Siis kui kaob vool!

[vanahalb]

Ilma võrguelektrita toimivad ka päris suured kompleksid. Vend pani oma farmi lisaks avariigeneraatorile eraldi generatori 2022 aastal kui elektri hind oluliselt tõusis. Mingit energiat on kindlatel kellaaegadel vaja ja olenevalt börsielektri hinnast töötab praegult kas generator või kasutatakse võrguvoolu. Kui siit lõunapoolsematesse riikidesse minna (igasugused -stanid) siis ma olen suurtesse hotellikompleksidesse sattunud mis töötavad 24/7 oma generaatoritega. Seal on alati vähemalt kaks generaatorit mida vaheldumisi ümber lülitatakse. Elanike arvult annavad Eesti mõistes aleviku mõõdu välja.
Selliste lahenduste puhul tuleb muidugi generaatori amortisatsiooni hind elektri hinnale juurde arvestada. Võrgutasu omakorda jälle hinnast lahutada. Minumeelest on Kihnu ja Ruhnu sarnased saared samuti generaatoritoitel ja elektroonika massiliselt läbi ei kärssa.

Võimsusvaru võiks olla piisav et pinge ja sageduse kõikumisi ei tekiks. Ma sain töö juurest osta 10 000 tundi töötanud 20 KW generatori mille 24/7 käitamist juba riskantseks peeti. Eelmisel talvel laenasin välja kui Eestis tormid elektrikatkestusi põhjustasid ja niisugune toitis ühe liitumispunkti talu ilma mingite probleemideta ära. Kõõgitehnika, pesumasin, maasoojuspump jms Seal oli võib-olla maksimaalselt 7-8 KW tarbimist ehk vähemalt 2,5 kordne varu. Liitumine oli täismanuaalne selles plaanis et kui võrguelekter kadus siis lülitati võrk kilbist välja ja pandi generaator mitmeks päevaks tööle.

[OLAVI]

Selle optimistliku noodiga lõpetame metsamajakestega siin teemas.

Kuna enamus meie elanikkonnast elab linnades ja valdaval enamusel neist puudub isiklik kogemus (ja ettekujutus), kuidas veeta oma kodus üks päev võrguelektrita ja trassiveeta, siis ainuke võimalus kogemuste omandamiseks elust piiratud ressursside tingimustes ongi "metsaelanikelt".

"Metsaelanike" kogemuste asemel võib muidugi uurida/õppida, et kuidas on muutunud eluharjumused Ukraina korrusmajade elanikel, ebastabiilse elektrivarustuse ja võrguvee varustuse tingimustes?

2 tundi kestva elektrikatkestuse võib kasvõi maha magada aga olukord muutub ärevaks 6 tundi ületava elektrikatkestuse puhul.
Kui meil seoses "energiasaarega" tekkib suurem (laiaulatuslik, ajaliselt pikem) elektrikatkestus, siis on naiivne loota, et see on lähimatel aastatel ühekordne nähtus.

[OLAVI]

Ilma võrguelektrita toimivad ka päris suured kompleksid.
Vend pani oma farmi lisaks avariigeneraatorile eraldi generatori 2022 aastal kui elektri hind oluliselt tõusis.
Mingit energiat on kindlatel kellaaegadel vaja ja olenevalt börsielektri hinnast töötab praegult kas generator või kasutatakse võrguvoolu.
Kui siit lõunapoolsematesse riikidesse minna (igasugused -stanid) siis ma olen suurtesse hotellikompleksidesse sattunud mis töötavad 24/7 oma generaatoritega.
Seal on alati vähemalt kaks generaatorit mida vaheldumisi ümber lülitatakse. ...
.... Ma sain töö juurest osta 10 000 tundi töötanud 20 KW generatori mille 24/7 käitamist juba riskantseks peeti. Eelmisel talvel laenasin välja kui Eestis tormid elektrikatkestusi põhjustasid ja niisugune toitis ühe liitumispunkti talu ilma mingite probleemideta ära. ...

