Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Kunda sadam oli kantud juba Pätsu-aegsele topokaardile (1935-98). Madalasüviseline (1,8 m) Stenka-klass pääses ligi igale poole. Ja kust see keniaalsus mingi vene filmiga tuli? 1994 paiku ilmus kaardile tõesti juurde sadama muul, aga sadam oli seal ikka hulka varem.

No aga lase siis tulla.
Kui kõva mees sa enda arust oled, mida hädavajalikuks pead ja missugused jobud on need, kes samu asju hädavajalikeks ei pea, pole vaja lakkamatult korrata. Teame isegi.

Sina oled minu silmis päris kindlasti, jätka samas vaimus, seda rohkem mu arvamus süveneb.

[Marvin]

Sina oled minu silmis päris kindlasti, jätka samas vaimus, seda rohkem mu arvamus süveneb.

Ainult et .... keda see laupäevahommikul lõvikonservi söönud üleväärsuskompleksi käes kannatava kaptenihärra arvamus huvitama peaks?

[Kapten Trumm]

Kas mind huvitaks suvatrolli arvamus?

[andrus]

Tahaks ka natuke statistikat saada, kuidas "hambuni relvastatud" nõukapiirivalve sooritus välja nägi?

Milliste väljakutsetega täpsemalt see sinu poolt palavalt armastatud ja lakkamatult heietatud okupantide piirivalve "hakkama sai"?
Millise ilmaga väljas käis?
Kus ja kuidas patrullis?
Mitu alust korraga väljas oli?
Kus täpselt nad dislotseerusid?

Ei tohiks ju olla raske vastata, kui terve raamat on läbi loetud?

[Sekeldaja]

Kunda sadam oli kantud juba Pätsu-aegsele topokaardile (1935-98). Madalasüviseline (1,8 m) Stenka-klass pääses ligi igale poole. Ja kust see keniaalsus mingi vene filmiga tuli? 1994 paiku ilmus kaardile tõesti juurde sadama muul, aga sadam oli seal ikka hulga varem.

Võinuks arvata, et okupantide kaatrite Kunda sadamasse soovmõtlemisega vahelejäämine oli juba piisavalt piinlik, aga ilmselgelt on tegemist patoloogilise juhtumiga.
Olgu siis peale, ise küsisid:
"Kunda kaubasadama tegevus lõppes 1940. aastal ning sadam jäi pooleks sajandiks kasutuseta.
/---/
1992. a alustas samal aastal asutatud AS Kunda Nordic Tsement Kunda sadama ehitamist sadama vanasse asukohta. Sadam projekteeriti Kundast eksporditava tsemendi ja klinkri väljaveoks ning taasavati 1994. aastal."
(Kunda sadama koduleht)
Loe: 1940. kuni 1992. aastani ei toimunud Kundas mingit laevaliiklust. Ei piirivalvekaatreid, ei purjekaid, paate, mitte midagi. Faarvaatritki polnud, et vähegi kogukam alus sisse pääseks.
See viimane pole muidugi mingi argument, sest Google Mapsis ka faarvaatrit ei näe...

[Sekeldaja]

Sina oled minu silmis päris kindlasti, jätka samas vaimus, seda rohkem mu arvamus süveneb.

Ainult et .... keda see laupäevahommikul lõvikonservi söönud üleväärsuskompleksi käes kannatava kaptenihärra arvamus huvitama peaks?

Mis lõvikonserv... Magas täna jälle diivanil, nüüd toriseb ohutus kohas.

[Kapten Trumm]

Kuidas muidu laevastikuspets Sekeldaja Estonia huku uute järelmite uurimine läheb, oli siis torpeedo või äkki suisa meremiin?

[Sekeldaja]

Ei tea, vale adressaat (ja teema). Küsi neilt, kes selliseid versioone tõepärasteks peavad.

[parkija]

Ei ihka siin kedagi kaitsta kuid ensv ajal kui ma avamerepurjetamisega tegelesin oli näha , kuidas vene piirivalvekaatrid kõva ilmaga kuskil väikesaarte taga tormivarjus "istusid" , polnud nad väga tormiarmastajad sugugi .

