Tuugenite ohutus

[pwn13]

Labade nurgaga peaks ka saama seda kiirust kontrollida ja huvitav kas elektrienergiaga ei saa pidurdada ?

[OLAVI]

Muidugi tiiviku purunemine on suhteliselt harv juhus ja valdavat enamust inimesi see ei puuduta.

Sammuti nagu enamuse inimeste jaoks on mittevajalik turvavöö autos või tulekustuti kodus, sest neid ei ole ju kordagi õnnestunud sihipäraselt kasutada.
Aga inimese ohutuse pärast on need ju välja mõeldud ja tänapäeval on turvavöö kasutamine tavaline.

[OLAVI]

Labade nurgaga peaks ka saama seda kiirust kontrollida ja huvitav kas elektrienergiaga ei saa pidurdada ?

Kasutatakse ka (üle)koormusega pidurdamist aga kuna tuules sisalduv energia suureneb ekspotensiaalselt, siis on oht et generaator põleb ülekoormusest ära ja tiivik läheb ikkagi vabapöörlemisele.
Koormuseta seisvat tiivikut hoitakse paigal mehaanilise piduriga, et säästa mehaanilise osa töötunde.

[Madis Reivik]

Labade nurgaga peaks ka saama seda kiirust kontrollida ja huvitav kas elektrienergiaga ei saa pidurdada ?

Kasutatakse ka (üle)koormusega pidurdamist aga kuna tuules sisalduv energia suureneb ekspotensiaalselt, siis on oht et generaator põleb ülekoormusest ära ja tiivik läheb ikkagi vabapöörlemisele.
Koormuseta seisvat tiivikut hoitakse paigal mehaanilise piduriga, et säästa mehaanilise osa töötunde.

Tuules sisalduv energia suureneb eksponentsiaalselt ?

Ma olen jälle midagi maha maganud, tavateadmiste kohaselt oli justkui kuupsõltuvus

[Kilo Tango]

...

Ma olen jälle midagi maha maganud, tavateadmiste kohaselt oli justkui kuupsõltuvus

Kuupsõltuvus on eksponendi alamliik. Eksponent on kõik sõltuvused astmes X. Kuup on lihtsalt konkreetne X-i väärtus (3).

[Madis Reivik]

...

Ma olen jälle midagi maha maganud, tavateadmiste kohaselt oli justkui kuupsõltuvus

Kuupsõltuvus on eksponendi alamliik. Eksponent on kõik sõltuvused astmes X. Kuup on lihtsalt konkreetne X-i väärtus (3).

(*asendame lühendiga FFS*) võta matemaatikaõpik või vaata wikist, misasja sa kirjutad ???

Eksponentsiaalne kasv on a astmel x kus x on parameeter (nt tuule kiirus)
Kuupsõltuvus on x astmel 3 ehk x*x*x

Mingi täiskuu vist paistab...

[Kilo Tango]

...

Eksponentsiaalne kasv on a astmel x kus x on parameeter (nt tuule kiirus)
Kuupsõltuvus on x astmel 3 ehk x*x*x

Mingi täiskuu vist paistab...

Antud puhul käib jutt valemist:



On tõsi, et see ei ole eksponent (sest sellisel juhul peaks aste olema mingi muutuja. Antud puhul on muutuja see, mida astendatakse.

Minu viga.

[OLAVI]

Tuules sisalduv energia suureneb eksponentsiaalselt ?

Ma olen jälle midagi maha maganud, tavateadmiste kohaselt oli justkui kuupsõltuvus

Tubli, jah on, mulle tundus juba, et keegi ei mõtlegi loetu üle ja seepärast kasutasin sellist sõna.
Aga nagu näha, siis selle "autospetsile unepealt teadaoleva tarkuse", et õhutakistuse ületamise energiakulu on kuupsõltuvuses, välja otsimiseks kulus kaks ööpäeva.

Võimsuse suurest tõusust tulenebki, et kui tuulik hakkab tootma tuule kiirusel 3m/sek, siis tuule kiirusel 30m/sek pannakse need purunemise vältimiseks seisma.

