Autotehnikateema

[OLAVI]

...
No mina tean, et Viljandisse saab läbi Põltsamaa, aga võõras inimene ei pruugi teada. Viljandi on minu arvates piisavalt suur ja tähtis linn, ning piisavalt lähedal ka (ca 45km), et vääriks maanteede ristmikule omanimelist viita.
...

Eelmise riigikorra ajal ei olnud Rakvere linnast ühtegi suunaviita Tartu linna poole ja kui poe ees kohalikke käest teed küsisin, siis ega needki täpselt ei teadnud kuhu suunda sõita.

Ju see julgeoleku kaalutlustel oli tehtud, sest vanemad inimesed mäletavad, et rinde lähenedes võeti maha kõik suunaviidad, tänavasildid ja majanumbrid.

[isakene]

Eelmise riigikorra ajal ei olnud Rakvere linnast ühtegi suunaviita Tartu linna poole ja kui poe ees kohalikke käest teed küsisin, siis ega needki täpselt ei teadnud...

Rakvere on musternäide, kuidas igati loogiliselt läbitavast linnast logistiline õudukas teha. Muud ei olnud vaja, kui ehitada kaks viadukti, Rakverest Väike-Maarja kaudu Tartu maantee ja senised ülesõidud ning põhjapoolne linnakülg kinni panna.
Vähemalt on nüüd olemas ringtee ja põhjapoolne läbipääs. Enne seda oli ikka väga nutune.

[Kapten Trumm]

Autojuhi töö- ja puhkeaeg + digitaalne sõidumeerik – unikaalne õpe simulaatoritel
Veoseohutus – koormate kinnitamine kiirelt, lihtsalt, ohutult – täiesti uus lähenemine
Ecodriving – kriitiline võimalus ettevõtte ellujäämiseks

Seda simulaatori värki ei maksa alahinnata, tänapäeval on nt hävituslenduril simulaatoritunde rohkemgi kui päris lennutunde.
Mäletan väikelaevajuhi kursuselt, et merekoolis tehti praktilist laevajuhtimist käigusilla simulaatoriga (merekoolis asuv oli toona parim Eestis), kus sai imiteerida kõike.

Koos paari asisema paadimehega moodustamine "oma pundi", kus kõik olid merd nuusutanud lapsest alates ja said hästi aru, et meri pole maa ja laeval puuduvad pidurid. Need, kes polnud praktikas suurel lainetel ukerdanud, ei suutnud ka 3 m külglaines Pirita muulide vahelt sisse sõita, vaid sõitsid muuli peale. Ehk kes oskas praktikas, oskas simulaatoril ja vastupidi. Kelle eelnev praktika liikurmasinatega piirdus sõidautoga, neile tuli näiteks lainete mõju liikumissuunale üllatusena.

[Peeter]

Seda simulaatori värki ei maksa alahinnata, tänapäeval on nt hävituslenduril simulaatoritunde rohkemgi kui päris lennutunde.
Mäletan väikelaevajuhi kursuselt, et merekoolis tehti praktilist laevajuhtimist käigusilla simulaatoriga (merekoolis asuv oli toona parim Eestis), kus sai imiteerida kõike.
***
Ehk kes oskas praktikas, oskas simulaatoril ja vastupidi. Kelle eelnev praktika liikurmasinatega piirdus sõidautoga, neile tuli näiteks lainete mõju liikumissuunale üllatusena.

Tartus Lennuakadeemias väikelennukiga simulaatoris lennates oli ikka pusimist, et asja stabiilselt maanduma saada. Mingi kolmas kord vist olin juba seal kabinetis. Sellele eelnes aasta(kümne)tepikkune kõva teoreetiline harrastuslennundus koos aastatepikkuse "lennuõnnetuste uurimisega". Näidsik (edasijõudnud õpilane, kes lõpetama hakkab (kodukorra järgi)) ütles, et sain kenasti hakkama, aga, et "simulaatoris ongi rohkem võimlemist", et teda ennast ka üllatas (ja mitte ainult teda), kui peale simulaatorit päris-lennukis maandudes oli asi palju sujuvam ja lihtsam. Ja ometigi, ma tegin veel ainult kahe töötava mootoriga heades ilmastikutingimustes maandumist.
P.S. Sain ka proovida väljasurnud mootoritega "purilendamist" ja planeerimist lennuväljani ja maandumist. Samuti ühe korra "lendasin" seal klassis ka kuti käe all, kes kohe nädala jooksul ka lõpetas ja asus samas kohe ka ametlikult juba tööle piloodina (koht olemas). Ütles, et see kõik siin on sul naljamäng. Küllalt asju ja trikke meil veel siin simulaatoris, millega pead hakkama saama, enne kui kooli lõpetatud ja lendama pääsed.