Tavakodanikul enamasti puuduvad vahendid ja võimalused nii suure võimsusega varutoite seadmete muretsemiseks ja nende kasutamiseks, koduse elektrikatkestuse puhul.

Ka meil on paljudel asutustel avariigeneraatorid aga need on eeskätt "töö toimingute lõpetamiseks", mitte püsivarustuseks.

[Kriku]

Selle optimistliku noodiga lõpetame metsamajakestega siin teemas.

Kuna enamus meie elanikkonnast elab linnades ja valdaval enamusel neist puudub isiklik kogemus (ja ettekujutus), kuidas veeta oma kodus üks päev võrguelektrita ja trassiveeta, siis ainuke võimalus kogemuste omandamiseks elust piiratud ressursside tingimustes ongi "metsaelanikelt".

"Metsaelanike" kogemuste asemel võib muidugi uurida/õppida, et kuidas on muutunud eluharjumused Ukraina korrusmajade elanikel, ebastabiilse elektrivarustuse ja võrguvee varustuse tingimustes?

Selle vastu üldse ei vaidle ja sellest see teema siin ongi. Aga arutelu selle üle, kuidas või miks ei ole kõik Eesti eluasemed elektrifitseeritud, läheb teemast kaugele.

[affa]

Kui nüüd peaks nii minema, et tagavaraplaanide tagavaraplaanide tagavaraplaanid sisaldavad endas süsteemi seiskamist järgmise nädala lõpus kolmeks kuni kümneks päevaks, mis foorumiga saab selleks ajaks?

[nukkel]

Kui nüüd peaks nii minema, et tagavaraplaanide tagavaraplaanide tagavaraplaanid sisaldavad endas süsteemi seiskamist järgmise nädala lõpus kolmeks kuni kümneks päevaks, mis foorumiga saab selleks ajaks?

Paneme mõtted paberile ja jääme postikana ootama

[OLAVI]

Kui nüüd peaks nii minema, et tagavaraplaanide tagavaraplaanide tagavaraplaanid sisaldavad endas süsteemi seiskamist järgmise nädala lõpus kolmeks kuni kümneks päevaks, mis foorumiga saab selleks ajaks?

Lootus on, et server on reservtoitel aga hajaasustuses olevad ülekandeliinid saavad iga mõne tunni tagant toidet.
(Kui suur on sideliinide vahevõimendite vahemaa ja kust neid toidetakse?)
Vanem avaldatud plaan oli selline ja vaevalt see oluliselt on muutunud.
https://www.err.ee/1608728929/elektrina ... uta-elamud

Eriolukorras toimub automaatne väljalülitamine

Kui aga võrgus tekib ootamatult suurem võimsuse puudujääk, siis toimuks madalama kategooria tarbijate automaatne väljalülitamine, selgitas Saar. "Aga see oleks juba väga ekstreemne olukord, mille tõenäosust me pigem praegu ei näe, sest meil on selleks erinevates faasides nii palju võimsust. Ja kindlasti see pigem ei ohusta kõrgemaid kategooriaid," rääkis Saar.

Tema selgituse kohaselt on süsteemihalduril Elering kohustus tagada elektrisüsteemi kui terviku toimimine ning kui sellele tekib oht, siis toimub väljalülitamine väga kiiresti ning lähtuvalt tehnilistest parameetritest.

"Kuna matemaatiliselt peavad toodetavad võimused ja tarbimine tasakaalus olema, siis lülitatakse välja need tarbijad, kus seda kõige kiiremini saab saavutada," rääkis Saar. Sellises olukorras ei pruugi olla aega nendele otsustele luba küsida.

Elektrilevi esindaja Armas selgitas, et elektri väljalülitamine toimub keskpingeliinide kaupa. "Seost ei ole tänava ehk rajooniga, aga suuruse mõistes on tegemist mingi piirkonna osaga, mis on suurem kui kvartal. Kokku on selliseid keskpingeliine 256, mida saame välja lülitada ning see hõlmab üle 50 protsendi Eesti kogutarbimisest," märkis Armas.

