
https://www.err.ee/1609602341/kirjanen- ... stu-voetud
Selle jutuga võib enamvähem nõustuda. Kuigi jah ei tahaks isegi teoreetiliselt jääda kinni sellesse et roheeneregeetika on A ja O. Roheenergia peaks jääma sekundaarsesse rolli kus juhitav energia on esmalt tagatud, lühiajalises perspektiivis gaasiga ja pikemas võimalikult suures osas tuumaenergiaga.Madis Reivik kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 18:24 Ma ei saa aru miks täiesti adekvaatse infoga postitusele peab eelnema minu süüdistamine "mittesüvenemises", omast arust ma pigem ikka loen linke ja tabeleid. Mingil tasemel oskan arvutada ka (algkooli 3+ tase)
Aga noh see selleks.
Minu postituse algne mõte oli selles - KUI me juba teeme roheenergeetikat, siis prooviks seda vähemalt süsteemselt teha, tühipaljad tuulikud ei ole lahendus. Miks selle jutu peale nii palju sõimu ja solvanguid tuleb, ma ei tea, ju siis tuulikuvastasus on suur.
Kindel on see et tuulikutel baseeruv süsteem millel Auvere karguks all töötaks paremini kui meil oleks vesisalvesti. Ja meretuulikute tootlikus on stabiilsem kui maapealsetel. Ja geograafiliselt hajutatud süsteem on ühtlasem kui kontsentreeritud süsteem.
Ma ei räägi et need oleks imelahendused. Paluks sõimamisel seda arvesse võtta.
Vot see on nüüd küll liigne lihtsustus ja ikka nii mitut pidi, et ma isegi ei tea kust alustada.
Suhteliselt ebaoluline graafik - kodukasutajate keskmine elektri hind. See turg ei ole Euroopas vaba. Erinevates riikides kaetud väga erinevate regulatsioonidega. Mitte kõigis riikides pole suvalisel Maril või Jüril võimalik sõlmida börsihinnaga lepingut. Nii mõneski riigis on elektrimüüjatel lisakohustused (näiteks kohustuslikud maksed kindlustusfondi, mis võtab üle pankrotistunud elektrimüüja kohustused). Sellised lisakohustused selles graafikus aga ei kajastu mitte maksude, vaid elektri hinna real. Samamoodi ei ole toetused kõikjal ühtemoodi välja toodud (nagu meil arvel eraldi real olev) - mõnel juhul lähevad need "tax" alla, mõnel aga elektri hinnas.Runkel kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 12:02 Elektri hind sõltub ka riigi maksusüsteemist. Ma leidsin Taani elektri hinna kohta sellise tabeli võrdlemiseks.
https://ec.europa.eu/eurostat/statistic ... statistics
Siin postituses on nii palju jaburusi, et ei teagi, kust pihta hakata.otsija86 kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 2:33 See tuumajaam poleks ka ju kusagilt otsast pikemas perspektiivis mingi pääsetee selles energiatootmise vallas, nagu püksi kusemine, korraks on hea, ent siis hiljem veel hullem. 100+ aasta pärast praegusel tehnoloogial tuumakütusega tuuga, nagu ka põlevkiviga, kui seda sama rõõmsalt edasi põletada. ...
Suurim tuumakütuse tootja on Kazastan. Venemaa on alles kuuendal kohal (https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_c ... production):otsija86 kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 2:33 ... Pealegi suurim tuumakütuse tootja venemaa ja sõltuks ikkagi suures osas idasuunalt ju, kui seda teed minna. Isegi USA ostab sealt venemaalt omale tuumakütust, kuna tema enda jaamade käigushoidmiseks muidu ei piisaks, ise oleksime samamoodi selle nisa otsas või siis ostaksime justkui kaude juppmaad kallimalt kusagilt ringiga seda, ent üldpildis vahet ei oleks, kui seda tuumakütust ikkagi jääb aina vähemaks ja vähemaks, siis teadagi mis hindadega juhtub ja kuskohast peaks lõpuks hakkama seda hankima ja kerjama. ...
Miks peaks keegi tahtma fossiilseid kütuseid "aegade lõpuni" ahju loopida?otsija86 kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 2:33 ... Euroopas ei ole selliseid fossiilidel maavarasid, mida muretult aegade lõpuni(või vähemalt kauem kui teised) ahju loopida ja selle peale lootma jääda. Ei olegi justkui mingit muud energia tootmise võimalust pikemas perspektiivis, mis saaks ka sõltumatult üleval püsida, kui seda on taastuvenergia ja sinna juurde loodavad erinevad salvestuslahendused jms sellega hakkama saamiseks. ...
Ma ei jaga sinu armastust selle püksi laskmise metafoori suhtes. Kulu on oluline. Seda teab igaüks, kes on ise pidanud ettevõtte eest vastutama. Kulutõhusus on see, mille pärast meil üldse majandus toimib. Ei saa lihtsalt käsu korras kulutõhusust ignoreerida - sellel on katastroofilised tagajärjed.
