Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Rebane11]

Aasta võis olla vast 75, kui mu ema käis Tallinnas mingil partorgide seminaril. Tõi sealt banaane. Ei julgenud meie esiotsa neid puudutada, vast 3. päeval uksevahelt sorkisime. Nii läheb laualt maha versioon et parteiladvik sõi ära.

[Rebane11]

Pirukatega sedasi, et saanud mitu satsi menukaid, aga kätukestele raske see taigna sõtkumine. Milleks ennast tappa, las seda teeb elekter. Lahinguplats valmis, tuld kui ilmub aparaat.

[vanahalb]

NSVL aegu polnud banaane ega apelsine. Mandariinidest rääkimata. Miks, kui kogu Aafrikat toetati ja sinna anti üüratult raha?

Läksid tee peal hukka.

Sellest valikust mandariine just kõige rohkem oligi. Need kasvasid Kaukaasias ja said valmis aasta lõpuks. Vennalik Aafrika toetas ka kuigipalju. Ma ei saanudki lõpuni päris täpselt aru et kas must-kollase "Maroc" kleepsuga ubinad on apelsinid või mandariinid või klementiinid või satsumad. Praegult on ka poes vahetegemisega teinekord raskusi.
Egiptuse apelsine vististi oli... Niisugustele asjadele pidi peale sattuma. Ükskord sõitsime poistega trammiga Tallinnas Majaka tänaval, nägime aknast et tänava peal müüakse ja võtsime terve märsitäie. Paari tunni pärast poleks seal enam midagi olnud. Otsas ja lavka ammu kokku pakitud.

Nõukogude Liit oli nende transpordi ja säilitamisega hädas. Igavesti kaugelt toomine ja kippusid kätte ära mädanema. Tallinnas oli Liiva baas oma mädand kartulite ja juurikatega kurikuulus. Banaanid olid veel keerulisem teema. Kui neid toodi siis müüdigi toorelt. Seda ma tollal ei teadnud. Üks tuttav rääkis et tema oli kunagi banaani söönud ja ei ole suurem asi - nagu märg jahu. Nii 1983 a olime klassiekskursioonil Saaremaal ja tüdrukutel õnnestus juunikuus kuskilt kimp banaane osta. Ma sain ka ühest kas veerandi või kolmandiku. Sõin ära ja mõtlesin samuti et no sellise asja pärast öösel aerupaadiga Rootsi põgeneda - danui..nahh! Selles mõttes et vabasse maailma ja seal müüakse banaane igal tänavanurgal. Alles mitu aastat hiljem räägiti et banaanil tuleb kõigepealt lasta ära küpseda ja mitte kohe sisse vohmida. Oleks kohe teadnud oleks võib-olla see vaba maailm ka ihaldusväärsem tundunud.

Kuuba toetas 1980-ndatel geripfruutidega. Keegi meid õieti ei tahtnud ja televiisoris olid võimsad toetuskampaaniad. Kauplustes kus olid lahtise mahla koonused ( viinamarja-tomati-mandariini) asendati mandariinimahl greipfruudi omaga. Breznev suri ka ära ja hakkas tunduma et NSV Liitu enam kauaks ei ole.

[Madis Reivik]

Õismäel 9. koolis pakuti kah kuuvarjutuste ajal banaane.
Pool banaani näkku.

Pärast viimastes tundides istusime ja vaatasime aknast välja, sööklamutid ja direktor jt tähtsamad tegelased läksid nagu koormaga eeslid kodu poole. Nemad vaesekesed pidid ju selle teise poole ära sööma

[Rebane11]

Ma pidin piiril andma puhkust kolleegile. Pirnikoormast pidi proovi võtma 2x 2 kilo ja säilitama neid mitu nädalat. Nii haiged junnid olid aga kahe nädala möödudes kahetsesin et proovi nii vähe võtsin.

[mart2]

Nõuka ajal Pärnus 60-ndate lõpus ikka talvel "näärideks" apelsine poodi toodi, "Mapoc" rombid küljes, kui mandariinid ilmusid 70-ndatel koos apelsinide kadumisega.
Banaan oli haruldus, kuid võis trehvata. Ananassi mäletan ainult ühe korra, kuid oli hirmsast hapu ...
"Tehnoloogiline" nipp oli selles, et kellelegi tuttavale oli defkat kaupa vaja ja kaubabaasist saadeti kindlasse poodi koos nimesildiga. Et keegi ei kobiseks, siis pandi natuke rohkem kaupa müüjatele ning 2-3 juhuostja jaoks - no oli ju müügis!

Ise õnnestus üliõpilasena nii saada oma 25. sünnipäevaks 2 kasti Tartu õlut, mis oli 80-ndate alguses ikka väga defka värk.
Nimelt tänu tuttavatele saadeti õlletehasest Toome poodi (esinduskauplus) kolm kasti seda õlut, millel juures kiri - kaks kasti kirjas osutatud seltsimehel ning üks kast omal äranägemisel. Müüjad pahaselt porisesid ja pakkusid küll vahetust aga ...

[Castellum]

apelsine poodi toodi, "Mapoc" rombid küljes

Kiri oli ikka "Maroc".

Maroko prantsuskeelne nimetus:
https://fr.wikipedia.org/wiki/Maroc

[OLAVI]

...
Nimelt tänu tuttavatele saadeti õlletehasest Toome poodi (esinduskauplus) kolm kasti seda õlut, millel juures kiri - kaks kasti kirjas osutatud seltsimehel ning üks kast omal äranägemisel. Müüjad pahaselt porisesid ja pakkusid küll vahetust aga ...