Saar rõhutas eraldi, et olukorras, kui tekib ekstreemne kriis, sõjaolukord, küberrünnak või mingi väga tõsine torm, peaks kõrgema kategooria objektid nagu haiglad, sideettevõtjad ja muud olema valmis ka selleks, et nad kaitsevad oma taristut lisaks veel ka autonoomse elektritoitega.

[otsija86]

Tavaline autoaku jama sellise funktsiooni jaoks, ei kannata palju neid tsükleid, mul endal garaazis selliseid 4tk (ca 3,6kWh) 12V peal https://www.nkon.nl/en/rechargeable/lif ... eaded.html , selline kõige odavam hübriidinverter on ka seal mõne päikesepaneeliga https://vi.aliexpress.com/item/10050061 ... ry_from%3A . Lülitasin korteris prooviks selle asjanduse erinevate faaside peale, et mida suudaks käima vedada ja mida mitte. Mikrolaineahi läheb kenasti, kuumaõhufritüür ka piiripealselt, induktsioonpliidi plaadil saab ka soojendada raua kaupa, kui just maksimaalse võimsuse peale ei pane. Proovisin ka õhksoojuspumpa, see läks ka suvel jahutusrezhiimis tööle, maksimaalse võimsusega muidugi ei kannata uhama panna. Ent pesumasin viskas ülekoormusesse ja seda ei suutnud käima vedada, aku oli muidugi pooltühi ka, võibolla silmini täis akuga suudaks küttekeha järgilülituse vastu võtta, võibolla kunagi proovin veel. Selline tavaline inverter peaks aga ka pesumasinaga kenasti hakkama saama https://eur.vevor.com/pure-sine-wave-in ... d_source=1

[OLAVI]

Nõuka ajal oli Tartus veetorn veevärgi trassivee rõhu stabiliseerimiseks, sest ei olnud veel sagedusmuundureid pumpade töö sujuvaks juhtimiseks ja veepumpi lülitati tööle tornis oleva veenivoo kõrguse järgi.

Kui nõuka ajal elektrikatkestuse ajal vaikis lisaks linnavalguse kustumisele ka Haage raadiojaam (Vikerraadio), siis see tähendas suuremat riket Lõuna-Eestis ja seda, et 2 minuti pärast lõppes kraanist jooksev vesi.
Selle 2 minuti jooksul jõudis mõne kastruli vett täis lasta, söögi tegemiseks.

Tänapäeval juhitakse pumpi segedusmuunduritega ja ühisveevärgi veetornide järgi vajadus puudub.
Kui tänapäeval mõni elektrivõrgu parameeter muutub sagedusmuundurile sobimatuks ja regioonis kaob elekter, siis hetkega lülituvad pumbad häirega välja ja hetkega langeb ka rõhk veetrassis.

Kellel ei ole veevaru nõud, siis kaubandusest leiab veel mõnekümne raha eest aia veenõusid:
https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

[MeelisV]

Kui tänapäeval mõni elektrivõrgu parameeter muutub sagedusmuundurile sobimatuks ja regioonis kaob elekter, siis hetkega lülituvad pumbad häirega välja ja hetkega langeb ka rõhk veetrassis.