Praeguste plaanide järgi peaks kommertsjaam valmima 2030-datel.otsija86 kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 2:33 ... Seniks kuniks sedasama termotuumareaktorit pole tööle saadud ja see endiselt stabiilselt paarikümne aasta kaugusel muudkui püsib ja püsib, ega siis ei olegi pikas perspektiivis väga teisi väljavaateid siin EU-s, kui võtta seda energiat taastuvatest allikatest, millest ilmselt nii mõnigi seal ülevalpool ka aru on saanud. Kogu see energia, mida meil vaja oleks, see leidub täitsa reaalselt taastuva näol meie ümber siin ning on olemas, tuleb lihtsalt otsast tegutsema hakata ja seda kasutusele võtta ning luua võimekus stabiilsuseks erineval kujul salvestuse näol samm sammu haaval, teist teed siin paraku pikemas plaanis hetkel ei paista nagunii, mille najal oleks võimalik energiapuudus katta.
Mille põhjal siis sellised toetussummad?2024. aasta suvel avaldas valitsus plaani meretuuleparkidele plaanitud toetusmeetmest, mille kulu elektritarbijale oleks kuni 130 miljonit eurot aastas 20 aasta jooksul ehk kokku kuni 2,6 miljardit eurot. Maismaatuuleparke on plaanis toetada sama pikal perioodil aga 20 miljoni euroga aastas.
J N E!Valitsus plaanib 20 aasta jooksul meretuuleparke toetada summas kuni 2,6 miljardit eurot. Ministrid ega ka kliimaministeerium ei avalda arvutusi, millel antud toetussumma põhineb. Ministeeriumi teatel on arvutused on olemas seletuskirjas ja eelnõus, mida nad plaanivad sel nädalal jagada....ERR saatis möödunud nädala teisipäeval kliimaministeeriumile päringu, millel meretuuleparkidele mõeldud summa 2,6 miljardit eurot põhineb ning miks pole plaanitav toetussumma muutunud, kuigi teised näitajad tehtes on arutelude käigus vähenenud....Kliimaministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et sai meili kätte, kuid nädal aega hiljem polnud temalt vastust tulnud. (Pärast uudise ilmumist saatis kliimaministeeriumi pressiesindaja vastuse - toim.)...ERR küsis eelmise nädala teisipäeval kliimaministeeriumist vastust oodates majandus- ja tööstusminister Erkki Keldolt (RE), millel toetuse summa põhineb.
Keldo soovitas aga prognoose ja arvutusi küsida kliimaministeeriumist.
Äkki lugupeetud akf Madis Reivik valgustab kui palju stabiilsem? Minu teada pole eestis nii, et kui maismaal tuul ei puhu, siis merel puhub ja vastupidi. Samuti kui maismaa tuulepark toodab oma maksimaal võimekusest umbes 20% aastas, siis meretuulepark toodab kui palju rohkem? Aja kokkuhoiuks ütlen, et see "tohutult" suurem kasutegur on umbes 10% rohkem. Mis tähendab, et maismaa tuuleparkide puhul umbes 73 päeva on meil vool tulemas ja meretuulepargist lausa 110 päeva! Ülejäänud 255 päeval peame voolu kusagilt mujalt saama!Ja meretuulikute tootlikus on stabiilsem kui maapealsetel.
Eelmine aasta oli uudis ka Rootsi kohta, et plaanivad omi varusi kaevandama hakata. Varem poliitilistel põhjustel seda ei tehtud.3. Kaevandamise osas ei ole Venemaa üldse eriline tegija. Koos Kesk-Aasia riikidega on, aga see ei muuda suurt midagi. Isegi Austraalias ja Kanadas oleks varusid meile piisavalt. Aga leidub seda ka Poolas ja Ukrainas (jah, õigel pool Dneprit) ning väga paljudes kohtades globaalselt. Reaalse kitsikuse tekkimisel leitaks neid maardlaid kindlasti kõvasti veel.
Kolmapäeval on elektri keskmine hind selle aasta rekord, 230 eurot megavatt-tunnist. Eksperdid ütlevad, et kõrge hinna taga on peamiselt ilm ja turud.
Üllatus, üllatus kui tuult vähe, siis tuulikud ei pöörle ja seetõttu pole mingit vahet kui palju tuulikuid seisab ebasoodsate tuuleolude tõttu. Kas ainult olemasolevad või kõigi valitsuse planeeritu teostumisel mõni sada rohkem tuulikut!Selle põhjuseks on vähe tuult ja päikest ning kallinenud gaas.
Vaevalt, et vaese Ida-Euroopa riigi profiil taastuvenergiast pakataks, pigem ikka vastupidi. Fossiilenergia ja tugev sõltuvus Venemaast, tema energiakandjate tarnekanalitest ja nt ühtsest elektrienergia süsteemist, mida sinagi imetled.Xender kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 13:36 Loomulikult on tuuleenergia scam, millega valitsusele lähedal seisev seltskond kavatseb meid kõiki lüpsta. Kõik kes karjuvad "jaa" tuuleenergiale, karjuvad "jaa" ka sellele, et Eestis igasugune veidigi energiamahukam tööstus kinni läheks (sealjuures on tänapäeval selleks ka IT sektor) ning jääksimegi vaeseks ida euroopa riigiks.
https://jupiter.err.ee/1609591485/esimene-stuudioEsimene stuudio
11. veebruar | 21:40
Raul Kirjanen nentis hiljutises arvamusloos, et riigikogul pole praeguses Eesti juhtimise mudelis enam mingisugust vajadust, sest otsused sünnivad mujal. Miks on oluline, et tähtsad majandust puudutavad otsused oleks ühiskonnale arusaadavad? Miks ettevõtjad ei suuda enam äri ajada ilma maksumaksja toetuseta? Vastuseid annab ettevõtja Raul Kirjanen. Saatejuht Mirko Ojakivi.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline