EV energia ja julgeolek

[diesel]

Krt kui saaks ilma jamata aga no ei saa..

mitte, et ma tahaks vaidlema hakata, aga vaatasin huvi pärast mõne lähema karjääri hinnakirju ja
killu tonn oli vahemikus 11 kuni 14.

[klemm]

Nt hind

https://vmtbetoon.ee/tooted/liiv-ja-killustik/

Tavaklient 25-30 eurot. 12 euroni on ikka palju maad minna


Võtaks ikka normaalse karjääri hinnakirja.
Nt. Vasalemma karjääris killustik alates 9euri tonn ja kõige kallim 15euri tonn. See siis hinnakirja järgi.
See aasta pole ostnud a septembris oli 16mm 10.- tonn. 32 tavaliselt 1-2 euri kallim.
Rocknord oli veel odavam a kahjuks läks pankrotti. Teades omanikku siis pigem oli temas asi

[Jaanus2]

Ei puutu energiasse, aga selle killustiku kvaliteeti võiks ka arvestada ja see võiks vabalt paekillustikust kallim olla, teed peavad kauem vastu sellega. Võrdluseks kasvõi Saaremaa siledamad teed, saavutatud sellega, et pindamiseks on kasutatud kohalike kiviaedade purustamisest saadud graniitkillustikku.

[Madis Reivik]

Kui hetkel on käärid 12 vs 17 siis karta on et RB ehitamisel see 12 enam ei päde.

Mu esimene viide oli tõesti kirvehinnaga, siin on adekvaatsem. Sõelumine jms muudab hinda päris palju

https://killustik.eu/

Paldiskii koopakillustiku kvaliteedi jms osas ei oska midagi öelda aga igal juhul see 17 ei ole mingi ulmenumber.

Mahukaalu osas on tegemist siiski puhta umbluuga.


Jube nõme et ajakirjanduses numbrid ei tähenda enam midagi ja kõigil pohh. Vaadake kasvõi Partsi viimast absurdi, mega-giga-teravatid ja miljonid tonnid lendasid nagu kärbsed laudas

[AndresTy]

Ta tõi mõned näited TalTechi lipu all tehtud uuringus esinevatest vigadest. «Lubjakivi mahu teisendamisel tonnideks on uuringus kasutatud kordajat 1,6, mitte korrektset teisenduskordajat 2,5. Sellest tulenevalt näidatakse Eesti lubjakivi aastast vajadust tegelikust märkimisväärselt väiksemana,» ütles Voog.

«Materjali maksumusest rääkides näidatakse kaevandamiseks kavandatava gneissi hinda samaväärsena kõrgemargilise paekivikillustikuga 17 eurot tonn. Tegelikult maksab tavaklient paekivikillustiku eest 8-12 eurot tonn. Niimoodi näidatakse lubjakivikillustiku hinda tegelikkusest kuni kaks korda kõrgemana. Gneissi puhul kujuneb hind seevastu oluliselt kõrgemaks, sest kivim tuuakse maapinnale kuni 600 meetri sügavusest, mis suurendab märkimisväärselt tootmiskulusid võrreldes maapealsete karjääridega,» jätkas Voog.

Mahukaalust

"Killustiku mahukaal näitab, kui palju killustik kaalub ühe kuupmeetri kohta, arvestades sealjuures ka kivimaterjali ja õhuruumi vahel olevaid tühimikke. Mahukaal on oluline näitaja, mis aitab arvutada vajalikku materjali kogust ja mõjutab transpordi- ja paigalduskulusid. Killustiku mahukaal võib sõltuvalt killustiku liigist, terade suurusest ja niiskusetasemest varieeruda, kuid tüüpiliselt jääb see vahemikku 1,5 kuni 2,2 t/m³."


2.5 tonni mis on "korrektne" ei ole killustiku erikaal vaid paekivi erikaal. 1.6 tonni on jämeda killu erikaalu kohta päris hea number.

Mina siin nüüd küll vastuolu või mingit jama-ajamist ei näe. Saan aru sedasi, et räägitaksegi sellest, et kuupmeetrisest paekivitahukast saab 2,5 tonni killustikku, mitte 1,6 tonni, millise numbri talltetši omad väidetavalt kirja panid. See tähendab, et väljakaevandatava kivi mahtu läheb X koguse killustikutonnide kättesaamiseks tegelikult tublisti vähem tarvis. Mis tundub olevatki probleemipüstituse iva.

