel. Märgipanijaks sai 1951.a. kevadel ( Veeteede majandil lihtsalt ei olnud seni oma järvelaeva)
See foto on tehtud 1948.a. sügisel, mitte 1945, nagu muis.ee väidab. https://www.muis.ee/museaalview/2425677
„Ukust” on veel selline teave, et väidetavalt visati tema oma aurumasina jäänused välja ja asemele pandi hoopis üks „Tsesarevitš Aleksei/Taara” omadest. Need olla aastaid hoiul olnud ja sõja üle elanud.
Reisilaevana kasutati „Ukut” 50-tel aastatel edasi. Kümnendi esimesel poolel ajutistel reisiliinidel, nt Tartu-Piirissaar, Tartu-Kallaste-Oudova, kümnendi teisel poolel aga rohkem tšartersõitudeks põhiliselt Pihkvasse või Vasknarva. Viimased sõidud aurulaevana 1960.aastal.
* 1950. aastate lõpul ehitati laev põhjalikult ümber ja ta sai jõuseadmeks diiselmootorid. Laev seadmestati ümber lõbusõitjate veoks järvel. Uueks nimeks sai ta TURIST.
Ümberehitus algas tegelikult 1960.a.sügisel. Samal aastal anti ametlikult vedude osakonnale tagasi. Nimi „Turist” 1961.a. suvel, üsna vahetult enne ümberehituse lõppu.
Temast tehti 80 istekohaga reisilaev. Põhikasutus tõesti ekskursioonisõidud, kuid on kaudsed andmed, et võis teha „Lermontovi” asemel ka mõne üksiku Pihkva regulaarreisi. Sama on võimalik ka „Joala” asendusena 50-te II poolel.
Pika Pihkva liini laevaks ta tegelikult ei sobinud, selleks puudus laeval elementaarne asi- puhvet (mingi kambüüsilaadne nurgake meeskonna jaoks muidugi oli). Mõni reisija oleks võinud näljast märatsema hakata. Tõsi küll, Tartu- Pihkva liin polnud mõeldud niivõrd Tartust Pihkvasse ja vastupidi sõitvate reisijate jaoks. Selliseid polnudki kuigi palju, sest kahe linna vahel oli hulga kiiremaid liikumisvõimalusi. Eesmärk oli hoopis saarte ja üsna olematute ühendusteedega rannakülade elanike regulaarne ühendus tähtsamate keskustega. 14-tunnise sõidu sisse mahtus 12 peatust ja liini pikkuseks arvestati 216 km.
1963.a. suvel sai endale ka regulaarse reisiliini- kaks korda nädalas Tartu ja Ostrovtsõ vahel.
1965.aastaks laeva siseruumide ümberehitus. Nüüd laeval 25 magamiskohta ja hakkas tegema ca 10-päevaseid ümber Peipsi kruiise
1967.a. alustas kruiisilaevana ka „Lermontov”. „Turist” jäi nüüd jälle lühemate tšarterreiside peale ja liikus aeg-ajalt nädalalõppudel ajutistel liinidel või tegi huvisõite Piirissaarde või Peipsi idarannikule.
Järgmise klipi algus on pühendatud Emajõele. Näeb ka sõitvat „Turisti” ning teise „Raketa” vettelaskmist https://www.meediateek.ee/film/view?id= ... t=1968&l=1
* 1960. aastate lõpul jäi laev Tartu sadamas seisma ujuvhotellina. 1978. aastal renditi ta Tartu Vetelpäästejaamale, 1980. aastal aga sai ta omanikuks Põlva rajooni kultuurimaja luulekool „Helem“.
Et „Turist” on praktiliselt sõidukõlbmatuks muutunud, avastati alles 1969.a. kevadel, siis kui laev slipil seisis. Võõrastemajana kasutamine oligi järgnenud kiirotsus. Magamiskohtade arvu suurendati 33-ni.
Tegelikult oli seisva öömaja kogemus juba nagunii olemas. Juba paar aastat varem kasutati teda (ja ka „Lermontovi”) sügisel pärast kruiisihooaja lõppu mõne kuu vältel hotell-laevana.

See foto oli lk 41. 1974.a.juunis tehtud
1976.a. kevadel tunnistati ka hotelliks kõlbmatuks, sai siiski mõneks kuuks, kuni „Lermontov” seda funktsiooni hakkas täitma, ajutise pikenduse.
Vetelpäästejaama juures 1977-79. lk 49 on sellest perioodist foto, panen uuesti.

