Vene-Ukraina rahu (käimasolevad konsultatsioonid, tulevik)

[Turist 47]

Ukraina-vene võimaliku rahu tegemiseks toimub väga tõsine, kiire "sebimine".
Hästi ja arusaadavalt kirjutatud artikkel. – The Guardian https://www.theguardian.com/world/2025/ ... hatgpt.com

USA pakub välja plaani Ukraina automaatseks NATO liikmeks saamiseks, kui venemaa rikub relvarahu.

Nutikas.

Huvitav plaan. NATO aitab oma liikmeid kallaletungi korral. Kui riik pole NATO liige siis kohe appi ei tulda... vaid kõigepealt võetakse liikmeks ja siis tullakse appi ?
Loogika ei klapi üldse...

Akf Kriku juba viitas, et minu tsitaat ei olnud täpselt see, mis oli artiklis kirjutatud.
Samas Ukraina meedia on põhimõtteliselt seda tsitaadi moodi lauset nii sõnalistes kui kirjalikes uudistes palju kajastanud
(Ukraina meedia. Siin poolsada või rohkem nägemust/tõlgendust - https://www.ukr.net/cluster/main/SShA_p ... 86298.html)
Säärane plaan, igatahes, tundus intrigeeriv.
Või umbes nii,

Täna on suht peamine uudis Ukrainas, UK peaministri avaldus oma (praktilisest?)valmisolekust saata Briti väed rahuvalvemissioonile Ukraina
https://www.ukr.net/cluster/main/Starme ... 91113.html
Ka Rootsi olevat valmis osalema Ukraina rahuvalvejõududes.

[Kriku]

Vene ajaleht Kommersant teatas oma allikatele viidates, et Vene-USA läbirääkimised Ukraina üle peaksid toimuma homme Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis. Seda kinnitas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Kommersanti andmetel oodatakse USA poolt osalema välisminister Marco Rubiot, rahvusliku julgeoleku nõunikku Mike Waltzi ja president Donald Trumpi eriesindajat Lähis-Idas Steve Witkoffi. Sama teatas ka USA väljaanne Axios. Varem teatati, et valmistatakse ette Venemaa välisministri Sergei Lavrovi visiiti Saudi Araabiasse, teatas Kommersant.

Portaali Bloomberg andmeil kuuluvad Vene delegatsiooni Vladimir Putini nõunik ja endine Washingtoni suursaadik Juri Ušakov, välisluure (SVR) juht Sergei Narõškin ja Putini tütre Jekaterina perekonnasõber, Vene Otseinvesteeringute Fondi juht Kirill Dmitrijev. Lavrovi selles nimekirjas ei mainita. Kremli pressiesindaja Peskov kinnitas täna, et Trumpi ettepanekul on läbirääkimiste toimumiskohaks valitud Saudi Araabia, kuhu lendavad Venemaalt välisminister Lavrov ja presidendi abi Ušakov.

Peskov teatas, et kohtumine on pühendatud eelkõige „terve kompleksi Vene-Ameerika suhete taastamisele“, aga ka võimalike läbirääkimiste ettevalmistamisele Ukraina reguleerimiseks ja kahe presidendi kohtumise organiseerimiseks.

https://www.delfi.ee/artikkel/120357443 ... jate-nimed

[Jaanus2]

UK ees tuleb müts maha võtta - endine julge suhtumine on säilinud, kuigi enam ammu ei olda impeerium ja maailmariik.

[Kriku]

USA president Donald Trumpi erisaadik Ukrainas Keith Kellogg ütles, et Euroopaga konsulteeritakse, kuid lõpuks jäetakse see Venemaa, USA ja Ukraina vahelistest rahukõnelustest kõrvale.

https://www.delfi.ee/artikkel/120357240 ... el-osaleda

Vene välisminister avaldas täna arvamust, et ei näe mingit põhjust kutsuda rahukõnelustele Euroopa esindajaid. «Ma ei tea, mida nad läbirääkimiste laua taga teeksid,» sõnas Lavrov. «Kui nad istuvad läbirääkimiste laua taga eesmärgiga sõda jätkata, siis milleks neid sinna kutsuda?»

https://maailm.postimees.ee/8193830/ven ... le-kaasata

Milleski ollakse juba õnnelikult kokku leppinud.