[AMvA]

Tuules sisalduv energia suureneb eksponentsiaalselt ?

Ma olen jälle midagi maha maganud, tavateadmiste kohaselt oli justkui kuupsõltuvus

Tubli, jah on, mulle tundus juba, et keegi ei mõtlegi loetu üle ja seepärast kasutasin sellist sõna.

[wolfgang]

Kokkuvõtteks - ei ole mõtet tahta, et keegi peaks uskuma mingeid õhkuvisatud arvamusi lihtsalt niisama, ilma kinnitava uurimuseta.
Me ei ole enam Nõukogude Liidus, kus mingil ajal tegi partei oma loosungitega sobilikku teadust.

Kahjuks just loosungitega sobiliku "teaduse" tegemine hetkel käibki. Ma tõesti ei viitsi siin Füüsika I loengut pidada resonantsi olemusest, keda tõesti huvitab, leiab selle info ise.
Jäätükkides. No Mis uuringutest sa jutustad? Mine mõnda tuuleparki ja vaata, mis hoiatusmärgid seal väljas on!
Kui huvitab info tuuliku labatükkide laiali lendamise teemal siis ka selle kohta on netis materjale, koos mõõtkavas joonistega. Pane "wind generator debris distance" vms. otsingusse ja leiad. Nt. https://docs.wind-watch.org/Sarlak_et_a ... tances.pdf

Kellel on huvi leiab niigi, kel huvi vaid pröögata ja sõimelda sellele pole mõtet ka aega kulutada.

[Madis Reivik]

Ülbitsemisest on vähe kasu, küsimus on ikka selles et misasi seal resoneerib ja müstilist infraheli võimendab ?
Ei saa nii et viskad mingi absurdse väite õhku ja siis "otsige ise ma ei viitsi".
Misasi resoneerib ? Õhk ? Maapind ?

Mis puudutab jää loopimist siis selle vältimine on tegelikult tuuliku eluea ja tootlikuse seisukohalt oluline, kui me eeldame et kapitalistil on ainult kasuahnus ja südametunnistust ei ole

Ning laba äralendamine ei ole juhuslik sündmus, sellele eelneb palju koledaid asju mis on välditavad, äralendamine nõuab kõikide ohumärkide karmi ignoreerimist.

Iga päev sõidab tuhandeid rekkasid hulgiladude vahelt, piisab sellest kui üks neist kõnniteele põrutaks.. Tuleb leppida sellega et paljud ohud on välditavad ainult inimese abiga ja tuulikulabad on statistiliselt olematu tähtsusega muu ohtliku tehnikaga võrreldes.
Taanis ja Hollandis on kuipalju vigastusi tänu tuulikutele ? ...

[wolfgang]

Misasi resoneerib ? Õhk ? Maapind ?

Helilained. Õhus.

Ülbitsemisest on vähe kasu...

Ma leian ka.

... küsimus on ikka selles et misasi seal resoneerib ja müstilist infraheli võimendab ?

Mis trauma sul selle infraheliga on? Infrapuna muret ei valmista?

Tuleb leppida sellega et paljud ohud on välditavad ainult inimese abiga ja tuulikulabad on statistiliselt olematu tähtsusega muu ohtliku tehnikaga võrreldes.

Mida onu joss statisktika kohta ütleski? Muidugi tõenäosus on väike, aga selgelt suurem, kui null, mistõttu peavad need olema hoonetest, infraobjektidest, kaugusel, mille puhul on täiesti välistatud(tõenäosus 0), et mingi tükk ohustada võib.

[Kapten Trumm]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... -vaadetele

Nagu arvata oli, kisa-kära teeb väike vähemus ja ringi sõitev "rändtsirkus", mitte niipalju kohalikud. Minu tähelepanekute kohaselt on tavaline inimene pigem neutraalne või kergelt positiivne.

[Kapten Trumm]

Ülbitsemisest on vähe kasu, küsimus on ikka selles et misasi seal resoneerib ja müstilist infraheli võimendab ?
Ei saa nii et viskad mingi absurdse väite õhku ja siis "otsige ise ma ei viitsi".
Misasi resoneerib ? Õhk ? Maapind ?