[Peeter]

... viimane vajab nüüd pidevat "täiendkoolitust", nagu ka paljud muud kutsed, mis on (täiendkoolitusi pakkuv kirju seltskond siis) terve mõnusalt (ära)elav majandusharu EV-s

Täienduskoolitus (35h) on mõeldud veoautojuhile või bussijuhile, kelle olemasolev pädevustunnistus muutub või juba on muutunud kehtetuks ning ta soovib seda pikendada. Iga 5 aasta järel on 35-tunnine korduskoolitus kohustuslik.

Meie kood 95 ametikoolitused baseeruvad neljal meie kõige tugevamal kompetentsil:

Autojuhi töö- ja puhkeaeg + digitaalne sõidumeerik – unikaalne õpe simulaatoritel
Veoseohutus – koormate kinnitamine kiirelt, lihtsalt, ohutult – täiesti uus lähenemine
Ecodriving – kriitiline võimalus ettevõtte ellujäämiseks
Liiklusohutus – tark autojuht suudab liiklusohutust parandada – Sind oodatakse koju.

Koolituse läbinu:

Saab aru autovedude korraldamise põhimõtetest, õigustest ja vastutusest
Oskab koostada kvaliteetselt reisijate ja veostega seotud dokumentatsiooni
Tunneb ja oskab kasutada uusi sõidumeerikuid
Oskab kavandada oma tööaja ressursi kasutamist vastavalt autojuhi töö- ja puhkeaja reeglitele
Oskab oma tegevusega mõjutada liiklusohutust, tööohutust
Mõistab veose liikumise füüsika aluspõhimõtteid ja oskab koormate kinnitamisel kasutada efektiivseid lahendusi
Oskab ennast kaitsta ja seista konstruktiivselt oma õiguste eest
Tunneb kliendikeskse suhtlemise alustalasid ning oskab käituda erinevates situatsioonides tulemuslikult
https://www.autosert.ee/et/koolitused/k ... koolitus/5

Ilmselt on kogu ühiskond liikunud mõtleva inimese staatusest haugimäluga indiviidi staatusesse, kui iga viie aastaga see kõik pidevalt ära unustatakse

Tra kuda mulle see "täiendkoolituse" majandusharu imponeerib. Teine seaduslik maffia, mille tegevustest ma vaimustunud olen, on kindlustusmaffia

Kui õnnestus käia "veosekorraldamise koolitusel", siis olid just nõuded muutunud. Terve meie kursus koosnes ettevõtlusega tegevalt seotud isikutest, kellele hakati siis Ast ja Bst igakülgselt selgitama kuidas ja mismoodi ikka tuleb ettevõtlusega tegeleda. No näiteks üks hästi-hästi-hästi vana ja hallipäine ettevõtluse loengu pidaja tegi üks hetk pähe prohvetliku näo ja ütles: "Kui te ei tule oma senise hinnaga välja, siis peate tõstma oma teenuse hinda. Kuna ta oli juba ennem oma loengu käigus ilmutanud korduvat "ettevõtlusalast praktilist võhiklikkust (kokkupuutumatust egeliku eluga), siis ikka mitmel sõitis katu pealt ära. Üks tõusis lihtsalt püsti ja kõndis minema. Pärast ütles, et "tõka-tõka" juurest jõudis peaaegu Balti jaama enne kui rahunes. Teine mees, kes teenindas oma autodega RLK-d ütles, et "sellise jutu peale RLK logisitik ütleb lihtsalt "ahah" ja minu nähes demonstrtiivselt kustutab mu numbri vedajate loetelust. Nädala pärast ma rooman tagasi ja palun alandlikult vabandust ja et meestele ja autodele tööd tagasi saada palun endise hinnaga mind uuesti vedajaks võtta." Lektor ainult vahtis, ei osanud midagi öelda...
jne jne