Luulekool hoidis teda 1980-81 Emajõel Kardla küla kohal.
* 1994. aastal käis laev Tartus dokis ja asus Kalli järvel. Laev kuulus Arno Koskile. Eesmärk oli see ajalooline aurulaev säilitada, kuid vahendid selleks puudusid ja nii läks 2013. aastal laev vanarauaks.
See foto on siin olnud lk 84.
Võetud ühest Tartu 1994.a. albumist ja tehtud kindlasti 1993.a. Slipilolev „Uku” on täiesti näha. Kas ta oli seal ka järgmisel aastal... ei usu. Turumajanduse värk, ületalve slipil hoidmine oleks omanikule liiga kalliks läinud.
Vanarauaks läks 2012 sügisel, sellest oli üsna operatiivselt lõimes juttu.
Viimnetund peagi käes....
üks viimaseid fotosid laevast , siin varem esindatud lk 65

Selline lugu siis temast
----
EDIT: Unustasin ühe asja parandada

Mootorkaater „Ugor” kadus ilmasõja ajal, ülejäänud jätkasid muude nimede all

"Ugorgi" sõitis pärast Vabadussõda uute nimede all edasi, olles kõigepealt 15 aastat sõjaväeteenistuses ja EW viimased aastad erakätes. Viimane nimi "Lend". 1940.a. lõpus natsionaliseeriti. II maailmasõja ajal jäi kadunuks

[retti]

* 1994. aastal käis laev Tartus dokis ja asus Kalli järvel. Laev kuulus Arno Koskile. Eesmärk oli see ajalooline aurulaev säilitada, kuid vahendid selleks puudusid ja nii läks 2013. aastal laev vanarauaks.

Laev Turist oli pooleldi uppununa Pedaspea lahes,mitte Kalli järvel ja siis Praagal Emajõe kaldale veetuna

[aurik]

* 1994. aastal käis laev Tartus dokis ja asus Kalli järvel. Laev kuulus Arno Koskile. Eesmärk oli see ajalooline aurulaev säilitada, kuid vahendid selleks puudusid ja nii läks 2013. aastal laev vanarauaks.

Laev Turist oli pooleldi uppununa Pedaspea lahes,mitte Kalli järvel ja siis Praagal Emajõe kaldale veetuna

Jah, muidugi, Merewiki teksti autorid põimisid "Valvuri" ja "Uku" millegipärast kokku. Mati Õunal (tema tekstide alusel merewiki nupp) endal oli märgitud täiesti õigesti, et pärast dokkimist viidi Praagale

EDIT: Mis puutub veel "Valvurisse", siis näib, et ta kandis elu viimastel aastatel nime "Ahti".

[aurik]

Paistab, et üks vana saladus on leidnud seletuse

ega ei tea midagi rääkida Meerapalust pisut ülevalpool Pedaspää lahe kandis ühes sopis asuva praamilaadse väsinud aluse kohta? Kahjuks mul paremat pilti hetkel ei ole aga midagi sealt vast ikka paistab: http://www.minupildid.ee/main.php/users ... 6.JPG.html

Ise võtsime kiilu alla teekonna peipsile.Nimelt oli plaanis järgmisena üles otsida Eikeegi poolt fikseeritud vana praami jäänused ühes üksikus lahesopis......Peale pikka aeglast edasiliikumist jõudsime lõpuks lahe viimasesse soppi,kus lebaski oskuslikult mättaks maskeerunud tundmatu otstarbega praamivrakk.....