[Kriku]

Kusti Salm:

Kõigepealt ei ole tänases olukorras tegemist ainult dialoogiga USA ja Euroopa vahel Ukraina sõja küsimustes. Ühtaegu räägivad ameeriklased meiega, aga ennekõike Ameerika valijaga. Selles vallas pole viimase kümne aasta jooksul mitte kellelegi saladus, et sisepoliitiliselt on Euroopast maalitud pilt kui maailmajaost, kes parasiteerib Ameerika julgeoleku ja kaubavahetuse ülejäägi otsas. On oluline näidata, et selle muutmisega tegeletakse. President Trumpile ja tema kaaskonnale omaselt tehakse seda veidi lärmaval, kuid täiesti kindlasti sotsiaalmeedias suurelt tähelepanu püüdval viisil.

Euroopa pealinnades pole otseselt põhjust kellelgi solvunut mängida. Euroopa puudulikud kaitsekulud ei ole uudis mitte kellelegi. Alates 2014. aastast on toodetud lugematu hulgal deklaratsioone ja lubadusi, kuid inflatsiooniga kohandatult kulutab Euroopa vaid marginaalselt rohkem kui kümme aastat tagasi. Õigupoolest – sõjalisest kaitsevalmidusest rääkides on olukord veelgi hullem, sest suurt osa Ukrainale annetatud sõjamaterjali Euroopas asendatud ei ole.

Küllap Ameerikas mõeldakse, et mida siis teha selleks, et seda muuta. Iga läbirääkimise aluseks on irritatsioon – kaua peab rääkima, et asjad muutuksid?

Tuleb tähele panna, et ameeriklased ei räägi läbi ainult julgeolekut. Täpselt sama oluline on küsimus kaubandusbilansist ja täpsemalt – tariifidest. Teatavasti on Euroopa tervikuna üle 200-miljardilises aastases kaubanduse ülejäägis ja Ameerika valijatele müüakse seda kui summat, mis Ameerika iga-aastaselt Euroopale peale maksab. Võib arvata, et vastutasuks oodatakse pealkirju, et eurooplased hakkavad maksma. Pilt on veelgi kirjum. Ameerika kõrgete ametikandjate suu kaudu ei räägi ainult nad ise, vaid ka tehnoloogiagigandid ja nende ärihuvid Euroopas. Tehnoloogiaettevõtte jaoks on tegemist äriga. Täpsemalt Euroopas kehtivate õigustega, mis piiravad nende kasvu: GDPR, monopolivastased trahvid, välisturgudel teenitud tulu maksustamine ja allergiline suhtumine privaatsusküsimustesse internetis. Oleks kasulikum, kui neid häirivaid takistusi ei oleks.

Mille peale käib mäng? Kuidas rääkida läbi asjade üle, mis on iseenesestmõistetavad ega ole läbiräägitavad?

Väga lihtne. Tuleb tekitada tunne, et neid enam ei ole. Koduigatsus tekib ikka siis, kui oled kodust kaugel, ja lähedastest hakkad puudust tundma, kui neid enam ei ole. Kuidas saada eurooplased julgeoleku, kaubanduspuudujäägi jms eest maksma? Tuleb tekitada olukord, kus on hirm neist ilma jääda. Minu hinnangul täpselt see Münchenis juhtuski.

2021. aasta detsembris saatsid venelased nädalase vahega Ameerika Ühendriikidele ja NATO-le kaks dokumenti, mis puudutasid julgeolekugarantiisid. Kaitseministeeriumi kantslerina oli mul iga kuue kuu tagant kalendris meeldetuletus, et ma need uuesti läbi loeksin, ja iga kord leidsin sealt mõne uue nurga.