Samas jälle lause:

Sellest tulenevalt näidatakse Eesti lubjakivi aastast vajadust tegelikust märkimisväärselt väiksemana,» ütles Voog.

räägiks nagu sellele vastu

[Kriku]

Palun teema juurde tagasi.

[vana124]

Kuna see on energiajulgeolekuga minu arust seotud, siis panen siia ikkagi ka Taltechi vastulause.
Kustutage ära kui ei sobi teemasse.

Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit väidab, et lubjakivikillustiku mahukaal mäemassiivis on 2,5 t/m3. See väärtus kehtib rikkumata olekus mäemassiivi kohta, kuid Tallinna Tehnikaülikooli uuringus käsitletakse materjali mahukaalu teekatendi alustes, kus killustiku kujul on materjali mahukaal ca 1,6 t/m3, millest on uuringus ka lähtutud. Numbrite erinevus tuleneb asjaolust, et mäemassiivist lõhatud materjal purustatakse ning sõelutakse erineva suurusega killustikfraktsioonideks. Killustikus jääb materjali terade vahele õhuruum, mistõttu langeb ka materjali mahukaal konstruktsioonis. Kordame, et uuringus on lähtutud materjalivajaduse hindamisel killustiku kogusest teekonstruktsioonis.

Tallinna Tehnikaülikool kasutab uuringus materjalide süsinikujalajälgedele sama andmebaasi, millest lähtuvad Eesti Transpordiamet ja Eesti Taristuehituse Liit. Tegemist on põhjaliku ja usaldusväärse Soome Keskkonnainstituudi poolt avaldatud infraehituses kasutatavate materjalide andmebaasiga (www.co2data.fi/infra) mille järgi on killustike jalajäljeks 6 kgCO2/t. Toome välja, et mäemassiivist töötlemata materjali (nt liiv/kruusliivad) jalajäljeks on 4 kgCO2/t. Mõlemad numbrid on märkimisväärselt suuremad, kui kriitikas välja toodud lubjakivikillustiku CO2 jalajälg, mida kritiseerija ei ole tõendanud materjali keskkonnadeklaratsiooniga. Eraldiseisvalt on kritiseeritud Paldiski gneissile omistatud CO2 jalajälge 0,25 kgCO2/t. Ka sellele väärtusele on uuringus toodud asjakohane viide.

Kriitika alla on langenud lisaks lubjakivikillustikule omistatud ühikhind. Uuringu kritiseerijad on väidavad, et kõrgemargilise lubjakivikillustiku hind tavakliendile on 8-12 €/t, mis ei vasta tehnikaülikooli andmetel tõele. Uuringu koostamisel analüüsiti erinevate karjääride väljamüügihindasid tavakliendile ning leiti, et selleks on uuringus kasutatud hind 17€/t. Kui ka täna võrrelda fraktsioneeritud kõrgemargilise lubjakivikillustiku hindasid lubjakivikarjääridest, siis hinnad tavaklientidele ulatuvad kohati üle 18 €/t. Ühtlasi ei ole põhjust eeldada, et nende materjalide hind hakkaks tulevikus vähenema.

Kokkuvõtvalt on Tallinna Tehnikaülikooli uuringu autorid seisukohal, et uuringu järeldused on korrektsed ning uuringus rakendatud lähteandmed põhjendatud.

[Kapten Trumm]

Mina siin nüüd küll vastuolu või mingit jama-ajamist ei näe. Saan aru sedasi, et räägitaksegi sellest, et kuupmeetrisest paekivitahukast saab 2,5 tonni killustikku, mitte 1,6 tonni, millise numbri talltetši omad väidetavalt kirja panid. See tähendab, et väljakaevandatava kivi mahtu läheb X koguse killustikutonnide kättesaamiseks tegelikult tublisti vähem tarvis. Mis tundub olevatki probleemipüstituse iva.

See 2,5 tonni võib olla koos paetuhaga ja peene sodiga, millega ehitusel pole muud teha kui kasutada täiteliiva asemel.
Ehituslikult läheb arvesse tegelikult fraktsioon alates 8 mm.

1 M3 väljaandvust muidugi sõltub ka killustiku tüübist, näiteks teede aluseks kasutav on jäme fraktsioon koos peenega, ehitusel kasutatav on tavaliselt ainult jäme.

Ehk see vastus sõltub tugevalt, mis alusel seda rehkendust teha (ehk mis toodet täpselt vaja on). Kui 1 m3 ajada killustikumasinast läbi, siis tuleb sealt väga erineva suurusega kraami, peenest tolmust kuni 64 mm tükkideni. Võta siis kinni, mida täpsemalt silmas peeti.