Väga tõenäoliselt saksa suurtükipraam MAL-22. Jooksis augusti keskel 1944 Meerapalu lähedal madalikule. Peipsi laevanduse vrakkide nimekirjas teda pole, ju ta siis kedagi ei seganud, võimalik, et tõmmati millalgi kalda äärde ja jäeti sinna vedelema
----
Sõjajärgsest ajast omapärane kõrvalkild.
Sattus silmade alla üks 1946.a. suvest pärit nimekiri, kus oli kaks reisilaeva, 9 puksiiri, 5 mootorpraami ja 9 veetavat praami. Selgituseks märgitud- määratud Peipsi laevandusele, hakatakse tasapisi Läänemere lõunakaldalt Tallinna saatma.
Puksiiridel ja praamidel olid tähiseks transiitnumbrid, reisilaevad aga olid märgitud nimeliselt -„Fortuna” ja „Imperator-2”. Mõlemad 180 hobuse jõuga mootorlaevad, kuni 250 reisijat lubatud peale võtta.
Veidi otsingut ja üht-teist tuli välja
* „Imperator-2”. Ehitatud 1929, pikkus 30 ja laius 4,5m, esimene nimi „Silesia”. Sõitis Saksamaal Berliini piirkonnas, viimane sealne omanik Reederei Müller. Peipsi asemel sattus kirde poole, sõitis nime all „Krõlov” Volhovi ja Sjassi jõgede almjooksul ja Laadoga kanalitel. Kusagil 60-tel kadus ära.
* „Fortuna”. Temaga on raskem. Viimane omanik Saksamaal samuti Reederei Müller, kuid varasemat elu pole suudetud välja uurida- võimalikke kandidaate jagub. Pikkus 26,5, laius 5m. Viidi Venemaale Rõbinskisse , sai seal nime „Merkuri” ja sõitis kuni 1975.aastani
„Imperator-2” on fotol. Ülemine Saksamaalt, alumine Venest

25-st alusest jõudis üks praam tõesti Peipsile. See, mis pooleks lõigati ja kaheks väiksemaks tehti- ja mille tagumine pool praegu Praagal. Mispärast ülejäänud alused ümber mängiti, ei võta kuidagi kinni.
-----
Üks täpsustus lk. 101

Tartu fotodest meeldis mulle eriti see. Kuna pilt on kaks korda üles laetud, siis ühel juhul on märgitud 1972 https://pastvu.com/p/1831277 , teisel juhul aasta hilisem https://pastvu.com/p/1574164 . Mina ei oska paika panna, aga üks sama sarja võte kallutab varasema aasta poole. https://pastvu.com/p/1831287

Siiski 1973.
Paaris fb-s esitleti hiljuti järgmist fotot.

Huvitaval kombel ei üritanud ükski neist, kes pildile kirjalikult reageerisid, seda umbkaudugi dateerida.
Foto tehtud 1972.a. suvel, enam vähem Tartu uue bussijaama avamise aegu. On paar tunnust, mis viitavad, et pastvu piltidest varasem.
-----
Ühe fotise dateerimissegaduse võib ka ära lahendada
1981.a. foto
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a6268b429c
järgnevatele antakse dateeringuks hoopis 1987. Terve seeria. Mõned neist lõimes ammustest aegadest üleval ja 1987.a. dateeringuga
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a62b75c9a0
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a62ee96c91
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a6319c7948
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a63586df84
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a6388adad3
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a63a0c49bf
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a63bd96564
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a63dc31d2c
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a64db03b8a
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a63f6c423c
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a65274d35c
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a65490fad9
https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/ph ... a6561069e0
Sama kapten, kes 1981.a.pildil, vaatab ka seerias kahes kohas rõõmsalt vastu; fotol, kus vaade Annelinnale, pole Uue tänava ja Anne kanali vahelisele tühermaale veel midagi ehitama hakatud. Ja tagatipuks ilmus üks seerias olev foto ajalehes 1981.a. suvel. Nii et kogu seeria 1981.a.
---
Ma ei hakka Oiu kaatrite teemat täiendama, aga järgmine inf on sellega seotud.
4.suurtükipraamide flotilli kuulunud valvekaatrite numbrid.
111-115, 121-125, 131-135, 141-146, 212-215, 221-225, 231-235, 241-246. Kokku seega 41. Venelaste uurimisandmetel oli 42, aga nemad kaatrinumbreid välja ei too. Kaks Oiu kaatrit oli numbri järgi tuvastatavad (224 ja 234, Oiu lõimes oli märgitud, miks neid vrakkide loendis pole) Kirja on saanud nr 235, 242 ja 243, leidmiskohad märkimata. Kui palju flotilli kaatritest jõuti ära viia või kui palju on nimekirjas nö tinglike numbritega, sellest ei saa sotti.

