Lõppude lõpuks on ja ka kaablite taastamine kallis ja iseseisvus hindamatu. Muidugi saab sõpradelt abi paluda ja lähiperspektiivis ilmselt muud valikut polegi, aga ühel hetkel tuleb oma mereala ikkagi ise kaitsma hakata. Naabrilt saab ju akudrelli laenata, aga kui seda iga päev ja terve aasta kasutada, tuleks endale oma hankida.
Eestis kipub ununema, et Põhja-Atlandi lepingus on lisaks viiendale ka kolmas artikkel, mis sätestab et iga riik peab ennast ka ise kaitsta suutma.
Sama argumendiga võiks nõuda õhuväele hävitajate eskadrilli.
Üldiselt kordaks oma eelnevat mõtet, et Soome lahe kaablite valve võiks toimida Eesti-Soome koostööna. Kui suur täpselt seal võiks olla Eesti panus ja kui suur Soome oma on juba eraldi teema.
Sesmõttes õige, et kõik oleneb ülesande püstitusest. AGA. Merealal kohalolu ning meretaristu kaitse ei ole sama tasandi ülesanded, et seda saaks võrrelda eskadrilli nõutamisega. Viimane eeldab vastavat ülesande püstitust, a la aerial denial või täpislöögid sügaval vaenlase tagalas, mis on kõrgetasemeline võime ja vajab kõrgetasemelisi vahendeid. Merekohalolu on merevõimetes alg- või põhivõime, võrdleks seda õhuväes radarite ja vastuvõtuvõimega.
Ehk siis, sama argumendiga võiks nõuda õhuväele integreeritud radaripilti, oleks sobivam väide.
Õhuväel on integreeritud radarpilt olemas ning samuti on nüüd mereväel (kui PV laevastik jms läks mereväe alla) olemas radaripilt Eesti territoriaalvetes toimuvast.
Õhuväel sooritab radaripildi alusel saadud info põhjal tuvastuslende parasjagu siin viibiv NATO lennukite grupp.
Mereväel seni sellist rahvusvahelist lepingut ei ole. Kas saab ka NATO kaela lükata? Või peab midagi ikka ise ka tegema?
Siin on mitu asjaga rohkem või vähem seotud inimest. Kas keegi kirjutaks lahti, mis sel laeval / laevadel peaks olema, mis kaableid ja torusid valvab ja mereala jälgib ja vajadusel jõudu kasutab või sellega ähvardab. Rahuajal on see viimane pigem piisav. Meetrid on ehk spetsialistile piisav väide, kuid mulle mitte. Alati jääb tunne, et asjas kõrvuni sees inimene nõuab kõige pikemat laeva ja kõige vägevamat pauku, mida nõuda julgeb.
Merekindlus, tõenäoliselt mitte absoluutset, orkaanimõõtu tormi ajal ei pea lahingkõlbulik olema või peab? Valdavast osast kaubalaevadest selgelt kiirem. Kas ka kuritegelike gruppide väikelaevadest? Tõenäoliselt esineb vahel probleeme ka väikeste ja kiirete paatidega/laevadega või nendega tegeleb miski muu? Kas see on rahuajal hädavajalik, et valvepaat suudab tankeri jõuga peatada? Kui see tanker liigub lääne poole, siis saab selle ilmselt ka läänepoolsete riikide teha jätta, siiani on see toiminud. Kui tanker läheb ida poole, kas tuleb igal kümnel juhul tanker Eesti vetes seisma saada? Arvestades võimalusega diplomaatilisteks ja keskkonnaalasteks komplikatsioonideks.
Kui juba laev merel on, mida ta veel teha peaks oskama, allveejälgimise võimekus, õhupildi jälgimise võimekus, võimekus väikesaari abistada, inimesi evakueerida või kaupa viia (hallil ajal). Midagi veel? Ma kahtlustan, et kui ehitada sõjaliselt tõsise jõuga laev, mille eesmärk on aktiivses sõjas osaleda, saaab sellisest laevast aktiivse sõja esimeste päevade kõrge väärtusega sihtmärk ja hetke nappe vahendeid mina mere põhja kaunistamiseks ei kulutaks.