Kokkuvõtlikult on need ultimaatumid, mille eesmärk on lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuur ja see siis uuesti Venemaa äranägemise järgi üles ehitada. Venemaa jaoks on seal kirjeldatu aga kui „tegelik“ lahenduskäik konflikti nn juurpõhjustele. See on agressori diplomaatia meistriklass.

Paberiga, mis üksikutes punktides võib kõlada isegi rahusobitajalikult, kuid kombinatsioonina tähendab NATO liikmesuse ja kollektiivkaitse lõppemist Ida-Euroopas, NATO kui tuumaallianssi lõppu, lühi- ja keskmaarakettide vallas igavesest ajast igavesti kestvat konventsionaalset eelist Euroopas, de facto Montreux’ konventsiooni kehtestamist Läänemeres jne. Kõik punktid on Eesti julgeolekule absoluutselt katastroofilise mõjuga.

Juba siis oli ilmselge, miks Ameerika Ühendriikidele esitati nõudmiste paber enne kui NATO-le. Venemaa soovib Euroopa julgeolekust rääkida Ameerika Ühendriikidega kahepoolselt ja näeb unikaalset võimaluseakent.

Euroopa julgeolekust ilma Ameerikata võib pikalt arutada abstraktses, ideoloogilises, väärtustepõhises, ajaloolises jms võtmes, kuid sõjaliselt on see arutelu täiesti ebaadekvaatne. Ameerika on Euroopa julgeoleku tagaja NATO sõjalise juhtimisstruktuuri, strateegilise siirmisvõime, tuumaheidutuse, soomusvõimete, luure- ja sihitamisvõime jne vaates. See on teadlikult sellisena üles ehitatud, sest on valitsenud teadmine, et transatlantiline julgeolek on jagamatu.

2021. aastal õnnestus nende dokumentide üle läbirääkimist vältida, suuresti ka tänu Eesti jõupingutustele. Nüüd oleme samas olukorras tagasi, kuid palju nõrgemas positsioonis.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120357435 ... ksimisaega

[an2]

Vene välisminister avaldas täna arvamust, et ei näe mingit põhjust kutsuda rahukõnelustele Euroopa esindajaid. «Ma ei tea, mida nad läbirääkimiste laua taga teeksid,» sõnas Lavrov. «Kui nad istuvad läbirääkimiste laua taga eesmärgiga sõda jätkata, siis milleks neid sinna kutsuda?»

https://maailm.postimees.ee/8193830/ven ... le-kaasata

Milleski ollakse juba õnnelikult kokku leppinud.

Kiuslikult võiks vastu küsida, miks USA räägib läbi teemal, mis puudutab Euroopat?

[vilhelm]

Kiuslikult võiks vastata, et USA hakkas Euroopa julgeoleku teemal Venemaaga läbi rääkima ja mõtles, et kaasaks Euroopast riigi, kel on kõige võitlusvõimelisem armee. Vaadati ringi ja valiti Ukraina (sarkasm, aga mõneti kibe tõde).

[AMvA]

Kiuslikult võiks vastata, et USA hakkas Euroopa julgeoleku teemal Venemaaga läbi rääkima ja mõtles, et kaasaks Euroopast riigi, kel on kõige võitlusvõimelisem armee. Vaadati ringi ja valiti Ukraina (sarkasm, aga mõneti kibe tõde).

Kahjuks USA ei ole läbirääkimistele Venemaaga Ukrainat kaasanud.

[Peeter]

Kiuslikult võiks vastata, et USA hakkas Euroopa julgeoleku teemal Venemaaga läbi rääkima ja mõtles, et kaasaks Euroopast riigi, kel on kõige võitlusvõimelisem armee. Vaadati ringi ja valiti Ukraina (sarkasm, aga mõneti kibe tõde).