[Kriku]

PM-i kõrtside loos on selline Jänese kõrtsu pilt:

https://arvamus.postimees.ee/8272367/ak ... umise-lugu

[aurik]

See Jänese kõrtsi foto on meil aastate jooksul siia lõime paar korda sattunud, kas siis otse või muis.ee pildiviitega.
Proovin natuke kirjutada Jänesest kui omaaegsest tartlaste põhiväljasõidukohast.
„Postimehe” artikkel kõrtsidest on täiesti kena ja ülevaatlik. Seal tuuakse ka välja, et Jänese oli eeskätt väljasõidukõrts. Jänese ja Kvissentali suur populaarsus põhines sellel, et sinna sai väga hästi ligi nii maa- kui veeteed mööda (kusjuures veetee oli lühem, maantee läks paraja haagiga) ja olid linnale lähedal, nii et sõit sinna polnud tüütav. Jänese oli suviti Kvissentalist populaarsem, sest sealse kõrtsi ümber oli vaba maad ja põõsaaluseid, kus sumiseda, rohkem kui Kvissentalis.
Ja tsaariaegsed kõrtsid olid muidugi tõsised joomakohad. Ühtkomateist neis ikka juhtus, panen siis paar nuppu, esimene on 1888.a. avaldatud vestelaadne kirjeldus, teised kaks 1904.a.„Jänese sõdade” tollased meediakajastused.”

On hästi aru saada, miks eelistati kõva pidu panna mitte linna joomakohtades vaid just linnalähedastes asutustes.
Ega see asi muidugi enamasti nii hull ei olnud. Pühapäeviti ja pühade aegu olid väljasõidukohad nö massiturismi punktid, seltsid jms korraldasid mitmesugu üritusi ja siis oli läbilõige publikust ikka teistsugune. Korravalve ilmsesti ka kohal. 1907.a järelkajana kirjutas seitung järgmist : „Kord oli võrdlemisi hää, ainult õhtu eel oli nagu harilikult Jaanipäeva pühitsemisel Jänesel, nugadega löömine.” Meil siin lõimes on paar korda meenutatud 1969.a. Ranna jaanipeol (mis jäigi seal viimaseks) toimunud noahoobiga tapmist. Traditsioone hoiti elus...
Nüüd liigume alateema Tartu-Jänese laevaühendus juurde. Ma ei tea, kas varem kõrtsi juurde mingeid tšartersõite tehti (vast ikka), aga esimesed teated sõiduplaanijärgsest aurulaevaühendusest mõnel pühapäeval on pärit 1887.aastast. Järgmisel aastal samamoodi, mõnel üksikul pühapäeval. Liinil sõitis aurulaev „Olga”
Väike remark- „Olga” on Peipsi basseini rekordiomanik- 87 järjestikust tööhooaega iseliikuva laevana(mõni ehk jäi kapitaalremondi või sõjajärgse taastamise tõttu vahele, aga see ei muuda üldpilti).Tõsi, „Karl Gustav” oli pikemalt sõidus, kuid temal kogunes nö tööstaaži nii 67 aastat, edasist elu Jaan Konsa laevana võib nimetada tegusaks pensionäripõlveks. Ja „Arabella I” on muidugi vanem, aga tema on siinsetes vetes uustulnuk, pealegi on tal tulnud varasemas elus ette mitmeaastaseid seisuperioode.
1889.a. ilmus Tartusse aurupaat „Libelle” ja sõidud Jänesele läksid nüüd täiesti regulaarseteks- pühapäevadel ja pühade aegu. Riburada mööda hakkas selliseid väheldasi aluseid juurde tulema ja et ilusate ilmadega oli rahva tung väga suur, hakati neile vajadusel lotjasid sappa siduma. Kujunes välja tüüp- pukseeritav reisiparka . Ilmsesti olid need lotjadest ümberkohandatud, istmed peale pandud ja mõnele osati puhvet ka sisse seada. 1914.a. oli neid Tartus registreeritud 10 tk. millest suuremad võisid peale võtta 100 inimese ümber. Vajadusel kasutati parkasid ka Tartust allavoolu kulgevatel Emajõe reisiliinidel. EW alguses olid sõja üle elanud parkad mõne aasta kasutuses, aga mitme erineva teguri koosmõjul nende järele vajadus peagi kadus.
Parkadel olid tavaliselt uhked nimed. Siin ühe kaadri taasesitus lk.103. Kui esiplaanil olev laev on „Delta” siis väiksemat masti parka tema taga on „Fanny”
Äripäevadel sai Jänesele teha tellimusreise, reeglina regulaarset ühendust ei toimunud, kuid erandeid võis olla. Kui Jänesel toimus mõni oksjon, siis pandi kindlasti laev käima.
1912.a. suvel jõuti niikaugele, et pandi ka tööpäevadel aurulaev Jänese vahet sõeluma. Tõsi küll, vaid õhtuti paar reisi. Jänese kõrtsi rentnik oli leidnud tõmbenumbri- naisorkestri ja üritas neist viimast võtta. Lisaks hankis ta mootorpaadi ja juuli keskel lasti see käiku. Sellega sai Jänesele juba keskpäevast peale. Juuli lõpus küll kõrts põles ja laevaühendus ajutiselt katkes, aga järgmisel aastal jätkus kõik samaviisi. Mootorpaat tööpäevadel ja aurulaev(ad) pühapäeviti ja pühade aegu.
Tollaste mootorpaatide asemel oleks muidugi õigem öelda kaatrid- tegemist oli statsionaarse, mitte rippmootoriga alustega aga paraku sadakond aastat tagasi terminit kaater ei kasutatud.
Ilmasõja ajal pandi kõrts mõneks ajaks kinni. EW ajal tegutses kuni 1926 juuni põlenguni eufemistliku nime „teemaja” all. (Tegelikult oli asutuse nimi tsaari-Vene lõpuaastatel restoran „Jänese kõrts”) Teemaja pidaja üritas üksvahe salakõrtsina toimetada, aga jäi vahele. 1931.a. Jänese taasavati, aga nüüd juba restoranina.
Regulaarne ühendus linnaga veeteed mööda toimis. Pühapäeviti ja pühade aegu hommikust õhtuni, teistel päevadel õhtusel ajal. Vahe tuli sisse põlengujärgsel perioodil. Siis sai Jänesele vaid tellitud sõiduga. Jänese senise koha võttis aga mõneks ajaks üle vastaskaldal avatud Ranna restoran. 1931 tehti Jänese uuesti lahti, Ranna aga ei saanud selleks aastaks alkoholimüügiluba, kaotas oma publiku ja suvel põles üldse maha. 1936.a. jõuti seal siiski suverestorani taasavamiseni.
20-tel aastatel jätkus mootorpaatide võidukäik. Kui kümnendi alguses aeti pühade aegu ja nö tähtsamatel pühapäevadel mõni aurulaev Jänese liinile välja, siis kümnendi keskel ei olnud selleks enam vajadust, reisiühenduseks kõlbulike motorpaatide arv oli kasvanud piisavalt suureks, ulatudes tippaegadel 20-te- 30-te vahetusel ca 20-ni. Isegi see armaada ei suutnud aga alati kõiki soovijaid ära vedada, seetõttu lasti 1930.a. pühapäeviti Ranna vahet sõitma ka esinduslik aurulaev nimega „Luik”. Järgmisel aastal vahetati Ranna sihtkoht Jänese vastu.
Pilt lk 33 „Luik” vastuvoolu rühkimas