See "infraheli" jama on üles pekstud selle "rohelise" rändtsirkuse poolt, kes käib neid kohalikega peetavaid koosolekuid rikkumas ja kohalikke hirmutamas.

Ajaloost on teada, et loomad ja linnud tunnevad maavärinat ette, kuna nad kuulevad infrahelisid. Ma elan ise tuulikust 50 m kaugusel ja olen oma koeraga käinud ka Pakril kooserdamas sh tuulepargis, pole vähimatki märki, et need tuulikud peni kuidagi häiriks.

[Kapten Trumm]

"Tuulegeneraatori sündroom" ja "vibroakustiline haigus" EPL vahendusel - FAKTIKONTROLL
https://epl.delfi.ee/artikkel/120353401 ... -inforuumi

Vibroakustilise haiguse (VAD) mõiste tõi eestikeelsesse sotsiaalmeediasse 2024. aasta septembris registreeritud MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, mis 18. novembril tegi teadaolevalt esimese eestikeelse postituse vibroakustilisest haigusest.

Postituses kirjeldas MTÜ oma pikka vestlust „väga aruka südamliku ja abivalmis spetsialistiga infraheli teemal“. MTÜ hilisematest postitustest tuleb välja, et spetsialist, kes MTÜ-d konsulteerib, on Portugali päritolu teadlane Mariana Alves-Pereira.

Termini „vibroakustiline haigus (VAD)“ pakkus välja Portugali arst Nuno A. Castelo Branco üle 30 aasta tagasi, väites, et pikaajaline kokkupuude infraheliga võib tekitada tervisehäireid. Castelo Branco ja väike rühm teadlasi eesotsas Mariana Alves-Pereiraga on sellest ajast alates jätkanud haiguse diagnoosimist ja selle eest hoiatamist. Alves-Pereira on enda sõnul seotud Portugali vähetuntud Lusófona ülikooliga.

30 aasta jooksul on VAD-i kohta avaldatud 35 uuringut, mis on ilmunud eelretsenseerimata väljaannetes, ja nendes ristviidatakse peamiselt iseendale (74% viidetest). See Portugali teadlaste rühmitus seob VAD-i mitmete terviseprobleemidega, näiteks genotoksilise mõju, neuroloogiliste häirete, südamehaiguste ja psühhiaatriliste probleemidega. Seni ei ole ükski mainekas meditsiiniasutus ega teadusuuring VAD-i kui haigust kinnitanud ega isegi maininud. Veelgi enam – eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud kontrollitud uuringutes ei ole tuvastatud infraheli mõju inimese tervisele või heaolule.

Novembri postituses tegi MTÜ Looduse ja Inimeste Eest kokkuvõtte Castelo Branco ja Alves-Pereira artiklist. Postituses selgitatakse vibroakustilise haiguse põhjust nii: „Infraheli on haiguse füüsiline tekitaja ning on rahvusvaheliselt klassifitseeritud kui mitteioniseeriv kiirgus. Toksikoloogiline mõju ning haiguse kujunemine ja ilmnemine, mida põhjustab infraheliga kokkupuude, on osaliselt sarnane kiirguse põhjustatuga.“ Väidetakse, et VAD-i esinemine ja sümptomid sõltuvad suuresti kokkupuute kestusest ja mustritest, infraheli erinevad lainepikkused mõjutavad erinevaid kudesid ja organeid ning inimene ei taju infraheli ega selle mõju kehale.


MTÜ märgib, et tuulikute mõju uuringud peaksid hindama madalsagedusliku müra mõju, ning arvab, et praegused uuringud seda ei tee.

Tegelikult on tehtud mitmeid uuringuid, mis käsitlevad infraheli, sealhulgas tuulikute genereeritud infraheli mõju inimesele. Akustikaga seotud konsultatsiooni ja mõõtmistega tegeleva ettevõtte Kajaja Acoustics OÜ juhatuse liige Marko Ründva kinnitab, et ka Eestis mõõdetakse madalsageduslikke helisid. Aga konkreetselt infraheli mõõtmist tehakse Eestis harva.