Täna on olukord selline, et minu abikaasa, kes on 28 aastat kasvatanud ja tegelenud puuetega lapsega (lastega) (sellest viimased 15 lasteaias puuetega laste rühmas abiõpetajana), läbinud selle ajaga ka kogemusnõustaja, esmaabi ja ma ei tea mis veel koolitused (ekstra selliste lastele ja nende vanematele), kellele on korduvalt selliste laste rühma pandud õpetajaks selliseid õpetajaid, kes pole varem päevagi töötanud, ega kokku puutunud puuetega lastega (ja kes tuleb teine kord ka tunnistada- sellesse kohta ka ei sobi), kes peab siis tagama rühma toimimise jne sest uued ja/või noored ei habla biiti (justkui on sisseelamisperioodil "vanemõpetaja", peab nüüd minema lapsehoidja-koolitusele. Ilma ei saa. Isegi madalapalgalise ja statuudi järgi võrreldes õpetajaga olematu staatusega töötajana- abiõpetajana. Aga vat uusi noori esimese või teise kursuse üliõpilasi täiskohaga õpetajaks (ikka õpetajapalgaga, mitte abiõpetaja palgaga) tööle võtta saab. (Tean ise vähemalt kahte erinevast haridusasutusest pärit juhtumit: üks neist oli hiljuti aastavahetuse järel AK-s ja noorekene eestikeelne näidsik-klassijuhataja ütles ise ka veel, et ega ta on selle eestikeelsele õppele ülemineku pärast ikka ise ka pabinas, et ta ise ju alles esimese kursuse tudeng.

Paber maksab, kogemused ja tegeliku elu tundmine ei maksa enam sittagi.

[Kapten Trumm]

Tartus Lennuakadeemias väikelennukiga simulaatoris lennates oli ikka pusimist, et asja stabiilselt maanduma saada. Mingi kolmas kord vist olin juba seal kabinetis. Sellele eelnes kõva teoreetiline harrastuslennundus koos aastatepikkuse "lennuõnnetuste uurimisega". Näidsik (edasijõudnud õpilane, kes lõpetama hakkab (kodukorra järgi)) ütles, et sain kenasti hakkama, aga, et "simulaatoris ongi rohkem võimlemist", et teda ennast ka üllatas (ja mitte ainult teda), kui peale simulaatorit päris-lennukis maandudes oli asi palju sujuvam ja lihtsam. Ja ometigi, ma tegin veel ainult kahe töötava mootoriga heades ilmastikutingimustes maandumist.

Maandumine ongi kõige keerukam manööver lendamisel.
Tõsi, minu praktiline kogemus piirdub hävitaja Gripen simulaatoril. Lendutõus sellega võrreldes on kui lapsemäng, tuli lihtsalt jälgida, et liiga palju nina ei tõsta, muidu kraapsab mootor betooni. Paned ikka forsaazi sisse, siis on tunne "taevas tormab sulle vastu" päris asjakohane.

[Peeter]

Tartus Lennuakadeemias väikelennukiga simulaatoris lennates oli ikka pusimist, et asja stabiilselt maanduma saada. Mingi kolmas kord vist olin juba seal kabinetis. Sellele eelnes kõva teoreetiline harrastuslennundus koos aastatepikkuse "lennuõnnetuste uurimisega". Näidsik (edasijõudnud õpilane, kes lõpetama hakkab (kodukorra järgi)) ütles, et sain kenasti hakkama, aga, et "simulaatoris ongi rohkem võimlemist", et teda ennast ka üllatas (ja mitte ainult teda), kui peale simulaatorit päris-lennukis maandudes oli asi palju sujuvam ja lihtsam. Ja ometigi, ma tegin veel ainult kahe töötava mootoriga heades ilmastikutingimustes maandumist.

Maandumine ongi kõige keerukam manööver lendamisel.
Tõsi, minu praktiline kogemus piirdub hävitaja Gripen simulaatoril. Lendutõus sellega võrreldes on kui lapsemäng, tuli lihtsalt jälgida, et liiga palju nina ei tõsta, muidu kraapsab mootor betooni. Paned ikka forsaazi sisse, siis on tunne "taevas tormab sulle vastu" päris asjakohane.

Ma olen ka F-15 simulaatoris olnud. Jah õhku saab tõesti lihtsalt. Ja lihtsalt-nii-sama õhus olla on ka lihtne, aga sealt edasi mingite faktiliste näitude järgi ülesannet täitma asumine on juba hoopis teine teema, ka pelgalt käsitsi ühel samal kõrgusel ja kiirusel lendamine, käsupeale sujuv kõrgusevõtt jne. Ja siis maandumine. Lõpplähenemine. Raja peale joondumine. Glissaadi tuled. Hmm... Nii-tore, nii-tore.