[vana124]

Kust see 4 miljardit nüüd järsku tuli, nii suurt numbrit pole nagu varem kuulnud?

https://majandus.postimees.ee/8192555/v ... toetusteks

[nukkel]

Uus aasta uued numbrid.

[maksipoiss]

Kust see 4 miljardit nüüd järsku tuli, nii suurt numbrit pole nagu varem kuulnud?

https://majandus.postimees.ee/8192555/v ... toetusteks

Seni on ainult meretuuleparkide 2,6 miljardist räägitud, muud toetused pole nii palju kajastust saanud.

[vana124]

Seni on ainult meretuuleparkide 2,6 miljardist räägitud, muud toetused pole nii palju kajastust saanud.

Eriti huvitav on 500 milj. lisatoetust juba kehtivatele toetustele. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis nendele kelle toetusperiood hakkab lõppema. Seda on juba ühekorra tehtud kõige esimestele toetustele, mis olid algselt vist 7 aastaks kui õigesti mäletan. Nii et, see 2,6 miljardit ei pruugi ka lõplik olla, saab ju alati lisa anda.

[maksipoiss]

Eriti huvitav on 500 milj. lisatoetust juba kehtivatele toetustele. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis nendele kelle toetusperiood hakkab lõppema. a.

Muidu läheksid operaatorid pankrotti, selline asi ei saa ju kuidagi jätkusuutlik olla

[vana124]

«Kliimaministeerium õigustab iga hinnaga meretuule turule toomist ainult sellega et taastuvenergia tasu ei tõuse oluliselt. Aga tegelikult peaks võrdlema mis see taastuvenergiatasu naabrite juures on. Mitte ükski energiamahukam tootmine ei ole konkurentsivõimeline, kui see peab maksma lisaks börsihinnale veel suurt taastuvenergiatasu. Üks näide: suvisel perioodil, kui börsihinnad on sisuliselt 0 EUR/MWh, siis soome elektritarbija lõplik kulu on ongi 0EUR/MWh pluss võrgutasu (mis on madal, sest Soomes maksavad ka tootjad võrgutasu). Meil on börsil küll samuti hind tänu Soome ühendustele 0 €MWh, kuid lisaks tuleb maksta mereparkidele 65EUR/MWh toetust. Ja kui meie suvine tarbimine ongi 600-800 MW, siis see tähendab, et keskmise tuulisusega ilmaga annab merepark pea kogu selle energia üksi välja, mis omakorda tähendab, et teised tootjad turule ei mahukski. See tähendab, et kogu see energia, mis merepargid toodavad, tuleb subsideerida. Ehk: merepark müüb börsile 0 euroga, aga saab ikkagi [toetusskeemi] tasu 65 eurot MWh. Samal ajal Soome tarbijad ei maksa juurde praktiliselt midagi! Ja missugune tööstur teeks selliste tingimuste juures Eestisse midagi? Ausalt, mitte kuidagi ei tundu usutav. Pigem on usutav see, et tööstus läheb Soome või Leetu ja eestlane läheb sinna odavaks tööjõuks, maksud ja suurem tulu jääks sinna. Kas see ongi meie tulevik,» küsib Kivirand.

https://majandus.postimees.ee/8192260/t ... -kallimaks

[vana124]

Laval esines Eveconi juht Karl Kull, kes on valdkonnas see mees, kes räägib, et saab ka teisiti, ilma toetusteta.

Esiteks pani ta küsimuse alla selle, kui öeldakse, et kümme aastat ei ole tehtud taastuvenergias otsuseid.

“Tuule perspektiivis on viimase 5 aasta jooksul ehitatud rohkem megavatte kui varem kokku. Päikest onloodud 1,2 GW, viimase aastaga ka salvesteid. Kuidas saab see väide olla tõene, et ei ole otsustatud? 2 miljardi euro eest on otsuseid tehtud. Kas just poliitikud, aga ettevõtjad küll.”

Teine väide on, et maismaaplaneeringud on ummikus. Ometi on plaane julgelt üle 2,5 GW. “Seegi ei ole tõene. Saame sellega peaaegu kõik, mis 2030. aastaks vaja.”

Ta murdis ka müüdi, et tööstus tuleb rohelise energia peale kribinal-krabinal siia. Soome ja Skandinaavia näited on teistsugused. Seal on roheenergia hulk kasvanud, aga tarbimine jäänud samaks.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12035 ... rgia-kohta