Merevägi ja rannakaitse

[URR]

Eelarve puuduse üle ma ei vaidle, seda trummi olen aastaid tagunud, aga laevad on kai ääres sellepärast, et on jaanuar. Suuremad remondid tehakse talvel, sest siis segab see kõige vähem õppusi. Vahel on talv külm ka ja plastkerega miinijahtijad ei saa merele minna (veel üks põhjus, miks need patrullimiseks ei sobi.)

[Kapten Trumm]

Ma lihtsalt möönan jätkuvalt, et infrakaitselise tegevuse intensiivistamine ei seisa täna mitte niiväga aluste puudumise, vaid pigem ikka meestepuuduse taga. Päeva lõpuks saab ju need Kurvitsad ja asjad panna sõitma samamoodi nagu jänkide allveelaevad, teeme siis igale 3 meeskonda ja tuleme sadamasse ainult tankima, provianti võtma ja meeskonda vahetama.

[URR]

Siin jääme eriarvamusele. Ma ei tea, et personalipuudusel midagi otseselt tegemata oleks jäänud. Võimalik, et seda on arvestatud aastaplaanide koostamisel, selle juures ma pole olnud. Küll aga on jäänud õppusele minemata, sest miski läks rikki, peamasina töötunnid on täis, remont ei saanud õigel ajal valmis või varuosade hankimisega läks aega (kuna raha napib, ei ole mereväes varuosade ladu, vaid need tellitakse siis, kui vaja on). Kui laevastik koosneb kaheksast laevast, millest üks ilmselt enam kai äärest ei lahku, ei saa neid pidevalt palju merel olla. Miinijahtija kasutamine patrulllaevana on paremal juhul ressursi raiskamine, sest laev pannakse rolli, mida ta hästi täita ei suuda, ja ei saa samal ajal täita ülesandeid, milleks ta mõeldud on, aga halvemal juhul väärtuslike vahendite lõhkumine. Sellegipoolest soovin edu Kaitseväe veenmisel miinijahtijatele topeltmeeskondade määramisel. Olen kindel, et Laanemets rõõmustab ja leiab neile kõigile tegevust.
Tegelik probleem on selles, et meie laevastik vananeb. Arvestades, et laeva ehitamine nullist võtab aastaid ja neid ei ehitata suure partiina korraga, on juba väga kiire või isegi hilja. Viskan õhku väite ja olen valmis kihla vedada, et lähiaastatel mereväes teenistuses olevate laevade arv väheb. Oluline küsimus on, millised peaks olema tulevased platvormid. Mina väidan, et miinitõrje ja veealuse taristu kontrollimise võime peab säilima, aga lisaks on vaja praegusest võimekamaid patrulllaevu.
Vahiohvitseri "tekitamine" võtab ka ajateenistust arvestamata 3-4 aastat, aga las see jääb.

[URR]

Puhas õelus, pole suunatud Kapten Trummi vastu ega lähe argumendina arvesse, aga siin on valik ekspertarvamusi miinijahtijate vajalikkuse kohta: viewtopic.php?p=578306&hilit=miinit%C3%B5rje#p578306, viewtopic.php?p=494940&hilit=miinit%C3%B5rje#p494940, viewtopic.php?p=493259&hilit=miinit%C3%B5rje#p493259, viewtopic.php?t=35760&hilit=miinit%C3%B5rje.

[Kapten Trumm]

Ka siit teemast eespoolt leiab ekspertarvamusi suurte sõjalaevade möödapääsmatuse kohta Ukrainas, samas vene laevastik on neutraliseeritud sootuks teiste vahenditega. Samas tulevikuvisioonid pärineks nagu 2014 eelsest ajastust ega arvesta eriti Ukraina kogemusi Musta mere laevastiku neutraliseerimisel. Kas selles protsessis olnuks abi näiteks kümnekonnast pealvee sõjalaevast? Arvan, et mitte eriti. Kalibrid, mis lendasid UKR elektrijaamade pihta, oleks lihtsalt hakanud lendama nende laevade pihta, kui need nina oma peidupaigast välja pistavad.

Ilma õeluseta, lihtsalt fakti konstanteerimine.