Alul sai õlletehase värava juures valves käidud, et millisesse poodi õllekoorem sõidab ja sinna siis kohe järjekorda võetud.

[maksipoiss]

Ise õnnestus üliõpilasena nii saada oma 25. sünnipäevaks 2 kasti Tartu õlut, mis oli 80-ndate alguses ikka väga defka värk.

Isa ajas too aeg ikka Karksi Kuldset Otra taga

[Rebane11]

Sai kunagi bussile end sätitud, kui ühikast käis läbi sumin, et Toome poodi on paisatud Tartu õlut. Noh, eks neid busse läheb hiljemgi, tihedamalt kui poodi Tartu õlut. Tulemus oli selline, et ärkasin lõpp peatuses, kodunt olin mööda põrutanud. Ööbisin sugulaste juures ja hommikul sõitsin siis koju.

[wolfgang]

Jeerum, mis mälestused! Ma küll ei mäleta, et õlts eriline defka oli. Võibolla mõni prestiižsem mark ja vbl. 90 algus, aga üldjuhul seda ikka oli poes, mulle tundub. Meil kodus seda ei joodud, aga kui vanaisa ja vanaemaga poes käisime siis lisaks leivale, saiale, piimale jms. oli traditsiooniliselt mulle Pepsi ja vanaisale paar õllet, lisaks suitsutursk, mida siis kõrvale nokkisime.

[wk2]

1975-77 käisin Tartu judopoistega Peterburis võistlemas. Tänavatel müüdi sügisel Kaukaasia mandariine. Vaksalis müüdi grepe. Üks poistest ostis ja kooris ära, aga me ei teadnud, et viilude ümber on mõru kile ja nii see esimene greip leidis koha prügikastis. Seal ees oli teisigi poolsöödud greipe. Meie vastas oli üks keskealine naine, see siis seleta, et kile tuleb ka ära võtta. Tartu õlut liikus 70. isegi Tartus väga harva. 1996-97. Tallinnas käisime seltskonnaga vanalinnas ühes söögikohas õhtuti söömas ja tellisime sinna ka Tartu õlle.

[AMvA]

Jeerum, mis mälestused! Ma küll ei mäleta, et õlts eriline defka oli. Võibolla mõni prestiižsem mark ja vbl. 90 algus, aga üldjuhul seda ikka oli poes, mulle tundub. Meil kodus seda ei joodud, aga kui vanaisa ja vanaemaga poes käisime siis lisaks leivale, saiale, piimale jms. oli traditsiooniliselt mulle Pepsi ja vanaisale paar õllet, lisaks suitsutursk, mida siis kõrvale nokkisime.

80-date teises pooles oli ikka paras jama. Kui õigel ajal poes ei olnud, jäid ilma

[Kapten Trumm]

Nõuka ajal Pärnus 60-ndate lõpus ikka talvel "näärideks" apelsine poodi toodi, "Mapoc" rombid küljes, kui mandariinid ilmusid 70-ndatel koos apelsinide kadumisega.
Banaan oli haruldus, kuid võis trehvata. Ananassi mäletan ainult ühe korra, kuid oli hirmsast hapu ...
"Tehnoloogiline" nipp oli selles, et kellelegi tuttavale oli defkat kaupa vaja ja kaubabaasist saadeti kindlasse poodi koos nimesildiga. Et keegi ei kobiseks, siis pandi natuke rohkem kaupa müüjatele ning 2-3 juhuostja jaoks - no oli ju müügis!

Tsitrustega on see teema lihtsalt, et mandariinid kasvasid ka NSVL-s, aga apelsinid mitte. Mandariinid kasvasid seal Musta mere rannikul Abhaasia piirkonnas, kus oli üks kahest kohast, kus NSVL-s oli lähistroopiline kliima. Seal oli siis niiske lähistroopiline. Teine koht oli Krimmi lõunarannik, kus oli kuiv lähistroopiline, seal aga peale viinamarjade muud eksootikat ei kasvatatud.

Seepärast võib mäletada anomaaliat, kus NSVL ajal oli toidupoes täiesti vabalt saada mandariinimahl 3-liitrises purgis (tavaliselt koos tomatimahlaga).
Apelsinimahl aga ilmus meile poodidesse pigem 1990 paiku. Oleme lapsena seda nõuka mandariinimahla korduvalt taskuraha eest ostnud ja siis paari sõbraga tühjaks kaaninud niiet tükiks ajaks isu otsas ja õhtuks põhi alt läinud

[OLAVI]

Jeerum, mis mälestused! Ma küll ei mäleta, et õlts eriline defka oli. Võibolla mõni prestiižsem mark ja vbl. 90 algus, aga üldjuhul seda ikka oli poes, mulle tundub. Meil kodus seda ei joodud, aga kui vanaisa ja vanaemaga poes käisime siis lisaks leivale, saiale, piimale jms. oli traditsiooniliselt mulle Pepsi ja vanaisale paar õllet, lisaks suitsutursk, mida siis kõrvale nokkisime.

80-date teises pooles oli ikka paras jama. Kui õigel ajal poes ei olnud, jäid ilma

Tollel ajal oli pudeliõlle säilivusaeg max 5 päeva aga suvekuumuses seisnud pudelist võis juba poes näha "konnasid" ujumas.
Kui õllekastid olidki poes, siis keerati pudelil põhi üles, et näha olukorda.
Väikse poe leti taga pidid müüjad ise kõik kastid laost kohale vedama ja ega nad selle üle väga rõõmsad ei olnud.
"Kõhnemad" müüjad olid päris rõõmsad, kui said tagauksest otse mõne kasti välja anda, sest kui õlu otsas, siis jäi leti taga palju vaiksemaks.