Autotehnikateema

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas vanahalb »

OLAVI kirjutas: 15 Veebr, 2025 11:46
vanahalb kirjutas: 15 Veebr, 2025 8:59
OLAVI kirjutas: 14 Veebr, 2025 13:14 Mul on kahel korral (kahel erineval autol) ülevaatusel 100 000km juurde kirjutatud.
Esimene selgus, kui autot müües nõuti, et viiksin spido näidu registris olevaga vastavusse ...
See on võib-olla siis kui hakata autot kohe peale ülevaatust müüma .
Muidu jääb graafikusse jõnks mis kedagi otseselt ei sega. ...
Ei sega vast 20 aastat vana volkari juures.
Aastatega on suhtumine muutunud ja kaasaegne auto ei pruugi isegi järgnevat ülevaatust läbida, kui spidomeetril on ebareaalne number, millest saab kahtlustada spidomeetri kerimist.

Ka paljudel liisingautodel on liisingu lepingus märgitud lubatud perioodi max läbisõit ja ka selle mudimiseks moditakse spido numbreid.
Spidomeetril, tegelikult odomeetril, pole midagi ebareaalselt ja kui auto enda arvutis tuhnida on ka seal õiged numbrid. Lihtsalt ülevaatuse kontrollkaartil on vale ja see kajastub ka nendes taustakontrollides mis ülevaatusega seotud on. Kui keegi küsib siis ütlen et ülevaataja viga ja pole vaja südamesse võtta.

Näiteks liisingfirma vaatab kõigepealt armatuurlauale ja ta võib muidugi eelnevatele ülevaatusele silma peale visata. Mingi 100 000 hüpe sama omaniku läbisõitudes on eeldatavalt anomaalia. Täpsemalt ei kontrolli seda mitte pangahärrad vaid auto läheb esindusse tagasi ja eks seal süüvitakse juba juhtarvutisse kui vaja.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui küünalt on raske lahti saada, siis see küünal on valesti paigaldatud, selle seib ei tihenda ja tahm ronib keerme vahele.
Terasest keermega esemele on omane alumiiniumist keermesse kinni jääda. Liigse jõu rakendamisel võib küünla katki keerata või käes vääratav võti võib isolaatori ära murda.
Millise tootja juhendist on selline kahjulik õpetus on pärit, kui mitte ükski tänavasõidukite tootja ei küünalde ega rattamutrite keermete mökerdamist ette ei näe?
Tootjad näevad igasugu lollusi ette, osadel autodel räägitakse senini 60 000 õlivahetusvälbast? Millisest tootja ettekirjutusest on võetud praktika vahetada õli 15 000 km tagant? :D
Kas kujutad ette, et millised protsessid toimuvad tsingi, vase ja alumiiniumi (plokikaas) kokkupuutel agressiivses keskkonnas?
Midagi mootori tööd või hilisemat küünla väljavõtmist takistavat ei toimu. Küünal tuleb välja põhimõtteliselt sõrmeotste jõuga ja küünla keermel võib täheldada midagi õhukese vasekihi laadset.
Küünlate keeret määritaks küll kolbmootoriga lennukitel, aga seda termopastaga, et hoida küünalde isolaatoreid ülekuumenemise eest.
Antud määrimise eesmärk on kihtsalt lihtsustada küünalde väljakeeramist tulevikus. Olen praktiseerinud paljudel autodel ja tuvastanud null vastunäidustust. Ja praktiseerin edasi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 20795
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Lemet »

...selle seib ei tihenda ja tahm ronib keerme vahele...
Huvitav, millisel autol asub seib põlemiskambri pool keeret ja takistab tahma tungimist keerme vahele?
...rattamutrite keermete mökerdamist ette ei näe
Siiski teevad seda paljud, k.a. ka remonditöökohad ja tõepoolest on polte lihtsam lahti saada. Isegi kasutan seda võtet pea nelikümmend aastat juba.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4623
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Madis Reivik »

Pohh kus seib on, kui vahelt gaasid läbi pressivad siis need gaasid toovad ka tahma keerme vahele. Vahel Olavi jutt on isegi loogiline.
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Eks seda rattapoltide keermete määrimist harrastataksegi seni kuni esimene ratas alt ära lendab ja keegi kasti sõidetakse. Autoesindused miskipärast seda ei harrasta. :wink:
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
OLAVI
Liige
Postitusi: 2774
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas OLAVI »