Väited VAD-i kohta ja viited Mariana Alves-Pereirale on sotsiaalmeedias laialt levinud. Teiste seas levitas neid riigikogu liige Helle-Moonika Helme. „Soomlased on teinud intervjuu Portugali professoriga, kes selgitab, millised tervisehädad toob inimestele kaasa suurte tuugeniparkide läheduses elamine. Professor selgitab, mis on vibroakustiline haigus,“ kirjutas Helme Facebookis, kui jagas Põlissoomlaste erakonna kanali Suomen Uutiset intervjuud Alves-Pereiraga. Helme kirjutas ka, et Pärnumaa inimestel on esinenud sellist sümptomit nagu kõrvade verejooks, mida ta seostab tuulikutega ja mida väidetavalt on fikseerinud ka perearstid.

Teine sotsiaalmeedias leviv pseudoteaduslik termin on „tuulegeneraatori sündroom“. Ka see pole teaduslikult tõendatud haigus. Sellise nimetuse pakkus välja arstiteaduste haridusega ameeriklanna Nina Pierpont. Teised teadlased on proovinud Pierponti väiteid kontrollida, kuid tõestust neile pole leitud.

Tuulegeneraatori sündroomist tegi viimase väga populaarse postituse detsembris riigikogu liige Kalle Grünthal. Grünthal viitas oma postituses Nina Pierpontile. Grünthal kirjutas, et tegu on haigusega, „millega on seotud umbes 12 erinevat terviseprobleemi ja need ulatuvad südame rütmihäiretest, unehäiretest, peavaludest, iiveldusest, nägemise hägususest, paanikahoogudest koos sisemise värisemisega kuni üldisema ärrituvuseni“.

Oma postituses räägib Grünthal riigikogu sotsiaalkomisjoni arutelust, kuni jõuab samuti kirjelduseni, kuidas infraheli tuulegeneraatori sündroomi põhjustab. Grünthal viitab, nagu 2018. aastal oleks WHO uuendanud „Euroopa müra käsitlevaid suuniseid“ ja lisanud sinna, et tuuleturbiinide mõju on „üks peamisi keskkonnaohte nii füüsilisele kui vaimsele tervisele ja heaolule“. See väide ei vasta tõele. Küll uuendas WHO 2022. aastal keskkonnamüra käsitlevat juhendit ja keskkonnamüra soovitavaid piirmäärasid. Juhendis nimetatakse tuuleturbiine potentsiaalse keskkonnamüra allikana, mille müra peaks jääma alla 45 detsibelli.


Facebookis ringleb postitusi, mis viitavad tuulikute infraheli ohtlikkusele, ent ei maini otseselt kumbagi haigust. Näiteks on sellise postituse teinud Lea Larin, kes kirjutas: „Soomes infraheli kohta läbiviidud uuringu kohaselt esines elamupiirkonna ümbruses olevatel tuulikutega aladel tervisekahjustusi tuulikutest umbes 15–20 kilomeetri kaugusel.“ Jaanus Saarelaht kirjutas, et tuuleturbiinide infraheli on relv ning et tema jagatud video „tutvustab akustiliste inseneride ja teiste teadlaste mitmeid uuringuid, mis näitavad infraheli mõju kõrvale, südamele, ajudele ja teistele organitele“.

Tuulikutest tekkiv infraheli ja sellest väidetavalt tekkivad haigused on tuuleparkide vastaste protestide keskmes ja seetõttu koondatud ühte faktikontrolli.

Faktid
Tuulikute infraheli amplituud jääb piisaval kaugusel alla inimese tunnetuslikku piiri.

Mitmekümnete aastate vältel tehtud teadusuuringud pole leidnud, et tuulikute infraheli mõjutaks tervist negatiivselt.

Tuuleparkide tekitatav infraheli ei erine looduslikust infraheli foonist, mida tekitavad tuul, lained. Samuti on see üldjuhul väiksem liiklusega kaasnevast mürast.

