Ratsionaalne inimene helistab kiirabi ja see viib ta emo-sse mitte ei hakka sinna oma jõududega (liinibussiga?) minema. Vastasel juhul võidki jääda koridori surevasse järjekorda.
Vat selle postituse peale kirjutasingi, et
"helistab kiirabi ja see viib EMO-sse" on ääretult lihtsameelne jutt.
Ja nüüd teen siia veel ka selle teise lause kohta selgitava ääremärkuse: Kui ikka olukord on tõsine, siis tegeletakse kohe. Isegi kui oma jala peal sisse astud. Minu enda näitel: Kukkusin kodus. Katuselt. Oma hooletus. Redel. Peatrauma. Teadvuse kadu. Lisaks kahtlus kas roided, või rinnalihased vmt selles piirkonnas. Ja jalaluu. Viidi kiirabiga. Täisulatuses MRT. Röntgenis tehti võtteid nagu pildistamis-sessioonil fotograafi juures. Öeldi pea korras, "ribid" terved. Jalg kah. Õmmeldi. Õnneseen oled, et saad täna koju! Puhka. Taastu. Ravi. Kosu. Ära rabele. Nädalake hiljem õues hästi kerget koormavat liigutus tehes selline valu rinnus, et silme eest läks mustaks. (Arst pärast ütles, et ju tõmbasin selle sama rinnalihase uuesti puru vmt). Lasin vabatahtlikult poisil ennast hommikul EMO-sse viia. Ütlesin, et valu on nii hull, et ma parem istun või pikutan kasvõi päev otsa seal, aga kodus pole kah mõtet olla. Läksin saatja abiga omal jalal Tartus EMO uksest sisse. Nii nagu sisenesin ja numbri võtsin ja südame kandist kinni hoides üritasin omale seal rahvamassis kuskile istekohta leida (enne veel kui minu järjekorra number vastuvõtuluuginigi oleks jõudnud), nii jooksis kohe esmane triaažiõde ligi ja koheselt vaadati-küsiti-kuulati minu mured ära. Öeldi et okei, kui varasem trauma ja roided, siis istu ootama kui kannatad, kui ei kannata, siis hõika. Pärast ütles, et sa käitusid ja nägid sellisena välja, et sul on suured südameprobleemid ja kohe läheb sinuga väga-väga kiireks. Mõned sekundid sisenemise järel, ja masinavärk läks kohe käima. Aga peale seda juttu triaaziõega läks niigi kohe kiirelt kõik käima, sest varasem peatrauma, rindkeretrauma koos kiirabiga toomisega-jutt (kontrolliti paberitest muidugi üle) ja nüüd selgitamatu valu rinnus ja justkui segane-uimane (poolmagamata) olek pani kõik kohe liigutama. Suht kohe tuli arst ette minu juurde, kuulas veelkord selle jutu üle, läks taha "kooskõlastama või kontrollima või ülelugema haiguslugu vmt asjaolusid vmt" ja suht kohe viidi mind juba edasi. Omal jalal üldjärjekorda tulija. Omal jalal lasti siiski ka pärastlõunal koju, koos järjekordse jutuga. Puhka. Taastu. Ravi. Kosu. Ära jumala eest kurat rahmelda. jne.
Kui ikka asi halb on, siis saad kohe abi ka!