[Some]

Käisid tormiga purjetamas?

[andrus]

Statistikat siis ei ole ja ei tule? Ma millegipärast panustasin just selle variandi peale ja võitsin jällegi suurelt

Peaks ju olema elementaarne, et kui väita stiilis "Nõuka merepiirivalve valvas välispiiri umbes 20 alusega, mis on Kurvitsast väiksemad ja Rajust natuke väiksemad. [...] Igikestva jutu juurde, kuidas alla 80-100 m ei saa." siis tuleb valmis olla ka täpsemalt seletama, kuidas see valvamine tol ajal välja nägi.

[klaasmees]

Te olete vahepeal edukalt lahanud üksteise vaimseid võimekusi, kuid mereväe osas see nüüd palju küll ei muuda, mis arvamus siin kellestki kujundatakse.
Täiesti mitte ühtegi vastavat raamatut lugemata pakun, et n-aegsed kaatrid olid valvevõrgu ja reageerimisaja pärast. Kui lahkuvat kummipaati rannalt ei märgatud, oleks see suure tõenäosusega ka vabale kaldale jõudnud. Kui seda oleks ka poolel teel märgatud, poleks valvelaev lihtsalt kohale jõudnud. Valikuks oleks olnud kas lasta minna või proovida lennukilt põhja lasta. Kumbki poleks olnud liiga hea valik. Lisaks sobis väike kaater ilmselt ka samaks, väikeseväärtulisem vahend mineerimiseks, õhutõrjeks ja ka üle lahe dessandi toetamiseks. Seda viimast pole meil vist vaja?
Aga kui Eesti see õige ja võimas valvelaev oleks parasjagu Hiiumaa taga ja ida poole minev tanker nii Rakvere joonel ankrut lohistama hakkab, oleks üsna tõenäoliselt see tanker idanaabri juures enne, kui valvelaev kohale jõuab. Eksin?Oleks see probleem?
Mitu valvelaeva peaks korraga merel olema, kui meri kannatab, ja milliste vahedega, milline peaks reageerimisaeg olema? (valvelaevast kuni sündmuskohani) või oleks selle jaoks ikka midagi väiksemat ja kiiremat vaja, mida saaks laiemalt paigutada.
Seni kuni meil õhutõrjega on nagu on, ma sõjaaja lahinguid pidavasse laevastikku ei usu väga, kuid mida see laevastik peaks veel suutma? Pärast lahendatakse ära küsimus kaablivalvest, kuid mõni teine suur auk jääb täiesti katteta. Kuidas nt meie väikesaartele üksused jõuavad ja tsiviilid ära, kui kuumaks läheb või kasvõi mõni suurem metsatulekahju vm juhtub.

[Kriku]

Aga teema ei olegi ainult RA kohta.

Eesti visioneeritavad avamere patrull-laevad on ka puhas rahuaja projekt, see, mille ostmine on meile jõukohane, selle hukukindlus sõjaoludes ei saa suurt nullist kõrgem olema.

Erinevalt tollasest on praegu pealse selge RA ja SA võimalik hulk hübriidolukordi nende vahel.

[Sekeldaja]

Peaks ju olema elementaarne...

Seda enam, kui KOGU vastav kirjandus on läbi loetud.

[Kapten Trumm]

Ei ihka siin kedagi kaitsta kuid ensv ajal kui ma avamerepurjetamisega tegelesin oli näha , kuidas vene piirivalvekaatrid kõva ilmaga kuskil väikesaarte taga tormivarjus "istusid" , polnud nad väga tormiarmastajad sugugi .

Täna seisavad endised PV, tänased MeV patrullalused alatihti ankrus Lahepere lahel, ju siis on neil samad probleemid.

Osa laevu oli päris kindlasti patrullis merel. Mis võis seisneda ka selles, et alused positsioneeriti vajalikult ning patrull võis seisneda kuskil Hara lahel triivis loksumises, kust vile korral vajalikku kohta sõideti.

Kindlasti on vale eeldus, et laevad seisid sadamas, joodi viina ja piir oli avatud.