[Kapten Trumm]

Inimene õpib kogu elu.
Eestis levib seoses isetahmuvate otsepritsega mootorite puhastamise vajadusega selline tehnoloogia nagu pähklikoorepuru-puhastus.
Alguses mõtlesin, et ajakirjanik on eksinud. Tundub, et õigus oli. Walnut blasting.
https://www.consumerreports.org/car-rep ... -for-cars/

See mootorite sisemuse tahmamine muidugi pole niivõrd otsepritse, kuivõrd liigse EGR-i tekitatud probleem. Tahmuvad nendel mootoritel ka põlemiskambrid, sisselaskekollektorid ja lisaks klapid. Kaudpritse hoiab puhtana (peseb bensiiniga) ainult sisselaskeklapi ja natukese sisselaskekanalit.

[OLAVI]

Inimene õpib kogu elu.
... Tahmuvad nendel mootoritel ka põlemiskambrid, sisselaskekollektorid ja lisaks klapid.
Kaudpritse hoiab puhtana (peseb bensiiniga) ainult sisselaskeklapi ja natukese sisselaskekanalit.

Vabariigi algusaegadel kasutatud erinevad kütusekokteilid tekkitasid silindritesse tahma ja mootorite "sisepesu" oli tollel ajal tavaline tegevus (kuigi sellest vaikiti).
Ka "selle tagurpidi töötava mootori" põhiline ravivõte oli silindrite sisepesu ja kütuse vahetus.

[paadikapten]

No kohe näiteks Tartus Riia-ringile linna poolt minnes: autosid niigi palju ja suur tahvel millises suunas mingi maantee läheb ja seejärgne "suunad sõiduradadelt" oli nii hilja, et ega välismaine autojuht enam korrektselt rada vahetada ei suutnud. Kas pani tuimalt ringist väljudes kuskilt teisi ridu mööda, või vajuski enne risti kõrvalritta. Ruumi korrektseks reastumiseks ju enam pole. No nüüd tehti seal ümber, aga ega märke kaugemale siis ei tõstetud, kuigi ruumi tänaval ju oleks. Aga milleks? (Nagu venelane ütleb: Kavo jebjot tšužoje gorje!) Õnneks see Riia peale väljumine probleem enam nüüd just eriti probleem pole, aga linnast välja tulijaid, kes Võru peale keeramiseks ootamatult viimasel hetkel teise ritta ette vajuvad, neid on küll olnud. No nad ju ei tea ju ja ei oskagi varem reastuda, sest märk on ju vahetult viimasel piiril enne risti, enne kui pidev joon algab kahe rea vahel. Ja selliseid näiteid on veel, justkui oleks need infotahvlid pandud üles kohaliku kohustusliku rudimendi-dimensioonina, mitte liikluse aegsaks abistamiseks eeskätt just neile, kes ei tea kuhu ja mismoodi nad sõitma peavad.

Praegu on huvitav pull Sõpruse ringil. Sisemiselt ringilt Sõpruse sillale ei saa. Enne ringi on sõidusuuna märkidel vastav suund üle kleebitud. Aga see peale kleebitud rist on ülimalt pisike. Raske märgata. Vahel mõni tahab vahetult enne sillalesõitu sisemiselt ringilt välimisse reastuda, et ilma lisaringi tegemata sillale pääseda ja sellised reastujad tekitavad ohtlikke momente.

[OLAVI]

.... Vahel mõni tahab vahetult enne sillalesõitu sisemiselt ringilt välimisse reastuda, et ilma lisaringi tegemata sillale pääseda ja sellised reastujad tekitavad ohtlikke momente.

Kui sõiduread ei ole pidevjoonega eraldatud, siis on reavahetus igati Liiklusseaduse kohane tegevus.

[Peeter]

No kohe näiteks Tartus Riia-ringile linna poolt minnes: autosid niigi palju ja suur tahvel millises suunas mingi maantee läheb ja seejärgne "suunad sõiduradadelt" oli nii hilja, et ega välismaine autojuht enam korrektselt rada vahetada ei suutnud. Kas pani tuimalt ringist väljudes kuskilt teisi ridu mööda, või vajuski enne risti kõrvalritta. Ruumi korrektseks reastumiseks ju enam pole. No nüüd tehti seal ümber, aga ega märke kaugemale siis ei tõstetud, kuigi ruumi tänaval ju oleks. Aga milleks? (Nagu venelane ütleb: Kavo jebjot tšužoje gorje!) Õnneks see Riia peale väljumine probleem enam nüüd just eriti probleem pole, aga linnast välja tulijaid, kes Võru peale keeramiseks ootamatult viimasel hetkel teise ritta ette vajuvad, neid on küll olnud. No nad ju ei tea ju ja ei oskagi varem reastuda, sest märk on ju vahetult viimasel piiril enne risti, enne kui pidev joon algab kahe rea vahel. Ja selliseid näiteid on veel, justkui oleks need infotahvlid pandud üles kohaliku kohustusliku rudimendi-dimensioonina, mitte liikluse aegsaks abistamiseks eeskätt just neile, kes ei tea kuhu ja mismoodi nad sõitma peavad.