Tegelikult oli võrreldes tsaariajaga juba EW algul avanenud inimestele lisavõimalus Jänesele pääsemiseks. Nimelt seati alates 1920.aastast sisse regulaarsed laevaliinid Tartust Võrtsjärve suunas ja laevad hakkasid peatuma ka Jänesel. 20-te II poolel viidi küll peatus sealt ära Rannale, kuid pärast restorani avamist toodi tagasi.
Kui 20-te 30-te vahetus oli ülesvoolu asuvate väljasõidukohtade jaoks omamoodi buumiaeg, siis 30-te I poolel hakkas nende külastatavus vaikselt langema. 1935.a. „Luik” enam Jänesele sõitma ei hakanud. Vaba aja veetmise kohana oli Tartus esile tõusnud uus ja uhke ujula. Elva ja mitmed muud Lõuna-Eesti kohad, kuhu rongiga Tartust hästi ligi sai, olid samuti kasvavaks trendiks. Tartu paadimehed tegid rahva veele meelitamiseks suuri pingutusi, korraldades Jänese-Ranna kandis sageli mitmesuguseid veespordiga seotud üritusi ja muidu meelelahutusi. Mõni paadiomanik loosis nende vahel, kes tema alusega sõitsid, koguni välja auhindu. Reisimootorpaatide arv hakkas siiski järjekindlalt vähenema.
Kui vaadata EW – aegseid puhkepäevade sõidukuulutusi Jänesele, siis osadel on märgitud kindlad väljumise kellaajad, osadel aga lihtsalt märkus: ühendus kogu päeva jooksul. Reeglina olid kellaajad märgitud aurulaevade väljumiste puhul, kui oli ainult mootorpaatidega ühendus, siis pigem see teine variant ehk paat läks teele, kui lõpuks inimesi täis oli. Nende paadisadamate puhul, kus omanikel mitu sõiduvahendit, aeti siis kohe järgmine ette.
II maailmasõja tulemusel jäi kõrtsihoone varemetesse. Pärast sõda päris mitu aastat mingit reisilaevaliiklust Tartu-Jänese vahel ei toimunud. 1950.a. juulis kasutati Jänese piirkonda siiski soveti sõjalaevastiku aastapäeva üritustel ja Jänese vahet oli siis pandud käima kolm laeva. 1953 ja 1954.aastal tegi puhkepäeviti regulaarreise „Tasuja”. Need jäidki Jänesega ühenduse viimasteks aastateks. Jänesel ei olnud enam olemas mingisugustki massipuhkamise jaoks vajalikku infrastruktuuri. 1955.a. sõitis jõetramm ainult Rannapaviljonini, 1956.a. saabus Ranna „ajastu”