Just tulin ühe muunduri juurest mille manual ütles et madalaim toitepinge on 180 V siis annab häire ja lülitub välja.
Päris korralik vahe nn. Norm pingega võrreldes.
Kusjuures see nn. Norm pinge on meil tulenevalt võrgu omadustest erinevates kohtades isegi erinev 220....240v faaside vahel. Aga oh imet muundurid käivad nii siin kui seal.
Jah sageduse piire ma ei vaadanud kuna polnud vaja aga olen suht kindel et ei köhi muundur ka selle kõikumisele.
Kusjuures data silt muunduril annab võimaluse kasutada nii 50 kui ka 60 Hz sagedusalas. Ehk kannatab ka natuke madalama nr. välja

Aga noh. Meil on ka elutähtsa teenuse pakkujad s.t. et pumbajaamades on varutoited ka olemas. Jah mitte igalpool aga on. Muidugi eraldi juhud on kõrged hooned kellel on oma rõhutõste pumbad, et ülemised korrused ka vee saaks aga see on juba tarbija oma küsimus.
Seal ei päästa ka vana hea veetorn

[OLAVI]

Kui tänapäeval mõni elektrivõrgu parameeter muutub sagedusmuundurile sobimatuks ja regioonis kaob elekter, siis hetkega lülituvad pumbad häirega välja ja hetkega langeb ka rõhk veetrassis.

...
Kusjuures see nn. Norm pinge on meil tulenevalt võrgu omadustest erinevates kohtades isegi erinev 220....240v faaside vahel. Aga oh imet muundurid käivad nii siin kui seal.
Jah sageduse piire ma ei vaadanud kuna polnud vaja aga olen suht kindel et ei köhi muundur ka selle kõikumisele.
....

Kui Lääne poolt tulev äike hakkab Haapsalu kandis paukuma ja mõni pauk ka liine tabab, siis Tallinnas tuleb hakata tekkinud võrguhäirete pärast sagedusmuundureid taaskäivitama.
(Muidugi kuna äike on rohkem soojema aastaaja teema, siis talvel äiksehäireid ei esine.)

[MeelisV]

Äikesega kaasnevad mikro katkestused
See pole päris sama mida mõelda

....."Kui tänapäeval mõni elektrivõrgu parameeter muutub sagedusmuundurile sobimatuks".....

Parameetri muutumine on pinge langus ehk tõus
Samuti siis sageduse muutumine.
Katkestus on midagi muud. Vähemalt minu mõistetes.

Jah mikrokatkestused tekitavad tihti muunduris segaduse kus muunduri juhtimise poolel toimunud töökäsu katkestus katkestab kogu muunduri töö.
Ehk "low.voltage" häire ei jõuagi veel peale tulla mis näitab, et jõu poolelt elaks selle katkestuse üle.

Ja ikkagi vana hea veetorn toimis ehk 2 ehk 3 kordse maja puhul.

[Kapten Trumm]

Hoolimata kangetest kinnitustest, et midagi ei juhtu, hääletab rahvas rahakottidega.
Ramirendist oli eile võimatu mingit genekat saada. Ehk siis "meie koostööpartnerid toovad" ei maksa midagi.
Ehk need Elektrilevi lõputud kinnitused tormideks valmisoleku kohta on tulemusi andnud.

[OLAVI]

....."Kui tänapäeval mõni elektrivõrgu parameeter muutub sagedusmuundurile sobimatuks".....

Parameetri muutumine on pinge langus ehk tõus
Samuti siis sageduse muutumine.
Katkestus on midagi muud. Vähemalt minu mõistetes. ...

Kaasaegsete peenema elektroonikaga seadmed kontrollivad peale eelnimetatute veel mitmeid võrguparameetreid ja ei tõlgenda neid üheselt.

Näiteks kontrollitakse erinevate faaside pöördvälja nurkkiirust ja kui tekkib faaside vaheline nurkkiiruse erinevus (0 nihkub keskelt) ühe perioodi jooksul, ka siis võib seadme elektrikvaliteedi kontroll rakenduda.

Probleem ei pruugi sugugi tekkida saarestumise hetkel hommikul, vaid hiljem kui lülitid juba ammu lahti, sest kui vanasti pidi diversant mingil hetkel olema vahetult liini juures, siis tänapäeval saab saab palju ja pidevalt sitta keerata droonidega kilomeetrite kauguselt.

[nukkel]

Arvan et inimesed on lihtsalt rohkem teadlikumad.