Aga asjast

Tegelik probleem on selles, et meie laevastik vananeb. Arvestades, et laeva ehitamine nullist võtab aastaid ja neid ei ehitata suure partiina korraga, on juba väga kiire või isegi hilja. Viskan õhku väite ja olen valmis kihla vedada, et lähiaastatel mereväes teenistuses olevate laevade arv väheb. Oluline küsimus on, millised peaks olema tulevased platvormid. Mina väidan, et miinitõrje ja veealuse taristu kontrollimise võime peab säilima, aga lisaks on vaja praegusest võimekamaid patrulllaevu.

Endine MeV ülem ütles selle fakti kaamera ees välja, umbes 3 eri laevatüüpi. Need võiks siis olla OPV, miinijahtijad ja mingid väiksemad alused nagu tänased väekaitsekaatrid. Kummipaate ja taolisi ärme laevaklassideks loe.

Miinijahtija kasutamine patrulllaevana on paremal juhul ressursi raiskamine, sest laev pannakse rolli, mida ta hästi täita ei suuda, ja ei saa samal ajal täita ülesandeid, milleks ta mõeldud on, aga halvemal juhul väärtuslike vahendite lõhkumine.

Pigem ikka selle taristu pidev kontrollimine, et sinna ei ilmuks mittevajalikke "lisasid". Soome lahel võidusõiduks on ju 2 endise PPA suurt alust. Prognoosin, et pealvee heidutuse pidev kasvatamine viib "ankrulohistamise" pigem vee alla.

[URR]

Ka siit teemast eespoolt leiab ekspertarvamusi suurte sõjalaevade möödapääsmatuse kohta Ukrainas

Viide?

Soome lahel võidusõiduks on ju 2 endise PPA suurt alust.

Üks on Kindral Kurvits. Milline on teine? Muide, Eestist läänes olev mereala on suurem kui see, mis on Soome lahes. See ala on ka rohkem tuultele avatud ja seal jookseb üks kaabel, mis on Estlinkist olulisem.

[Kapten Trumm]

Raju on teine.

[URR]

Raju on miinijahtijatest väiksem.

[Langust]

Riigimeedias on jõutud samadele järeldustele nagu URR siin foorumis.

Julgeoleku tagamine merel algab kohalolekust. Ülimalt lihtsustatult tähendab see, et mingi riigile kuuluv vahend on füüsiliselt merealal olemas, märgatav, suudab seal toimuva tuvastada ja vajadusel ka jõuga sekkuda, kirjutab Taavi Urb.

Jõuludest saadik on eksperdid, olgu siis jutumärkides või ilma, avaldanud arvamust, kuidas Eestit muu maailmaga ühendavaid torusid ja kaableid kõige paremini kaitsta. Ettepanekuid on olnud seinast seina, liitlastele lootmisest Eesti oma kaabliparanduslaeva ja eraturvafirma hallatavate hüdrofonideni välja.

Muidugi on kõlanud ka kriitikat valitsuse, kaitseministeeriumi ja kaitseväe/mereväe suhtes. Meelis Oidsalu näiteks suutis mereväge üheaegselt nii passiivsuses kui ka ressursside juurde küsimises süüdistada.

Viimane näide on ärritav ka sellepärast, et endine asekantsler peaks teadma, kui palju on tehtud analüüse ja ettepanekuid Eesti merealal julgeoleku tagamiseks ja selleks vajalike võimete hankimiseks ja et mainitud on ka merealuste kommunikatsioonide kaitsmise vajadust. Kahjuks on need enamasti sumbunud eikuhugi, muuhulgas tema enda vastuseisu tõttu.

Ükski kaitseväe väeliik ega üksus ei saa ise endale ülesandeid välja mõelda ega ressursse genereerida, selleks on vaja poliitilise tasandi otsust. Loomulikult saab teha ja peab tegema ettepanekuid, aga kui vastaspool neist aru saada ei suuda või ei taha, ei muutu midagi.

Julgeoleku tagamine merel algab kohalolekust. Ülimalt lihtsustatult tähendab see, et mingi riigile kuuluv vahend on füüsiliselt merealal olemas, märgatav, suudab seal toimuva tuvastada ja vajadusel ka jõuga sekkuda.