Jänese kõrtsi fotost https://www.muis.ee/museaalview/1205957
Muisis olev laiendatud selgitus dateerib foto vahemikuga 1918-26. Võib olla küll, aga ma ise tooks alumise piiri 1914.aastasse. Pildil oleva laeva tõttu.
Väiksepoolne aurupuksiir pikkusega ca 15 m (eri aegadel kajastatud mõõdud on veidi erinevad) ehitati Soomes Warkausis. Ehitusaasta tõenäoliselt 1894. Esimesest elukümnendist ei tea ma midagi. Temast on esimene kohalikus ajakirjanduses leitud kild reklaamikuulutus aastast 1907, mille järgi teeb uus soome laev „Gdow” jaanipäeval, suur parka sabas, lõbusõite Jänesele ja Suugale. Termin uus laev võib tähendada lihtsalt seda, et oli Emajõel-Peipsil uustulnuk. Laeva omanik oli siis Oudova kandi eestlasest ettevõtja Wahing ja laeva põhiülesanne pukseerida lotje Oudova ja Eestipoolse kalda sadamate vahel. Pärast seda, kui laev 1913.a.sügisel Peipsil tormi kätte jäi ja slepis olnud kaubalastiga lodi põhja läks, omandas aluse Tartu ettevõtja Aleksander Ader. Uueks nimeks „Wambola”. Wikipedia järgi oli hr.Ader 1909.a. Jänese kõrtsi rentnik.https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4nese_k%C3%B5rts Et rendilepinguid ei tehtud üheks aastaks, siis on päris tõenäoline, et Ader jahmerdas kõrtsiga ka 1914.a. ja seega „Wambola” pildile sattumine just sel aastal täiesti loogiline.
Vabadussõjas osales abilaevana, pärast sõda tagastati omanikule. 30-te alguses uus peremees Maanidi jt laevaühing. 1940.a. natsionaliseeriti. Järgnevatest tegemistest infot pole, v.a. teave, et oli 1941.a. sadamas kaldale tõstetuna põhjalikus remondis. Peipsi basseini vrakkide nimekirjas on siiski olemas märkustega: uppunud Tartu lähedal, välja tõstetud, kuulub lammutamisele.

----
Nüüd mõningast iluravi
* „Lermontov”

.....Näha, et laeva enam oma kohal pole, järelikult pidi ta ära viidama 1987.a. sügisel. Kevadel oli ta kindlasti alles, muusikapäevade rahvas sai seal viimast korda traditsioonilise öömaja-peokoha......

See lause sai formuleeritud vist ühe muusikapäevade veterani mälestuste põhjal aga arvatavasti sain kontekstist valesti aru. Tegelikult oli „Lermontov” hotellina kasutusel viimati 1985.a. Järgmisel kevadel tõmbas mingi järelvalveorgan laeva kasutamisele majutusasutusena rasvase kriipsu peale ja ta loksus suvel niisama tühjalt. Sügisel leiti kosilane ja Pihkvasse viidi ilmselt 1987.a. kevadel.

* „Zarja-1”

...... Pontoonsilda ei pidanud tema jaoks lahti tegema. Madalad pealisehitused mahtusid parasjagu läbi ja antennimast võeti silla alt läbisõiduks maha......

