Muud õnnetused Kaitseväes (mitte relvaga)

[Exitus]

Pühapäeva hommikul suri kaitseväe keskpolügoonil juhtunud õnnetuse tagajärjel Scoutspataljoni tegevväelane.

https://www.delfi.ee/artikkel/120247014 ... gevvaelane

[KategorieC]

Hukkunud tegevväelane sai esialgsetel andmetel eluohtlikult vigastada väljaõppe käigus imitatsioonivahenditega toimunud plahvatuse tagajärjel.

Milliseid nii võimsaid imitatsioonivahendeid kaitseväel üldse on? Eeldan et tavalise lõhkepaketiga surmavaid vigastusi ei saa.

[TTA]

Hukkunud tegevväelane sai esialgsetel andmetel eluohtlikult vigastada väljaõppe käigus imitatsioonivahenditega toimunud plahvatuse tagajärjel.

Milliseid nii võimsaid imitatsioonivahendeid kaitseväel üldse on? Eeldan et tavalise lõhkepaketiga surmavaid vigastusi ei saa.

Igasugune pürotehnika on teatud tingimustel eluohtlik, aga sõnapaar "plahvatuse tagajärjel" viitab lõhkeainest tehtud käsilaengu plahvatusele. Neid u. 100g (mõnikord ka suuremaid) suuruseid laenguid kasutatakse tihti õppustel kaudtule jms suurema kraami simuleerimiseks kui tavalistest lõhkepakettidest ei piisa. Loomulikult iga mees neid ei koosta ja ei loobi vaid ainult vajaliku väljaõppega pioneerid.

[Siki]

Hukkunud kaitseväelane oli Scoutspataljoni rühmavanem pioneerirühmas:

https://www.delfi.ee/artikkel/120247358 ... ga-hea-isa

[Kriku]

2. jalaväebrigaadi teabeohvitser Hannes Parmo lausus Postimehele, et Võrus asuvat Taara sõjaväelinnakut on tabanud gastroenteriidi ehk kõhugripi puhang. Parmo sõnul on haigestunud 69 ajateenijat ning see arv tõenäoliselt lähipäevil tõuseb. Praegu pole selge, kas haigestunuid on ka tegevväelaste hulgas. «Haigustunnusteks on peamiselt palavik, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Sõjaväelinnaku meditsiinikeskuse meedikud tegelevad haigustekitaja kindlakstegemisega. Haiguskolde allika kindlakstegemine käib koostöös terviseametiga,» selgitas Parmo. Ta lisas, et sõjaväelinnakus haiguse kontrolli alla saamiseks on haigestunud ajateenijad isoleeritud eraldi kasarmusse ning neile on tagatud täielik meditsiiniabi sõjaväelinnaku meditsiinikeskuses.

https://www.postimees.ee/8081863/taara- ... aigestunud

[affa]

Sõdurid on külmetada saanud. Hirmus.

Veebruari alguses toimunud kaitseväe talvelaager sai mitmete Jõhvis aega teenivate sõdurite jaoks varajase lõpu, kui jõe ületamine põhjustas puuduliku varustuse tõttu neile külmakahjustused.


Postimehele kirjeldati, et õppuse teises osas tekkis ühe õppelahingu käigus Scoutspataljoni ühel rühmal ning tankitõrjekompanii rühmal olukord, kus oli vaja ületada Valgejõgi koolmekohas, et hõivata positsioonid jõe teisel kaldal.

«Tegemist oli julge ja mõneti ekstreemse manöövriga, milleks sõdurid olid tänu eelnevalt läbitud väljaõppele ülemate hinnangul valmis. Manööver eeldas varem õpitud oskuste kasutamist nii enne sooritamist ja ka pärast ülesande täitmist, sh kiiret riiete vahetamist ja enda lahinguvõime taastamist,» sõnas kaitseväe peastaabi pressijaoskonna leitnant Liis Vaksmann.