Maaväes kasutatakse väljendit boots on the ground – teisiti ei saa mingit piirkonda kontrollida ega sõda võita. Rahuajal täidab sama ülesannet politseipatrull. Merel teeb seda laev. Teada-tuntud tõde on, et kui riik ennast oma territooriumil ei kehtesta, täidab tekkinud vaakumi varem või hiljem keegi teine. See on eriti ohtlik väikeriigile, mis võib ühel hetkel avastada, et on jäänud kaotajaks konfliktiks, mille algust keegi ei märganudki.

Miinid ega kaldalt lastavad raketid laevu ei asenda ega sobi ka tankeri peatamiseks. Esiteks oleks piisava hoiatuseta tegu ülemäärase jõu kasutamisega. Teiseks ei tahaks me ilmselt ka ise põlevat tankerit Soome lahele. Kolmandaks vajavad ka miinid ja raketid platvormi veeskamiseks või sihtmärgi tuvastamiseks.

Merealal kohalolekuks on vaja piisavas koguses laevu, mis on küllalt merekindlad ja kiired ning suudavad kanda vajalikke vahendeid. Merekindlus on oluline, sest "halvad asjad" juhtuvadki merel halva ilmaga

Selleks, et üks laev saaks 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas merel ülesannet täita, vaja kokku kolme samasugust. Ülejäänud kaks on siis remondis, hoolduses, väljaõppel või kellegi väljaõpet toetamas, kollektiivpuhkusel, Kuressaare merepäevadel, Kevadtormil, varusid täiendamas, teel operatsioonialasse või ootamatu rikke tõttu sadamas. Analüüs, mitut laeva ja milliseid on vaja Eesti mereala katmiseks, jääb selle artikli fookusest välja ja tõenäoliselt tulebki teha ka kompromisse, sest raha seab oma piirid, aga need valikud peavad olema teadlikud.

Laialt levinud on arvamus, et laevad on liiga kallid. Õnnetuseks ei suuda niimoodi arvajad reeglina öelda, kui palju siis võiks ühele laevale või laevastikule kulutada, et arvutus tagurpidi teha.

"Rusikareeglina võib arvestada valemiga, et meeter laeva maksab miljon eurot. Avamere patrull-laeva hind oleks siis umbes sada miljonit eurot."
Enam kui poole sõjalaeva maksumusest moodustavad sideseadmed, relvad ja sensorid. Suuremad laevad on kallimad eelkõige seetõttu, et neile mahub rohkem ja kallimat varustust. Rusikareeglina võib siiski arvestada valemiga, et meeter laeva maksab miljon eurot. Avamere patrull-laeva hind oleks siis umbes sada miljonit eurot. Laeva eluea jooksul lisandub sellele veel kaks korda sama palju moderniseerimiseks, hoolduseks, käitamiseks, meeskonna palgaks ja muuks.

Tundub palju, aga kui arvestada laeva elueaks 30–40 aastat ja kergejalaväepataljoni aastaseks ülalpidamiskuluks vähemalt 10 miljonit eurot, siis kas ongi liiga kallis?

Lõppude lõpuks on ja ka kaablite taastamine kallis ja iseseisvus hindamatu. Muidugi saab sõpradelt abi paluda ja lähiperspektiivis ilmselt muud valikut polegi, aga ühel hetkel tuleb oma mereala ikkagi ise kaitsma hakata. Naabrilt saab ju akudrelli laenata, aga kui seda iga päev ja terve aasta kasutada, tuleks endale oma hankida.

Eestis kipub ununema, et Põhja-Atlandi lepingus on lisaks viiendale ka kolmas artikkel, mis sätestab et iga riik peab ennast ka ise kaitsta suutma. Sõjalaevade projekteerimine võtab aastaid. Kuna mereväe olemasolevate laevade vanused jäävad vahemikku 9–52 aastat, pole aega oodata, sest "ujuvast tsirkusest", nagu mereväge ühes Postimehes ilmunud artiklis nimetati, on saamas ujuv muuseum. Võrdlusena on Leedu, mille territoriaalveed on Eesti omadest pea neliteist korda väiksemad, aga laevastik seevastu suurem, just käivitanud projekti uute patrull-laevade hankimiseks.