Pidi küll pontoonsilla lahti tegema. Kusagilt oli varem meelde jäänud, et viimase pontoonsilla sildeava oli natuke üle 3 m. kõrge ja seega „Zarja” mahtus nibin-nabin läbi. Tegelikult oli paarkümmend cm alla 3 meetri.
Episoodiliselt toimetas „Zarja-1” Tartus mitte ainult 70-te II poolel, vaid ka 80-tel. Aga laeval on üks selline hooaeg, kus ta põhiliselt sõitiski taas Emajõel ja Peipsi-Pihkva järvel. Nimelt 1978.a. juunis, kui laev oli juba mitu nädalat Narva jõel kulgenud, keelati järsku tema sõidud seal ära, sest laeva ja jõesadama dispetšeri vahel polnud pidevat raadiosidet! „Zarja” toodi Tartusse tagasi ja leidis ajutise kasutuse Emajõel-Peipsil, tehes isegi Pihkva ekskursioone.
Üks senitundmatu foto laevast, leidsin selle mitteeesti ressurssidest.

Mis aasta ja üritusega on tegu, ei jaga kuidagi välja. Võib-olla 1978.a. august ja kehakultuurlaste päev? Või hoopis 1980 või 1981 septembri alguses mingi šõu, kui laev juba Naroovalt Tartus tagasi oli?
-----
Kes vana asja mäletab....

....... Juhtusin hiljuti lugema ühes kogukonnas postitatud kurtmist. Nimelt tuli seal jutuks mingi jõeelu ajaloo teema ja keegi osaline soovitas siis meie foorumile pilgu peale visata ning pani viite. Kurtja käis tutvumas ja leidis, et see pole ajalooallikana kasutatav, sest ta on 75 lk (sel momendil oli nii kaugel) pikk.

Katseid lõimes leiduva põhjal midagi kokku keevitada on ikka tehtud, seni erilise eduta. Nüüd siis järgmine proov. Wikipeediasse on tekkinud üks kasutaja, kes on plaaninud teha Tartu laevapargi alustest hulga artikleid.
Esimene pääsuke on selline https://et.wikipedia.org/wiki/Concordia_(kruviaurik)
Väärib ekraanitõmmist

Viide lõime kasutatud leheküljele on olemas. Neli aastat tagasi kirjutatud. Paraku sai Concordia saaga kaks aastat tagasi jätku. See muudab antud wikiartikli mõttetuks.
Teine pääsuke pole ka just paljulubav. https://et.wikipedia.org/wiki/Dorpat_(kruviaurik)
Esimesest „Dorpatist” ehk „Nannyst” on lõimes juttu nii vähe, et normintellektiga inimene kaevaks väga kiiresti kõik vajaliku välja ja vormistaks omal jõul mõnelõigulise ülevaate.
Aga võib-olla lasti tehisaru Tartu laevanduse kallale ja see talitas nii nagu õigeks pidas?
Aga proovitagu pealegi. Vabad inimesed vabal maal.