Praegu on huvitav pull Sõpruse ringil. Sisemiselt ringilt Sõpruse sillale ei saa. Enne ringi on sõidusuuna märkidel vastav suund üle kleebitud. Aga see peale kleebitud rist on ülimalt pisike. Raske märgata. Vahel mõni tahab vahetult enne sillalesõitu sisemiselt ringilt välimisse reastuda, et ilma lisaringi tegemata sillale pääseda ja sellised reastujad tekitavad ohtlikke momente.

Mind üllatab, et nii suure, nii mahuka ja nii pikaajalise objekti puhul on tehtud nii minimaalne ajutine liikluskorralduslahendus. On täitsa loogiline, et Annelinna poolses otsas on ringi peal ummiku tekkimine lihtne juhtuma. Ja siis see halvab juba kogu ringristmiku. Täna hommikul just jälle vaatasin saba, mis Sõpruse pst-i mööda üles ronis. Vaatad kasvõi seda ümberpõiget vastasuuna sillapoole peale ja ka pärast tagasi. No nii minimalistlik, kui vähegi annab. Kas tõesti 18 milli tuuris objektile ajutise ümbepõikekoha rajamisel täiendav 10*5 meetrit asfalti oleks niiiiii palju olnud, et rajada ümbersõidud ilma siksakideta enamgi-vähem sujuva sõidujoonega? Ruumi ju on? Täpselt sama jutt tagasipõikega. Seda kõike vaadates on mul meeles jutt, mida rääkis mulle 38 aastat tagasi sõiduõpetaja: sa pead sõitma mul nii sujuvalt, et kui ma panen silmad kinni, siis ma ei tohi tunda mingit reavahetust, pidurdamist-jõnksutamist, asfaldiauke vmt. Ja seda siis Moskvitšiga. Ja ma veel ei räägi sellest, et kellelgi kästi veeklaas armatuurile panna... Ja siis ma mõtlen, et kas tõesti ei ole linnavalitsuses ühtegi isikut mitte üheski sõnaõigusega instantsis, kes ütleks, et "Selle ümberpõike ja tagasipõike teeme sujuva kaarega, nii nagu tundub nii loogiline, kui ka võimalik olema. See jääb ju aastateks. Meie oma tartlaste jaoks teeme ju". Isegi ka ainult 5 äärekivi jagu trajektoori korrigeerida annaks juba trajektoorile sujuvust, aga noh, tsiteerides klassikuid: "mida tean mina sitavares reisimisest!". No ja siis see liikluskorraldusvahendite ajutine tähistamine... sellisel kujul aastateks? See on ju linnavalitsuses kooskõlastatud.
Ja lõpetuseks tsiteerides iseenda postituse algust: Mind üllatab, et.... ... Tegelikult ei üllata, ammu enam ei üllata. Pigem üllatab, et (vähemalt praeguseks) pandi linna liikluskorralduse täieliku-persekeeramise-projekt "Riia tänava autoliikluseks ettenähtud sõiduradade konfiskeerimine jalgratturite jaoks" ära kalevi alla. Ei oska aimatagi kui valusaks võis kujuneda see kellelgi mõistuse persest pähe tagasi kupatamine. Vat selle projekti peatamine küll üllatab, sest meil on laialdaselt võimule kerkinud seltskond-põlvkond, kes oma tegude tagajärgede mõistmisest ja vastutusest küll midagi ei jaga.

[Kapten Trumm]

Inimene õpib kogu elu.
... Tahmuvad nendel mootoritel ka põlemiskambrid, sisselaskekollektorid ja lisaks klapid.
Kaudpritse hoiab puhtana (peseb bensiiniga) ainult sisselaskeklapi ja natukese sisselaskekanalit.