Jõe ületamisega said sõdurid küll edukalt hakkama, samuti oli aega riiete vahetamiseks ja lahinguvõime taastamiseks. Paraku tuli aga jõeületuse järel välja, et manöövrile eelnema pidanud sõduri taseme ettevalmistused jäid osaliselt tegemata. Nii ei olnud sõduritel kaasas lahinguvõime taastamiseks vajalikku veekindlalt pakitud varustust.

https://www.postimees.ee/8188056/laager ... ahjustused

[eloscuro]

Pole siin midagi tänitada. Ilmselgelt juhtimiskultuur on veel puudulik. Probleemide (pole jõe ületuseks varustust) tunnistamise asemel jookseme peaga vastu seina ja pärast veel uhkeldame, kui kõvad mehed seepärast oleme. Sama puu viljad on nt. suutmatus laagris magamisrotatsiooni korraldada. Selle asemel tehakse Rambot, mis see 3 päeva magamata olla pole. Vahipostidel lõpuks nähakse magamatusest luulusid ja tantsitakse kaerajaani, et mitte külmaga põõsasse magama jääda. Ei saada aru, et päris sõjas on sellise jandi tulemuseks võitlusvõime=0.

Aga midagi paremini proovida teha, kasutada rahuaega, et õppida asju korraldama nii, et isegi pärast nädalast laagrit ja patrulle on isikkoosseis värske ja 100% võitlusvõimeline - kahtlusteta pedede värk, mehed ei kurda.

[affa]

Postimees kindlasti annab pikaaegsele tellijale andeks täisteksti tsiteerimise.

Kaitsevägi äpardunud talvelaagrist: süüdi oli ülem, mitte sõdurid

Meinhard Pulk, ajakirjanik
11. veebruar 2025, 12:10

Pühapäeval kirjutas Postimees, et kaitseväe talvelaager sai mitmete Jõhvis aega teenivate sõdurite jaoks varajase lõpu, kui jõe ületamine põhjustas neile külmakahjustused. Kaitsevägi täpsustas nüüd, et esialgu jäetud mulje nagu oleks juhtumi põhjustanud sõdurid oma puuduliku ettevalmistusega, ei vasta tõele.


«Eelmise nädala lõpus avaldatud kaitseväe vastus, millest võis järeldada, et õppusel Talvelaager toimunud intsidendi põhjustas sõdurite puudulik tegevus, tugines toona õppuse juhtstaabile edastatud ettekannetele, mis nagu eile selgus, olid kohati ebatäpsed ja lünklikud,» tunnistas 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Tarmo Kundla Postimehele. Ta lisas: «Kaitseväe üks põhiväärtustest on ausus ning täna, olles rääkinud ka manöövris osalenud kaitseväelastega, pean ma ainuõigeks tunnistada, et meie eelmise nädala lõpus edastatud olukorra kirjeldus ja selle põhjus-tagajärg seoste välja toomine põhines puudulikul infol.»


Kundla kohtus esmaspäeval väljaloalt naasnud tankitõrjekompanii sõduritega, et saada möödunud nädalal kaitseväe keskpolügoonil toimunust võimalikult hea ülevaade.

Mis siis õigupoolest teisipäeval Valgejõe forsseerimisel toimus? «Nagu oleme varem kirjeldanud, tekkis ühe õppelahingu käigus Scoutspataljoni ühel rühmal ning tankitõrjekompanii rühmal olukord, kus oli vaja ületada Valgejõgi koolmekohas, et hõivata positsioonid jõe teisel kaldal. Manööver oli julge ning taktikalise olukorra lahenedes organiseerisid vahekohtunikud sõdurid tagasi teisele poole jõge, millele järgnes lahinguvalmiduse taastamine, kaasa arvatud ka riiete vahetamine, mis oli nõuetekohaselt tehtud. Tankitõrjekompanii sõdurite tegevust antud situatsioonis võib pidada igati tubliks.»

Sõdurid kinnitasid Kundlale eilsel kohtumisel, et nad olid valmis järgnevaks ülesandeks ja seda hoolimata üle kahe nädala kestnud väliharjutusega paratamatult kaasnevast väsimusest. Järgmise ülesande täitmiseks pidid nad liikuma uude alasse, saama kokku alas paikneva üksusega ja selle välja vahetama.
Pühapäevases artiklis kirjutas Postimees, et manöövri ja sellele järgnenu tulemusel said mõned sõdurid kergemaid külmakahjustusi. Nii enne kui pärast artiklit sai Postimees signaale, et mõni sõdur oli minestanud ning nii mõnegi olukord küllaltki tõsine.