Lemet kirjutas: 17 Veebr, 2025 10:32
...rattamutrite keermete mökerdamist ette ei näe
Siiski teevad seda paljud, k.a. ka remonditöökohad ja tõepoolest on polte lihtsam lahti saada. Isegi kasutan seda võtet pea nelikümmend aastat juba.
Muidugi, sest siis on klient rahul, et "hoolikas luksep on isegi kuldset määret vahele pannud". :D

Kui keermesliide on ettenähtud pingutamiseks puhta keermega ja ettenähtud kinnitusmomendiga, siis määritud keermega enam need kinnitusmomendid ei kehti ja väga lihtne on keere või polt purustada või velg jäädavalt rikkuda.

Kui alu veljel venivad välja poldiavad, siis plekkvelje südamik töötab tegelikult erikujulise "taldrikvedru'na" ja poldiavade geomeetria rikkumisel võivad rattapoldid ise hakata lahti tulema.
(Vanasti oligi plekist ilukilbi üks otstarve, et rattapoldid ei kaoks ära ratta sõidul lahkumisel.)
Kes küsib, on loll üks kord, aga kes ei küsi on loll surmani.
Lemet
Liige
Postitusi: 20795
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Lemet »

Muidugi, sest siis on klient rahul, et "hoolikas luksep on isegi kuldset määret vahele pannud"
Kaunikesti loll jutt, sest esiteks ei pääse enamustes töökodades kunde tõstukite vahele sebima, miska tal puudub võimalus näha seda va "kullaläiget " a teiseks- korralikku ja usaldusväärsesse töökotta tuleb kunde tagasi ja suure tõenäolsusega tuleb samal seltskonnal neid rattapolte taas lahti väänama hakata. Mis on messungiga sissekeeratult märksa lihtsam. Aga vaba maa, soovijad võivad ju endale rattapoldid ka keermeliimiga sisse keerata, et kindlam oleks ja poldid end sõidu ajal lahti ei keriks.

P.S. "Lukksepp" on see keeruline sõna, mitte "luksep"...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Walter2 kirjutas: 17 Veebr, 2025 11:40 Eks seda rattapoltide keermete määrimist harrastataksegi seni kuni esimene ratas alt ära lendab ja keegi kasti sõidetakse. Autoesindused miskipärast seda ei harrasta. :wink:
Autoesindused tegelevad enamasti autodega, mille rattapolnud ja rattarummus olevad keermed pole jõudnud rooste minna.
Ilma määrdeta poltide kasutamine lõpeb tavaliselt mõne poldi või tikkpoldi puruks keeramisega, millele järgnev töö võib oma mahult kordades ületada rataste vahetamist. Eriti kui keeramisel kasutada suruõhuriistu. Või lahti tulekuga (õige momendiga ei lähe polt kinni).

Autospirit minu auto poltide vahele oli pannud seda halli keraamilist (piduripastat). Suht uuele autole.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Veebr, 2025 12:25, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui keermesliide on ettenähtud pingutamiseks puhta keermega ja ettenähtud kinnitusmomendiga, siis määritud keermega enam need kinnitusmomendid ei kehti ja väga lihtne on keere või polt purustada või velg jäädavalt rikkuda.
Kui keermed on roostes, kuidas mõjutab see pingutusmomenti? Väga lihtsalt, kuna polt keerab raskemalt, ei lähe ratas lõpuni kinni ja on suurem oht poltide lahti kerimiseks. Ehk siis "õige" pingutusmomendiga ei lähe poldid korralikult kinni.

Kui kahtled, keera natuke kõvemini. 100 Nm asemel näiteks 120ga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Madis Reivik kirjutas: 17 Veebr, 2025 11:17 Pohh kus seib on, kui vahelt gaasid läbi pressivad siis need gaasid toovad ka tahma keerme vahele. Vahel Olavi jutt on isegi loogiline.
See, et gaasid pääsevad läbi küünla tihendseibi, juhtub ikka haruharva. Isegi siis, kui seda seibi on õhemaks viilitud või kasutatakse kahte seibi (näiteks eesmärgil, et kaheklapilisel autol oleks küünla elektroodide asend õige.

Kui küünal on õiges asendis (külgelektroon osutab põlemiskambri tipu suunas), on mootori tühikäik tunduvalt rahulikum. Täpsetel autodel nagu BMW on küünalde keermed keeratud täpselt õigesti ja vähemalt NGK küünaldega jäävad need ise õigesti. Mosse mootoril, kus vatnik tehases keeras need küünlakeermed suvaliselt, on tükk sättimist, viilimist ja jamamist, enne kui õigesti jäävad.