Laeva tegelik lühielulugu on siiski järgmine

CONCORDIA/PEIPUS
Ratasaurik „Concordia” ilmus Emajõele 1861.a. suvel. Paaris kohas väidetakse, et 1859, aga ilmselt on see laeva tellimise aasta. Raudkerega laev oli ehitatud Turus ja kokku pandud Võisikul. Tehnilised parameetrid . 21,5-5,5(ilma rattakastideta)- 0,76. Aurumasina võimsus 34 (N)HP ,mõnes kohas kirjas 40. Et laev oli seotud Amelungide ettevõtmistega, siis oli ette nähtud klaasivabrikule puuveoks ja lotjade pukseerimiseks Võrtsjärvel. Erinevalt eelkäija „Karlist” ei vedanud oma lasti aga mööda Põltsamaa jõge vabrikuni, vaid sihtsadamaks oli Vaibla. Puhkepäevadel kasutati muidugi lõbusõitudeks. Tartusse ta aeg-ajalt sattus.
1867.a juulist septembrini sõitis Tartu -Pihkva liinil. 1868 veetis tõenäoliselt viimase hooaja Võrtsjärvel.
19.sajandi 60-te aastate lõpust haarasid Tartu laevanduselus juhtrolli vennad Brockid. 1869.a. alustas nende valdusse läinud ja „Peipuseks” nimetatud laev regulaarsõite Pihkva vahel. Laev oli aeglasem ja väiksemate mugavustega kui suuremad reisialused, seetõttu oli tema sõiduaeg Pihkva reisidel pikem ja sõit ise odavam.
Samas oli tal üks väike eelis, temaga oli algusest peale ette nähtud Võõpsu sadamakohas peatus. Ülejäänud laevad pidid veel hulga aastaid toimetama reisijate ja kaupade laadimist Võhandu jõe suudme lähedal järvel.
1870. aasta juuni alguses oli koos sappa seotud lodjaga Kabinas toimunud I laste laulupeo põhitranspordivahend. Sama aasta augustis, kui uuriti võimalust seada Tartu ja Narva vahel sisse otsene laevaühendus, oli suutnud Narva jõge mööda ilma intsidentideta Kulguni jõuda, läbides Vasknarva ja Kulgu sadama vahelise distantsi 4 tunniga. Pidevat laevaühendust siiski ei tulnud ja tagasiteest ühtegi teadet ei ilmunud... võib arvata, et vastuvoolu sõit kärestikulisel jõeosal väga libedalt ei möödunud.
„Peipust” jätkus kõikjale. Erinevatel aegadel sõitis nii Pihkva liini kui ka Mustvee ja Zagorje reise, tegi pühapäeviti ja pühade ajal lühireise või lihtsalt lustisõite Emajõel, tegi erireise Oudovasse ja sõite Peipsiäärsetesse küladesse laatadele ning surnuaiapühadele. Samuti pukseeris lotje või palgiparvi.
Laev oli sõidus kindlasti 1902.aastal. 1904.a kohta on infokillud vastuolulised, kuid näib, et hiljemalt juunikuu lõpust kasutati juba järelveetava (reisi)praamina. 1913.a oli füüsilisel kujul alles, 1914.a. Tartus registreeritud laevade loendis (kus kirjas ka järelveetavad reisiparkad), teda enam ei polnud. See ei tähenda, et oli likvideeritud, võis olla degradeeritud kaubapraamiks.
Paar pilti ka
lk 100.
Kui kellelgi tuleb mõte värvidega mängida, siis kere oli must, sõurattad punased ja korsten kollane.
Ma ei mäleta, kas järgmine pilt kusagil lõimes oli. Tehtud möödunud sajandivahetusel, päris täpset aastat ei saa öelda.
Siin ka https://www.muis.ee/museaalview/2677569
Peipuse ja kai vahel seisev aurulaev peaks olema „Olga”. EW algupoole tegi ta välimus läbi korraliku muutuse.

lk 65. Praamina

[Hülgem]

Tervist! Kirjutangi siia, kuna alustasin Vikipeedias tähelepanu äratamiseks 2 katselist artiklit "Concordia (kruviaurik)" ja "Dorpat (kruviaurik)".

Ma ei ole eriliselt huviline ega hobiline olnud temaatikas. Tunnistan ausalt, et olen siinset foorumit lugenud vaid pisteliselt. Seega! Kas iga asjatundlikum ja teadjam inimene võiks tõetruult üle vaadata järgneva malli Vikipeedias:

https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:TLP (vajutage alt sinisel real NÄITA)?

Palun sisse viia võimalikult täpseid parandusi ning täiendusi (aastanumbritega, mil jõelaevad kasutusele võeti), sedasama malli järgnevat ettevaatlikult koodides ehk korrastades, sh laevanimetuste dubleerimist välistades:

https://et.wikipedia.org/w/index.php?ti ... ction=edit!

Miks ja kuidas? Nii saavad kõik infokillud väärtuslikult kokku korjatud: Tartu laevapargist, Emajõe laevandusest nii Peipsi-Pihkva järvele kui Võrtsjärvele kui ka teistele valgala jõgedele. Tehkem seda ennem kui teemad ja teave siinsest foorumist ükskord õhtale lähevad, aegade hämarusse vajuvad või peaksid interneedusest kogemata kaduma. Igaüks saab redigeerimisi vabalt teostada, küll nõuab informatsiooni sisestamine keskendumist.

Kogu siinse jutuvada saab kenasti kümnete ja kümnete artiklitena ümber kirjutada Vikipeediasse. Ideaalis oleks siiski vaja viiteid allikatele, kust pärineb teave ja faktikindlus. Kas näitena veebilehekülgedelt, asjakohastest raamatutest või isegi vanadest ajalehtedest? Kindlasti aidatakse vajadusel artiklite vormistamise ja ilmestamistega, et sisu saaks viisakalt esitatud. Arutelu-lehekülgedel saab selleks ettenähtult nõu pidada ja abi küsida.

Hea oleks kui vabakasutuslitsentsi või iganenud autoriõigustega pildi- ja fotomaterjal saaks kuvamisteks niisamuti üleslaetud. Vikipeedia artiklites kujutatud autoriloaga pilte ja fotosid laetakse ülesse vastaval veebileheküljel https://commons.wikimedia.org.

Pigem soovitan pealehakkajail endile kontod luua ning redigeerimist kasutajanimede alt teha.