«Kõik oleks olnud üldjoontes korras, kui üksuse ülem ei oleks jätnud sõdureid autokasti ootama,» tunnistab Kundla. «Üksuste väljavahetamine venis, ja see tõi paratamatult kaasa sõdurite külmetamise ja lahinguvõime languse. Saades aru olukorra tõsidusest sai tehtud otsus tankitõrjekompanii isikkoosseis 24 tundi enne õppuse lõppu kasarmusse viia.»

Lisaks sõduritega kohtumisele on Kundla rääkinud ka tankitõrjekompanii tegevväelastega. «Minu hinnangul, mida tunnistasid ka nemad, ei olnud tol hetkel üksuse ülema poolt vastu võetud otsused piisavalt läbimõeldud. Samuti oli puudulik infovahetus üksuse siseselt ning kõrgema üksusega, mis kokkuvõttes kulmineerus aja ja olukorra mitte tajumises üksuse juhtimisel.»

Tankitõrjekompanii ajateenijate tegutsemisele ei ole Kundlal ühtegi etteheidet. «Nad käitusid julgelt ja professionaalselt. Tekkinud külmakahjustused ei ole õnneks tõsised ja ükski sõdur pärast rasket laagrit haigeks ei jäänud.»

Kundla lõpetas: «Brigaadi siseselt tegeleme antud vahejuhtumi detailsema analüüsiga edasi, et tulevikus taolisi olukordi vältida. Kindlasti teeme nii organisatsioonilisi kui õppemetoodilisi muudatusi.»

https://www.postimees.ee/8189862/kaitse ... te-sodurid

[Kapten Trumm]

Kas ainult mulle tundub, et seal õppusel kasutati neid nn Samelini "overbootse"? Mitte Nokiani kummikuid?

[TTA]

Pole siin midagi tänitada. Ilmselgelt juhtimiskultuur on veel puudulik. Probleemide (pole jõe ületuseks varustust) tunnistamise asemel jookseme peaga vastu seina ja pärast veel uhkeldame, kui kõvad mehed seepärast oleme. Sama puu viljad on nt. suutmatus laagris magamisrotatsiooni korraldada. Selle asemel tehakse Rambot, mis see 3 päeva magamata olla pole. Vahipostidel lõpuks nähakse magamatusest luulusid ja tantsitakse kaerajaani, et mitte külmaga põõsasse magama jääda. Ei saada aru, et päris sõjas on sellise jandi tulemuseks võitlusvõime=0.

Aga midagi paremini proovida teha, kasutada rahuaega, et õppida asju korraldama nii, et isegi pärast nädalast laagrit ja patrulle on isikkoosseis värske ja 100% võitlusvõimeline - kahtlusteta pedede värk, mehed ei kurda.

Kas sa artiklit lugesid?
1. Varustus (loe: kuivad vahetusriided) oli olemas kuid seda ei võetud kaasa või ei kasutatud korrektselt.
2. 100% värske igal õppusel on tore küll aga vähemalt 2x on vaja õppustel üksust pingeolukorda allüksuse kursuse vältel panna. Esimene kord selleks, et üksuse spetsiifilised (loe: isikkoosseisust tulenevad) veakohad ja nõrkused välja tuleks ja teine kord selleks eelnevalt väljatulnud puuduste likvideerimist kontrollida. Ilma süsteemi pingestamata selle töökindlust nii lühikese ajaga ei kontrolli.

Aga jah, üle ei tasu ka panna.

[lennumudelist]

Delfi kirjeldus on veidi mahlasem.

Talvelaagri õppusel pidi rühm sõdureid ületama Valgejõe. Delfile kirjeldati, et kuigi kaitseväe sõnul oli tegu koolmekohaga, ulatus jäine vesi sõduritele siiski vähemalt vööni. Kui noormehed olid kaldale roninud, pidid nad märgades riietes kolm tundi soomukeid ootama. Siis kästi neil püsti panna telgid, kus nad istusid veel umbes neli tundi.

Seejärel anti sõduritele käsk telgid maha võtta ja ümber paikneda. Allika sõnul sõitsid alajahtunud ajateenijad veoautode kastides mööda polügooni seitse tundi. Alajahtumine muutus väga tugevaks, osa sõdureid minestas, mõned sonisid. Mitme noormehe varbad muutusid külma tõttu siniseks ja lausa mustaks. Üks noormees sai jalanärvi kahjustuse, lisati Delfile.