Negatiivne tervisemõju võib tulla nn notseeboefektist ehk negatiivsest eelhoiakust tuuleparkide vastu, mitte aga tuulikute füüsikalisest mõjust.

Infraheli mõju inimesele
Nii pakutud vibroakustiline haigus kui tuulegeneraatori sündroom lähtuvad eeldusest, et tuulikute genereeritud infraheli on inimesele ohtlik.

Mehaanikainsener ja füüsika populariseerija Jüri-Mikk Udam selgitab, et heli iseloomustab kaks asja: amplituud ja sagedus. Amplituud määrab, kui tugevalt me heli tajume. Näiteks kui vaikselt keegi sosistab või kui kõvasti muusika mängib. Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Sagedus määrab, kui kõrge või madalana me heli tajume, ehk kui madalalt keegi räägib või kõrgelt lind laulab. Helisagedust mõõdetakse hertsides (Hz). 20 hertsist madalamat heli tavaline inimene ei kuule ja kokkuleppeliselt ongi infraheli selline heli, mis on madalam kui 20 Hz. Kuigi me madala sagedusega heli ei kuule, võime seda vibratsioonina tunda, kui heli amplituud hakkab ületama ~90 dB piiri.

Eestis on sotsiaalministri määrusega kehtestatud elamutes ja ühiskasutatavates hoonetes tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks infraheli G-korrigeeritud helirõhutaseme piirväärtus 85 dB.

Uuringud, mis mõõdavad tuulikute genereeritavat infraheli, näitavad, et uuemate tuuleparkide heli jääb tuulikutest kilomeetri kaugusel kõvasti alla selle piiri.

Infraheli mõju inimesele on uuritud aastakümneid, tuulikutest sõltumata. Infraheli ja inimese füüsiliste või psüühiliste murede ja haiguste vahel ei ole selle aja jooksul leitud tõendatud seost. Kui ka uuringuid infraheli mõjust inimese tervisele on teiste akustikauuringutega võrreldes siiski suhteliselt vähe, siis TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi professori ja akustikalabori juhataja Jüri Lavrentjevi sõnul on see nii seetõttu, et infraheli ei avalda inimese tervisele mõju.

„Kui oleks probleem, siis oleks seda ka rohkem uuritud, tegelikult süstemaatilist probleemi ei ole. Tuulikute müra väheneb kogu aeg ja eeldada, et mittekuuldavas sageduses seda on rohkem, on vale,“ ütleb Lavrentjev.

Siiski on uuringuid, kus on matkitud ka konkreetselt tuulikute infraheli. Näiteks 2023. aastal tehti randomiseeritud, topeltpimendatud ja platseebokontrolliga laboriuuring eesmärgiga tuvastada infraheli mõju inimfüsioloogiale, eriti unele. Uuringus osales 37 müra vastu tundlikku, kuid muidu tervet täiskasvanut. Katse toimus heliisolatsiooniga magamislaborites, kus uuritavatele genereeriti infraheli sagedusega 1,6–20 Hz ja tugevusega 90 dB. Võrdluseks kasutati kaht kontrollrühma: ühele uuringurühmale ei mängitud kõlaritest mingit müra, teisele rühmale mängiti liiklusmüra keskmise tugevusega 40–50 dB. Kõigil uuritavatel mõõdeti erinevaid füsioloogilisi ja psühholoogilisi näitajaid. Uuritavatel paluti hinnata ka nn tuulegeneraatorite sündroomi sümptomite esinemist (peavalu, kohin kõrvades, sügelev nahk, nägemishäired, pearinglus, südametöö kiirenemine, iiveldus, väsimus, minestustunne, unisus, keskendumisraskused, mäluhäired, kurnatus, ärrituvus, lihasspasmid, uinumisraskused, unest ärkamine ja ärevus). Infraheli ei mõjutanud ühtegi mõõdetud subjektiivset ega objektiivset näitajat.