Kahjuks USA ei ole läbirääkimistele Venemaaga Ukrainat kaasanud.

Siin peaks taustsüsteemi paika panema. USA otsustas hakata Venemaaga läbi rääkima. Laiema mahuga omavaheline suhete taasloomine. Ja nad mõlemad ütlevad, et meie omavahelise suhtuluse juurde ei ole Euroopal asja. Kui Euroopa tahab kellegagi midagi rääkida, siis leppigu kokku ja rääkigu. Kui keegi kuulata tahab. Ameerika juba ütles Euroopale, mida ta asjadest arvab. Venelane ei näe üldse praegu vajadust Euroopaga midagi rääkida. Nii, et nad on otsustanud omavahel rääkida. Punkt. (meie jaoks...) Nemad klativad omi suhteid ja sealhulgas ka olukorda Ukrainas. Lisaks veel Gaza probleem ja räägitakse ka moslemite juhiga. Ja öeldaksegi, et aga Euroopat ei ole neil selle juurde vaja... Ja et see väljapoole sandisti ei paistaks, siis aeti Zelenski kohale, sest USA on öelnud, et tema paneb sõja seisma ja Putini ja Zelenski omavahel rääkima. Et USA asi ei ole rahu sõlmida, sest see on Ukraina ja Vene omavaheline kokkulepe, mida USA sõja peatamiseks sõlmida aitab. Ja Zelenski läkski praegu Araabiasse, mitte Pariisi. Sest väga-väga suurema tõenäosusega arutatakse Ukraina jaoks olulisemaid probleeme praegu Araabias.
Ma juba kord kirjutasin, et "praegu käib Euroopa paika panek".
Ja Euroopa poolt pole näha kedagi, keda sealsed läbirääkijad üldse tõsiselt võtaksid. Nii on. Kahju.

[London Bridge]

Kiuslikult võiks vastu küsida, miks USA räägib läbi teemal, mis puudutab Euroopat?

Miks mitte? Otsene vastus on see, et USA tahab nii ja Euroopas ei keegi üksikuna ega tervikuna ei suuda teda takistada. Kui Euroopa ei heidutatud Putinit, siis Trumpi enam ammugi mitte. Pikem vastus oleks vist midagi sellist, et mitme sõjaaastaga ei ole Euroopa suutnud esineda piisalt tugevana ja veenvalt, et teenida ära Trumpi ja ameeriklaste austus ja respekt, ning domineerima on jäänud mulje, et see sõda on mõtetu ja perspektiivitu ning Euroopa saamatu. Seega parem õudne lõpp kui lõputu õudus. Pealegi jääb eurooplaste ja mitte ameeriklaste süüa. Kui neile ei meeldi USA-Vene diil, siis keeldugu sellest ning üritagu Ukrainat üleval hoida, aga siis kehtestagu end ka tõsiseltvõetava jõuna, mitte ärgu elagu USA relvajõudude rahudividendide najal.

Umbes selline võib see mõttekäik välja näha.

[Saturn]

Ja Zelenski läkski praegu Araabiasse, mitte Pariisi. Sest väga-väga suurema tõenäosusega arutatakse Ukraina jaoks olulisemaid probleeme praegu Araabias.

Nende samade inimestega, kes Pariisis kogunes kohtus ta juba mõned päevad tagasi Saksamaal.
AÜE ja Saudi Araabia ja Türgi visiit oli Ukrainal juba varem planeeritud ja Ukraina ei ole kuidagi seotud Vene-USA kohtumisega ja ei tunnusta neid.

„Ukraina ei võta osa. Ukraina ei teadnud sellest midagi. Ukraina hindab igasuguseid läbirääkimisi Ukraina üle ilma Ukrainata sellisteks, millel ei ole tulemust, ja me ei saa tunnustada mingeid asju ega mingeid kokkuleppeid meie kohta ilma meieta. Me ei tunnusta selliseid kokkuleppeid,“ rõhutas Zelenskõi, vahendab UNIAN.