Ma pakuks ka, et remondi ja valvamise seisukohast oleks mõistlik Soome ja Lätiga koostööd teha, miks mitte ehk ka kaugemate naabritega. nt kui meie panustame ühe tõsise valvelaevaga, soomlased kahega ja lätlased ühega, vajadusel tuleks leedukad-rootslased saarte taguse mere valvamisel appi, saaks natuke vähema arvu laevadega hakkama või siis saaks parema valvamise - kui kõiki neid arve nt 2-ga korrutada. Lisaks oleks valvajatel töö natuke huvitavam, saaks laiemal alal liikuda. Kui olukord peaks aga kuumaks minema, oleks meeskondadel oskus ka laiemalt üle mere liikuda, nad on juba neis mere nurkades liikunud ja nendega tuttavad. Vastavalt suurem võimalus ellu jääda ja vastupanu osutada.
OK, see on nüüd veidi unistus, mis ei pruugi olla realiseeritav, kuigi miks mitte, aga mis sellel laeval sis peaks olema, mis merd valvab? 90 meetrit pikk on liiga vähe infot.
URR kirjutas: ↑07 Veebr, 2025 10:03
Need paadid olid kindlasti olemas, aga nende kõrval oli ju ka muid vahendeid, Balti laevastik näiteks. Meie laevastikus on ka hulk kummipaate, aga see ei koosne ainult kummipaatidest.
Ma ei saa aru sellest veendumusest, et mereväelased ei tea, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja on. Retoorilise küsimusena: milleks meile Javelinid, kui sama raha eest saaks hoopis rohkem odavamaid tankirusikaid, mis ju ka asja ära ajavad?
Mina lihtsalt näen siin ka tublit annust ametkondliku huvi tõmmata niigi nappi tekki enda peale.
Kui nõuka piirivalve sai hakkama 40 m alustega, siis mis on vahepeal muutunud, et täna on vaja 80-100 m alust?
Soome Hamina klass, mis patrullib ka Soome lahel, on 51 m pikkune. Töökoha istmetel on õhkvedrustus ja turvavööd.
Seda juttu ärme hakka kordama, et laevaehituses "õhk ei maksa midagi" - taolist jama on mereväelased oma artiklites propageerinud.
100 m lähedase pikkusega Soome PV patrullikas maksab ka 100 miljoni lähedale. Selles hinnas ei sisaldu isegi Sergei kahurit.
Täna on merekaitses kindlalt palju kriitilisemaid auke kui see, kas patrullikas on 50 või 100 m (mille hinnavahe tõstab aluse hinda 2+ korda).
See, mis selle OPV teemal meedias käib, võiks võrrelda umbes seda, kui maavägi kisaks, et alla tankibrigaadi pole sõdida võimalik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR kirjutas: ↑07 Veebr, 2025 10:03
Need paadid olid kindlasti olemas, aga nende kõrval oli ju ka muid vahendeid, Balti laevastik näiteks. Meie laevastikus on ka hulk kummipaate, aga see ei koosne ainult kummipaatidest.
Ma ei saa aru sellest veendumusest, et mereväelased ei tea, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja on. Retoorilise küsimusena: milleks meile Javelinid, kui sama raha eest saaks hoopis rohkem odavamaid tankirusikaid, mis ju ka asja ära ajavad?
Mina lihtsalt näen siin ka tublit annust ametkondliku huvi tõmmata niigi nappi tekki enda peale.
Kui nõuka piirivalve sai hakkama 40 m alustega, siis mis on vahepeal muutunud, et täna on vaja 80-100 m alust?
Sellele juba vastati. Muutunud on see, et meil erinevalt ENSV piirivalvest ei ole Balti laevastikku tagataskus. See siin on kogu mereväe teema.
klaasmees kirjutas: ↑08 Veebr, 2025 8:29
Siin on mitu asjaga rohkem või vähem seotud inimest. Kas keegi kirjutaks lahti, mis sel laeval / laevadel peaks olema, mis kaableid ja torusid valvab ja mereala jälgib ja vajadusel jõudu kasutab või sellega ähvardab. Rahuajal on see viimane pigem piisav. Meetrid on ehk spetsialistile piisav väide, kuid mulle mitte. Alati jääb tunne, et asjas kõrvuni sees inimene nõuab kõige pikemat laeva ja kõige vägevamat pauku, mida nõuda julgeb.