Vabariigi algusaegadel kasutatud erinevad kütusekokteilid tekkitasid silindritesse tahma ja mootorite "sisepesu" oli tollel ajal tavaline tegevus (kuigi sellest vaikiti).
Ka "selle tagurpidi töötava mootori" põhiline ravivõte oli silindrite sisepesu ja kütuse vahetus.

Selle pähklipuru kasutamise iva on selles, et sellega saab plokikaane kanaleid ja klappe (pealtpoolt mõistagi) puhastada ilma plokikaant mootorilt maha võtmata. Selleks eemaldatakse vastav kollektor, puhastatakse üks kanal korraga, selle kanali jaoks keeratakse mootor asendisse, et vastavad klapid on suletud, ülejäänud kanalid teibitakse kinni ja siis lastakse väikese käsiliivapritsi abil seda pähklikoore puru sinna kanalisse. Erinevus soodast ja liivast on selline, et pähklikoorepuru ei kriibi metalli, kuid eemaldab selle tahmakorra. Seejärel puhutakse vastav kanal korralikult puhtaks ja protsess kordub järgmise kanaliga.

Vedela asjaga seda tehes on probleem, et see muudab selle pläga kleepuvaks ja osa sellest ei tule kanalist välja.

Tõenäoliselt ei aita see pehme puru olukorras, kui klappidele on sadestunud aastatepikkusest kasutamisest ja õlikulust tingitud vaigusete, minu kogemuse põhjal on see nii kõvasti kinni, et klapid tuleb välja võtta ja näiteks treipingis jämeda liivapaberiga puhastada. Seejärel need uuesti sisse lõigata/soveldada (sõltub, mis olukorras asi on). Mina olen teinud mõlemat, klapipesade üle lõikamist ja seejärel soveldamist, see teeb soveldamise mahu üsna väikeseks, kõveraks kulunud tööpindasid pidavaks soveldada on muidu hirmus vaev. Probleem on paar korda olnud sellega, et mõned autotootjad kasutavad mootorite garantiilist "tehaseremonti", kus näiteks klapipukside kulumine lahendatakse nii, et need puuritakse paar kümnendikku jämedamaks ja sinna sisse lähevad hoopis remontmõõdus klapid, kus sääre jämedus on ebastandardne, kuid pesade lõikajatel on vahendid tavaliselt standardses mõõdus. Opelil olen sellise asjaga kokku puutunud, klapisääred olid 6,2 mm 6,0 asemel kui õigesti mäletan.

Ma olen muidu skeptiline igasuguse kaant mahavõtmata tehtava töö suhtes (nt klapisääretihendite vahetamine kaant maha võtmata), aga antud pähklivärgil tundub lähemal uurimisel täiesti jumet olevat.

[AMvA]

Ma olen muidu skeptiline igasuguse kaant mahavõtmata tehtava töö suhtes (nt klapisääretihendite vahetamine kaant maha võtmata), aga antud pähklivärgil tundub lähemal uurimisel täiesti jumet olevat.

Mida see kaane mahavõtmine klapisääretihendite vahetamisel juurde annab?

[Kapten Trumm]

Kui klapisääretihendid on juba nii läbi, et keskmine lammas seda märkab (hommikul käivitades suure sinise suitsu pilve järgi) on tavaliselt juba klappide küljes sentimeetripaksused kõrbenud õlist "seened", mida kaudselt, kaant maha ja lahti võtmata, kuidagi puhtaks ei saa. See vähendab kanalite ristlõikepinda, piirab mootori võimsust ja teeb igasugu muid asju. Mingil hetkel jõuab see kinnipõlenud pläga ka klapi tööpindadeni ja hakkab segama klappide tihedat sulgumist.

Seepärast, kvaliteetne klapisääretihendite vahetus sisaldab enamasti ikka kaane autolt eemaldamist, korralikku klapitöd ja kaane tasapinnalihvi. Auto peal klapisääretihendite vahetamist võib teha mingil erandjuhul (nt on teada, et antud autol on kehvad tihendid ja seda tehakse kohe probleemi ilmumisel, mitte ei sõideta enne 2 aastat, kuni sinise suitsu pilv muutub juba piinlikuks) või on tegemist müügivariandiga (kehva kvaliteediga säästuremont järgmisele auto pähe määrimiseks). Klappide ebatiheduse tekkimine on just omane uuematele, neljaklapilistele mootoritele, mis kasutavad kaunis pehmeid klapivedrusid ja omavad seeläbi kehva tööpindade isepuhastumise võimet (erinevalt vanematest, suuremate avamisnurkade ja klapitõusudega kaheklapimootoritest).