Paar sõna ka territoriaalvetest ja nende laiendamisest. Ma ei ole mereõiguse ekspert, aga praktikuna väidan, et isegi Soome lahe rahvusvaheliseks väinaks kuulutamine (ei mõista küll, kuidas lahest väin saaks), ei annaks Vene sõjalaevadele rohkem tegutsemisvabadust, kui neil praegu on.

Rahvusvahelistes väinades kehtib küll takistamatu läbisõidu õigus, aga üldkehtiv rahumeelse läbisõidu õigus lubab ka praegu tsiviil- ja sõjalaevadel läbi Eesti territoriaalvete sõita. Nii territoriaalvetes kui ka rahvusvahelistes väinades on keelatud rannikuriiki ähvardada või ohustada ja rannikuriik võib mõlemal juhul ennast kaitsta.

Rahvusvahelistes väinades võivad sõjalaevad küll helikoptereid lennutada, formatsioonis ja vee all sõita, mis on teise riigi territoriaalvetes keelatud, aga Soome lahe keskel puuduvad neile praegu üldse igasugused piirangud ning tänapäevased relvad ulatuvad sealt kaldale ja kaugemalegi laskma.

Kommentaar kajastab autori isiklikku arvamust ja ei ole seotud kaitseväe ega Balti kaitsekolledžiga.

Toimetaja: Kaupo Meiel

https://www.err.ee/1609597040/taavi-urb ... halolekust

[Kirs]

Raju on miinijahtijatest väiksem.

Miinijahtija küll mitte. Patrull-laevade divisjon: suuruse järgi, EML Kinrdal Kurvits, EML Raju, EML Pikker, EML Valve

[Kapten Trumm]

Nõuka merepiirivalve valvas välispiiri umbes 20 alusega, mis on Kurvitsast väiksemad ja Rajust natuke väiksemad.
https://en.wikipedia.org/wiki/Stenka-class_patrol_boat
Tõsi hambuni relvastatud.

https://mil.ee/kaitsevagi/tehnika/laevad/eml-raju/
Samad alused olid kasutusel ka näiteks Vaiksel ookeanil.

Igikestva jutu juurde, kuidas alla 80-100 m ei saa.

[andrus]

Igikestva jutu juurde, kuidas alla 80-100 m ei saa.

Millised need nõuka piirivalve ülesanded välja nägid ja kas nad on samad nagu täna Eestil? Ainult organisatsioooni nime põhjal paralleelide vedamine tundub kahtlane.

Ma nüüd spekuleerin, et kui Euroopa piiridel oli peamine ülesanne töörahva paradiisist pähklikoortel (suuremad alused olid ju rahva käest ära võetud) põgenejate kinipüüdmisel, siis merevõimekus ei olnud ehk nii tähtis kui täna majandusvööndis liikuvate suurte kaubalaevade/tankerite üle valvamisel?

[Kapten Trumm]

Piiririkkumiste tõkestamine, rikkujate kinnipüüdmine (kiirus 36 sõlme), piiril patrullimine. Ilmselt ka ülekargajate püüdmine.
Sõja korral tõenäoliselt allveetõrje (alusel oli sonar, süvaveepommid ja allveetõrje torpeedod).
Aluse pikkus on 39 meetrit, natuke väiksem kui Raju.

Lisaks neile oli üksainus jäälõhkuja tüüpi alus, mis paistis olevat samaks tööks jääs, kui need kaatrid ei sõida.

Ma ei näe tänaste patrull-ülesannetega olulist vahet. Massiline ülekargamine läände lõppes siit kuskil 50ndate-60ndate paiku ära, kui piirivalve sai piisavale tasemele.

[Kriku]

Sõja ajaks oli ju ka pärislaevastik Piiteris / Kroonlinnas.

[URR]

Need paadid olid kindlasti olemas, aga nende kõrval oli ju ka muid vahendeid, Balti laevastik näiteks. Meie laevastikus on ka hulk kummipaate, aga see ei koosne ainult kummipaatidest.
Ma ei saa aru sellest veendumusest, et mereväelased ei tea, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja on. Retoorilise küsimusena: milleks meile Javelinid, kui sama raha eest saaks hoopis rohkem odavamaid tankirusikaid, mis ju ka asja ära ajavad?