Merekindlus, tõenäoliselt mitte absoluutset, orkaanimõõtu tormi ajal ei pea lahingkõlbulik olema või peab? Valdavast osast kaubalaevadest selgelt kiirem. Kas ka kuritegelike gruppide väikelaevadest? Tõenäoliselt esineb vahel probleeme ka väikeste ja kiirete paatidega/laevadega või nendega tegeleb miski muu? Kas see on rahuajal hädavajalik, et valvepaat suudab tankeri jõuga peatada? Kui see tanker liigub lääne poole, siis saab selle ilmselt ka läänepoolsete riikide teha jätta, siiani on see toiminud. Kui tanker läheb ida poole, kas tuleb igal kümnel juhul tanker Eesti vetes seisma saada? A
Nõuka PV kasutatud Stenka-klassi patrullkaater
-39 m pikk
-kiirus kuni 36 sõlme
-2x 30 mm kahetorulist automaatkahurit distantsjuhtimisega (ka radari järgi laskmiseks nähtavuse puudumisel)
-2 torpeedoaparaati allveetõrje torpeedodega
-süvaveepommid (ahtrist vette veeretatavad), ilmselt ka siis miinide panemise võime
-neljatoruline VSHORAD laskeseade (tundub, et oli ette nähtud paigaldada sõjaohu tingimustes)
-3D radar
-järeleveetav sonar
Ma ei ütle, et see on ideaalne alus kaablivalveks, aga lihtsalt näiteks, kuidas hulk relvastust mahub ka väiksele alusele. Meeskonna olmetingimused lainetavas meres on kindlasti ideaalist kaugel, kois tuleb end rihmaga kinni siduda ja suppi pole mõtet söögiks pakkuda.
Peatada jõuga 15 000 tonnist tankerit pole lootust ja 4000 tonnise fregatiga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR kirjutas: ↑07 Veebr, 2025 10:03
Need paadid olid kindlasti olemas, aga nende kõrval oli ju ka muid vahendeid, Balti laevastik näiteks. Meie laevastikus on ka hulk kummipaate, aga see ei koosne ainult kummipaatidest.
Ma ei saa aru sellest veendumusest, et mereväelased ei tea, mida neil oma ülesannete täitmiseks vaja on. Retoorilise küsimusena: milleks meile Javelinid, kui sama raha eest saaks hoopis rohkem odavamaid tankirusikaid, mis ju ka asja ära ajavad?
Mina lihtsalt näen siin ka tublit annust ametkondliku huvi tõmmata niigi nappi tekki enda peale.
Kui nõuka piirivalve sai hakkama 40 m alustega, siis mis on vahepeal muutunud, et täna on vaja 80-100 m alust?
Sellele juba vastati. Muutunud on see, et meil erinevalt ENSV piirivalvest ei ole Balti laevastikku tagataskus. See siin on kogu mereväe teema.
See vastus on rohkem või vähem vale.
Rahuaegsel piiri valvamisel NSVL sõjalaevastik ei pidanud sekkuma. Intsidentide lahendamine oli ikkagi PV laevastiku mure.
Piirivalve(laevastik) oleks allutatud sõjalaevastikule alles sõja eelõhtul (või käigus).
Ja rahuaegse relvastusega meie MeV patrulllaevad pole sõja korral tegutsemiseks kuigi võimelised nagunii (muutuvad ujuvateks sihtmärkideks).
Viimati muutis Kapten Trumm, 08 Veebr, 2025 11:10, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2025 10:57
Kui nõuka piirivalve sai hakkama 40 m alustega, siis mis on vahepeal muutunud, et täna on vaja 80-100 m alust?
Milliste väljakutsetega täpsemalt see sinu poolt palavalt armastatud ja lakkamatult heietatud okupantide piirivalve "hakkama sai"?
Millise ilmaga väljas käis?
Kus ja kuidas patrullis?
Mitu alust korraga väljas oli?
Kus täpselt nad dislotseerusid?
Mina lihtsalt näen siin ka tublit annust ametkondliku huvi tõmmata niigi nappi tekki enda peale.
Kui nõuka piirivalve sai hakkama 40 m alustega, siis mis on vahepeal muutunud, et täna on vaja 80-100 m alust?
Sellele juba vastati. Muutunud on see, et meil erinevalt ENSV piirivalvest ei ole Balti laevastikku tagataskus. See siin on kogu mereväe teema.
See vastus on rohkem või vähem vale.
Rahuaegsel piiri valvamisel NSVL sõjalaevastik ei pidanud sekkuma.
Ma ei armasta ega heieta, vaid viitan faktilistele asjaoludele, mis täna meil teada on.
Lisaks meenutan, et antud Stenka klass polnud sugugi väikseim PV sõjalaev toona, Väinameres tegutsesid ka Shmel-klassi nn soomuskaatrid, mille divisjon asus Haapsalus.