[Runkel]

Kusti Salm:

Kõigepealt ei ole tänases olukorras tegemist ainult dialoogiga USA ja Euroopa vahel Ukraina sõja küsimustes. Ühtaegu räägivad ameeriklased meiega, aga ennekõike Ameerika valijaga. [...]

Tuleb tähele panna, et ameeriklased ei räägi läbi ainult julgeolekut. Täpselt sama oluline on küsimus kaubandusbilansist ja täpsemalt – tariifidest. Teatavasti on Euroopa tervikuna üle 200-miljardilises aastases kaubanduse ülejäägis ja Ameerika valijatele müüakse seda kui summat, mis Ameerika iga-aastaselt Euroopale peale maksab.

Ei kommenteeri Kusti Salmile vastu, vaid haagin tekstiga oma mõtteid.
1. Mõnda kõnet esitatakse publikule, mis pole sellele publikule üldsegi mõeldud - nn sisepublikule mõeldud kõne. Kui need teesid, mis kõnes on erinevad oluliselt sellest, millest kõneldakse välisriikidega ja ameeriklastega, siis millest see võib rääkida? Sellest, et üks või teine saab ränga pettumuse osaks, ja pigem see ei see publik, kes need trumpid ja vance'id valisid. Teeb seda, mida valimistel lubas, ja mille pärast ka Eestis on märkimisväärselt toetajaid. Halb signaal.
2. Nõuda seda, et kaubandusbilanss peab olema tasakaalus (või ülekaalus) riikidega, on jaburavõitu. See on konkurentsi küsimus. Sama tark oleks nõuda, et eksportival riigil peaks nt palgatase olema sama kõrge või energiahind sama madal vms. Riigid võivad moonutada ausat konkurentsi riiklike toetustega, subsiidiumitega, dotatsioonidega, siis on vastusammud asjakohased minu meelest

KS selgitab, mis tähendab USA üksuste osaline või täielik väljaviimine - see on kogu kaitselise op. süsteemi muutmine või lõpetamine. Nii et siin on vastus neile, kes pillavad, noh, mis seal siis ikka, kui USA natuke vägesid Kesk-Euroopast välja viib.

Nüüd kui kuidagi panna end vahemeheks, siis mis mõtet on Euroopal pahane olla, kui oluline partner tunneb, et Euroopa laseb liugu ja kasutab USAd kui hoiupõrsast. Tuleb võtta partneri pettumus teadmiseks, hinnata kahju ulatust ja hakata oma julgeolekuarhitektuuri uuesti üles ehitama, kas siis ameeriklastega või mitte.

[Peeter]

Ja Zelenski läkski praegu Araabiasse, mitte Pariisi. Sest väga-väga suurema tõenäosusega arutatakse Ukraina jaoks olulisemaid probleeme praegu Araabias.

Nende samade inimestega, kes Pariisis kogunes kohtus ta juba mõned päevad tagasi Saksamaal.
AÜE ja Saudi Araabia ja Türgi visiit oli Ukrainal juba varem planeeritud ja Ukraina ei ole kuidagi seotud Vene-USA kohtumisega ja ei tunnusta neid.

„Ukraina ei võta osa. Ukraina ei teadnud sellest midagi. Ukraina hindab igasuguseid läbirääkimisi Ukraina üle ilma Ukrainata sellisteks, millel ei ole tulemust, ja me ei saa tunnustada mingeid asju ega mingeid kokkuleppeid meie kohta ilma meieta. Me ei tunnusta selliseid kokkuleppeid,“ rõhutas Zelenskõi, vahendab UNIAN.

1. tsitaat, vastuseks: jah nii ongi
2.tsitaat, vastuseks: jällegi soovitan mitte olla nii naiivne ja lihtsameelne. USA ja Venemaa on omavahel otsustanud asju ja suhteid klattida. Ja kui on vaja, küll siis lüüakse ka kohale see, keda on vaja. Ei ole mõtet olla sinisilmne. Mis on millega seotud, seda näitab aeg, või jääbki avalikkusele varjatuks.