Bioloogiat õppinud inimesena ütlen, et kui jäse läheb külmast mustaks ja isik minestab või muutub mitteadekvaatseks, siis naljast on asi väga kaugel. Kehatüve temperatuur võib veel talutav olla, aga abi andmine on raskendatud ja kui järgmises etapis abi andmisega eksitakse, on gangreen ja amputeerimine silmapiiril.

Küsimused:

- miks jõe ületamisel ei püstitatud kohe telke ega vahetatud riideid? (kolm tundi südatalvel oma keha energiavarude arvelt vett aurustada on väga rumal tegu, millele ei tohiks kedagi kihutada, isegi kui ta proovimiseks piisavalt uljas on...)

- telgid pandi püsti... kas siis lõpuks vahetati riided? (kas vahetusriided olid ikka jõe ületamisel vettpidava kotiga kaasas, või mindi mütsiga lööma?)

- kahtlane tundub, et kuidas saab 7 tundi mööda keskpolügooni ringi sõita

Siin paistab olevat õige palju õppida.

[lennumudelist]

P.S. Ise küsisin, ise vastan... pärast lisainfo otsimist maksumüüri tagant. Jah, mütsiga lööma ja rambot tegema mindi.

Jäise veekogu ületanud sõduritel varuriideid polnud. „Kaitsevägi selgitab välja, miks eelnevalt õpitud oskusi ei rakendatud ning ettevalmistused veetõkke ületamiseks olid tegemata, et vajadusel parandada veelgi väljaõpet ja protseduure õpitu kontrolliks,“ sõnati kaitseväe pressiteates. Delfi allikas märkis, et seljakotid tuli jätta koondumisalale, nii et kuivi riideid ei oleks saanudki kaldal selga panna.

[Martin Herem]

Tasub rahulikult lugeda mis Kundla räägib. Vigu tehti aga tundub, et midagi sellist nagu tahetakse näidata siiski ei juhtunud.
Kui vahetusriideid pole, siis tuleb need ületuse ajaks seljast võtta. Sõltub muidugi sügavusest ja laiusest ja miinusest.
Nokia kummikuid meil enam pole. On "overbootsid". Kuid need poleks seal aidanud ... arvan ma.
Mulle tekitab nõutust hoopis see, et ajateenijad ise midagi ei otsustanud. See on laiem kultuuri küsimus kui lihtsalt konkreetse ajateenija või tegevväelase süüdistamine.
Kokkuvõttes tundub mulle siiski, et tegemist on murelike vanemate "köetud sensatsiooniga". Mitte et KV poolt kõik õigesti tehti.

[nukkel]

Vanemate koha pealt. Saadad lapse KV heas usus et juhid on pädevad ja oma ala spetsid. See kõik oleks võind olemata olla. Hea et Kurkse2 ei juhtunud. Ja süüdistada ajateenijaid on natuke vale.

[Martin Herem]

Mul on olnud kolleege, kes on head nagu mereröövlid. Tõesti head. Füüsiliselt ja vaimselt. Alluvate kasvatamisel. Teenistusega rahul.
Ja siis on nende lapsed jõudnud ajateenistusse ... järsku on kõik valesti tehtud.
Muidugi tuleb õnnetusi ära hoida. Kuid alati pole (oma lastega) toimunud õnnetused tegelikult midagi, mis vääriks nii suurt kära.
Ajateenijaid ma ei süüdistanud. Me oleme neid nii kasvatanud, et kui rahuajal hakkad ära külmuma ja käsku pole, siis ei pruugigi midagi toimuda. Ma ei räägi konkreetsest juhtumist. Kordan veel - see on meie kultuuri küsimus. Mitte viga, mitte süü, vaid kultuur on selline. Selline nõrkus. Palju parem kui varem, kuid ikka veel asi mida tuleb muuta.

Või näiteks:
Kui tuleb jõest läbi minna ja vahetusriideid pole käepärast, kes keelab tagumiku paljaks võtta?
Kui rahuajal istud autokastis üle tunni ja midagi ei muutu ... äkki teeks tule üles, võtaks vastutuse ja põhjendaks, et ei tahtnud vigaseks külmuda?
Aga ju vist pole me seda ajateenijates arendanud.