Siinse piirivalvelaevastiku suurim alus oli üksainus 70 m pikkune Ivan Susanin-klassi jäämurdja-patrulllaev. Seejärel tuli neid Stenka-klassi 39 m aluseid umbes 20 tükki, mis baseerusid Tallinnas, kuid neid võis näha kai ääres ka Loksal või Kundas ja vähim suurearvuline laevatüüp olid samad Shmel-klassi kahuripaadid pikkusega umbes 25 meetrit, mida oli umbes 10 tükki. Ülejäänud 10-15 alust olid veel väiksemad alused mitmest eri klassist.
Kurb on vaadata, kuidas inimesed pole viitsinud isegi elementaarajalugu endale selgeks teha (millega samasuurt piirilõiku vene ajal valvati). Eeldada, et lainetava merega ei käidud merel on tõenäoliselt vale väide. Ja suure tormiga on piiri rikkumine kahtlane ka täna, mitte ainult toona.
Selleks, et jõudu projekteerida, ei peab promeneerima kesk Soome lahte, vaid võib ka startida mõnest Soome lahe äärsest sadamast, seal on väiksem alus isegi eelises, käivitamine on lihtsam ja sõidukiirus tavaliselt suurem. Ja meeskonnal pole vaja vaevelda nädala kaupa tormisel merel. Lisaks tuleb arvestada, et kuigi Soome laht ja ulgumeri Ristna taga on sügavusega 50-100 m, siis Väinameres annab otsida 6 meetrist sügavamat kohta ja väiksem süvis annab parema ligipääsu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kriku kirjutas: ↑08 Veebr, 2025 11:15
Aga teema ei olegi ainult RA kohta.
Eesti visioneeritavad avamere patrull-laevad on ka puhas rahuaja projekt, see, mille ostmine on meile jõukohane, selle hukukindlus sõjaoludes ei saa suurt nullist kõrgem olema. Pealegi, suurem arv väiksemaid aluseid on lihtsam vastase rünnaku eest peita kui 2-4 "valget elevanti".
Kogu selles loogikas pole Ukraina sõja kogemust aga grammigi sees, seal ongi elujõuliseks osutunud üksnes väikealused (küllap oleks ka allveelaevad, kui neid olnud oleks), suuremad UKR sõjalaevad pole kai äärest väljunudki, kus nad on enamasti puruks ka lastud.
Jätkuvalt, erilise relvastuseta 80-100 m suurusklassiga, diiselmootoritega, terasest kerega avamere patrull-laev maksab umbes 100M eurot tükist ja selle hinna sisse topib relvastusena ehk kahurid, võibolla VSHORAD laskeseadme, mingi sonari ja keskmaa 3D radari. Minimaalselt vajalikud 3 alust seega 300M (Soomel on kombeks aluseid ehitada 4 kaupa). Loodame, et 5% SKP saavutamisel siis see raha leidub.
Viimati muutis Kapten Trumm, 08 Veebr, 2025 11:39, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑08 Veebr, 2025 11:19
Kurb on vaadata, kuidas inimesed pole viitsinud isegi elementaarajalugu endale selgeks teha
On küll, tõesti. Kunda sadam valmis 1994. aastal ja okupatsiooniajal oli seal ainult muul vana sadama jäänusena ega seisnud seal ühtegi alust, ei 40- ega 100- meetrist. Kui su "akadeemiline haridus" selle koha pealt seisneb filmi "Häirelend" (1984) finaalis, kus piirivalvekaater Kundat mainib, siis jutt on siiski ainult Kunda lahest, kuhu see imperialistlike piiririkkujate mootorjahi eskortida kavatseb.
Tunnen elementaarajalugu piisavalt hästi lõikudes, mis mulle endale huvi pakuvad ja mulle ei lähe korda, kui mõni arvab, et need peaks hoopis mingid teised lõigud olema.
Aga kui sa korra juba enda üleolekut käesolevas teemas selgelt tunned, siis realiseeri seda ja hari palun mind ja ülejäänud publikut ka teistes esitatud küsimustes.
Viimati muutis Sekeldaja, 08 Veebr, 2025 12:41, muudetud 1 kord kokku.
Ma olen vähemalt nõuka vägede Eestis asumist puudutava kirjanduse läbi lugenud ja oman natuke ettekujutust, kuidas ja millega miski asi käis. Mulle näib, et enamikel vaidlejatel on see hädavajalik osa siiski veel lugemata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
No aga lase siis tulla.
Kui kõva mees sa enda arust oled, mida hädavajalikuks pead ja missugused jobud on need, kes samu asju hädavajalikeks ei pea, pole vaja lakkamatult korrata. Teame isegi.