Praegu käib jutt, et ameeriklane ja venelane leppisid kokku, et "diil tuleb " juba varem. Enne seda, kui Trump tuli maade- ja kanalite-vallutusplaanidega lagedale. Diil oli sõlmitud, et omavaheline otsekokkulepe tuleb, raamid pannakse paika ja siis detailid on juba vormistamine. Kes vaja, pühendatakse asjadesse, ja keda pole vaja, sellele pole ka mõtet midagi rääkida.
Sitt lugu. Ja Euroopas pole näha kedagi, keda nad seal tõsiselt võtaksid.
Ja lisaks veel: ega Trump seda diili "oma rahade peal" tee. Tema võtab peacemakeri oreooli, aga kui diil sitaks peaks osutuma, siis juba selle sita klatib ja arved selle eest maksab Euroopa.

[Gideonic]

2. Nõuda seda, et kaubandusbilanss peab olema tasakaalus (või ülekaalus) riikidega, on jaburavõitu. See on konkurentsi küsimus. Sama tark oleks nõuda, et eksportival riigil peaks nt palgatase olema sama kõrge või energiahind sama madal vms. Riigid võivad moonutada ausat konkurentsi riiklike toetustega, subsiidiumitega, dotatsioonidega, siis on vastusammud asjakohased minu meelest

See on nii või naa silmakirjalik. Jah klassikaline kaubandusbilanss on paigast ära, aga teenuste sektoris (kõik tehnoloogiahiiud) teeb USA selle enam kui kuhjaga tasa. Aga neid meie ju ometi kuidagi reguleerida ka ei või.

Teemasse tagasi, üsna üllatav seisukoht Tusk'i poolt:

https://bsky.app/profile/maks23.bsky.so ... ezk6piik25

Et inglased ja prantslased on nõus sõdureid saatma, aga Poola pole isegi lipunäitamise missiooniga nõus?

[navigator]

See on saavutus?

Defineeri saavutus Ukraina sõja kontekstis. Reaalne saavutus, mitte kellegi soovmõtlemine.
Sinu arust on saavutus, et Uraina riik on olemas ? Isegi kui seda saavutust tükk tüki haaval ära hävitatakse ja igapäveselt inimesi tapetakse ?
Et Ukraina on võimeline lõputult sõdima kui talle ainult relvi ja raha anda ?

Et kui orc'ile anda natuke, siis ta rohkem ei taha enam ?
Mälu on ikka lühike. Krimm, Donbas ? Või no natuke kaugemale minna, üks teine orc ja Reinimaa, Tsehhi jms.
Et kui oleks kohe rahu sõlmitud, siis poleks inimesi surnud ja orc rohkem Ukraina poole ei vaataks.
"You sweet summer child!"

Et siis sinu vaatest on selline sõda nagu praegu parem lahendus ? Et siis ti8la ei taha ega saa rohkem alasid. No aga saab ju. Igapäev pisikese tüki aga saab. Igapäev surevad inimesed. Ja sa tahad seda seisu veel 4 aastat ? 4 aastat ronib ti8la iga päev peale ja tapab inimesi ja lükkab asulaid maatasa. Sest vaatame tõele näkku, Trump on US-ja-A president veel 4 aastat. Seega 4 aastat tuleb abi ameerikast pigem vähem kui rohkem. Euroopa võiks selle vahe kompenseerida. Vaadates eelnevat siis sellega saab ka raske olema.
Ja, et euroopa võtab jalad kõhu alt välja ja hakkab tegutsema, no ei juhtu seda. Vaadates mis olukorras on hetkel Saksamaa majandus ja poliitika, siis kõigepealt mõeldakse oma valijatele (muidu annavad need valimistel jalaga tagumenti) ja kui midagi üle jääb siis ka Ukrainale.