2020. aastal avaldati Soome valitsuse tellitud uuring, millega sooviti hinnata tuulikute infraheli kahjulikke mõjusid tervisele. Infraheli mõju uurimiseks kasutati pikaajalist mõõtmist, tuuleparkide aladel tehtud ankeetküsitlust ja kuulmiskatset. Ankeetuuringus leiti, et tuuleturbiinidest kuni 2,5 km kaugusel olid sümptomid, mida peetakse tuulikute infraheli põhjustatuks, võrdlemisi tavapärased. Esinenud subjektiivsete sümptomite spekter oli lai. Mõõtmiste järgi olid infraheli tasemed sarnased tasemetega, mis esinevad linnakeskkonnas. Topeltpimedas uuringus kasutati kõige madalama sageduse ja kõrgema amplituudiga modulatsiooni väärtustega salvestatud helinäidiseid. Osalejad, kes olid varem teatanud tuuleturbiinide infraheliga seotud sümptomitest, ei suutnud müraproovides infraheli tajuda ega pidanud infraheli sisaldavaid proove häirivamaks kui need, kellel ei olnud varem tuuleturbiinide infraheliga seotud sümptomeid. Lisaks ei põhjustanud tuuleturbiini infraheliga kokkupuude füsioloogilisi reaktsioone kummaski osalejarühmas.

Aastakümneid tehtud teadustööde tulemusel saame seega järeldada, et sellisel infrahelil, mida genereerivad tuuleturbiinid ehk mille amplituud jääb kõvasti alla inimese tunnetuslikku piiri, ei ole objektiivseid tervisemõjusid.

Pseudoteadus ja selle mõju

Väited vibroakustilisest haigusest ja tuulegeneraatorite sündroomist levivad kahes väga kitsas teadlaste seltskonnas, nendel nähtusel pole usaldusväärseid tõendeid, nende kohta tehtud uuringutel on suured metodoloogilised puudused ning paljud teised teadlased on neid väiteid kritiseerinud. Sestap võib öelda, et nende „diagnooside“ puhul on tegu pseudoteadusega.

Küll aga pakuvad nii mõnedki teadlased, et tuuleparkidega seotud pseudoteadus põhjustab notseeboefekti. Notseeboefekt on platseeboefekti vastand, ehk kui platseebo puhul usub inimene positiivset mõju, siis notseebo puhul usub negatiivset.

Vibroakustilise haiguse ja tuulegeneraatorite sündroomi kohta on pakutud väga laia sümptomite ampluaad. Paljud neist sümptomitest on üldise populatsiooni seas väga tavalised, nagu peavalu, stress, ärevus ja nohu. Seega hakkavad inimesed, kes tuuleparkide ümbruses elavad, oma olemasolevaid tervisemuresid tuuleparkidega seostama. Veelgi enam – põhjendamata muretsemine tuulikute tervisemõjude pärast võib tekitada inimesele hirmu ja seega lisastressi, mis omakorda käivitab sümptomeid, nagu magamatus, ärevus, südame puperdamine jne.

2014. aasta uuring näitab, et olenevalt sellest, kuidas inimeste ootusi infraheli suhtes kujundati, muutusid inimeste sümptomid ning et piirkondades, kus on tehtud kõige rohkem tuuleparkide vastast kampaaniat, esines ka kõige rohkem tervisekaebuseid.

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ja keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber nendivad samuti, et tuulikutega seotud kaebused on tõenäoliselt psühholoogilised. „Kui inimene on tuulikute pärast ärritunud, võib see võimendatult viia peavalude ja unetuseni. Kui inimene ei ole ärritunud, siis selliseid kaebuseid ei esine. Peavalu on päris sümptom, aga see ei tulene tuuliku otsesest füüsikalisest mõjust,“ selgitab Härma.

Otsus: Vale. Seni tehtud mitmekümnete teadusuuringute järgi ei ole infraheli, mis esineb nii madala amplituudiga nagu tuuleparkides, inimesele ohtlik. Samal ajal on ohtlik pseudoteadus, sest inimesed, kes on häälestatud tuulegeneraatorite vastu, hakkavad tundma sümptomeid, mida ilma objektiivsete põhjusteta seostatakse tuulegeneraatoritega.