Ja kordan üle, jutt on ainult kaheklapilistest. Neljaklapilistel, millel tuleb küünalt "ülalt" pole vahet, mismoodi jääb.

https://ngksparkplugs.com/en/resources/ ... d-indexing

Pilt
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
HAT
Liige
Postitusi: 1520
Liitunud: 25 Dets, 2016 10:18
Kontakt:

Re: Nutt ja hala

Postitus Postitas HAT »

Peeter kirjutas: 14 Veebr, 2025 13:18 Mul oli sama lugu. Mees ütles, et "sul on siin mingi 100 000-ne jama". Siis tiba sortis ja ütles, et "kurat, ma ise tegin selle ÜV sul aasta tagasi". Ma ütlesin, et ise sa eelmine aasta tegid jah siinsamas punktis ju. Ja siis nädala jooksul parandas ise ära. Ütles, et vat kui hea, et saab ise ära parandada, et muidu oleks paras peavalu tulnud selle kellegi teise poolt tehtud ühe numbri valesti sisestamise parandamine.
Mul kodanikuna oli sama lugu. Sain +70K lambist juurde 122K pealt . Sõiduk 5a.
TÜV tüüp saatis pikalt - tema töö / loe :TÜV / tehtud ja 2.a muretu. Kohapeal midagi muuta ei saa. Saatis TpanspordiAmet.
Pöödusin viisakalt TA-sse, esitasin oma nägemuse + tõendid . 3päeva pärast oli TA kodukas minu rubriigis õige 122K odo näit .
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 16610
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Fucs »

Põhiprobleem määrete kasutamisel on ikkagi see, et njuutonvõtmega enam ei kehti etteantud numbrid + tekib võimalus üle pingutada mis omakorda, kui sellega liiga hoogu minnakse, lõppeb keermele või poldile-mutrile fataalselt. Pehmete velgede puhul ka poldi-mutri pesa koonusele. Sama on tegelikult ka roostes ja korralikult puhastamata keermete puhul.

Kes tavalise võtmega tunde järgi oma rattapolte-mutreid või küünlaid keerab, sellel väga suurt vahet ei ole kui kogemust juba on: üle- või ala pingutada võib/saab ka ilma määrdeta polte-mutreid.

Ammustel (nii 30-40 aastat tagasi) aegadel kasutati ikka üldjuhul küünalde ja rattapoltide-mutrite keeramisel grafiitmääret. Või grafiitsüdamikuga harilikku pliiatsit. Muid imemäärdeid kas polnud üldse, või polnud saada. Veoka tagumiste paarisrataste "mamma" ja "papa" poltide-mutrite normaalselt lahti saamine, kui grafiiti ei pannud, oli suht mission impossible ja neid lõigati siis gaasilõikajaga viimases hädas lõpuks maha.

Küünalde puhul ei tohtinud grafiiti (grafiidiste näppudega küünlaid näppida) isolatsioonile sattuda, sest see on hea elektrijuht ja küünlad hakkasid "vahele jätma". Mäletan kuidas autobaasis vahel sõprade või "sõprade" poolt lollitati mõnda noort juhti, tõmmates nt grafiitsüdamikuga hariliku pliiatsiga pikitriibud küünla isolatsiooni peale ja mootor käis nagu kohviveski 8)
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 4623
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Madis Reivik »

See jutt et määritud polt läheb sama momendiga katki on natuke ebaloogiline. Poltliide hoiab seetõttu et ilma keermeta osa venib, elastsuse piires loomulikult. Sama momendi juures määritud polt venib natuke rohkem aga see pole katkemise lähedalgi. Pigem läheb katki just sellesama momendi ületamisel (polt keeratakse puruks) ja see juhtub pigem siis kui keere on roostes.
See et keere peab olema puhas ja õline on igas poltliidete arvutusjuhendis jms välja toodud, vastasel juhul oleks kogu poltliidet suht võimatu arvutada.

Veelkord, rattapolti ei hoia kinni mitte keere vaid venimisest tingitud "vedrueffekt".
Walter2
Liige
Postitusi: 4845
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Perigiali
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas Walter2 »

Kahjuks ei tunne poltliidete arvutusmetoodikad terminit ''vedrueffekt'' :) . Rattapoldid arvutatakse eelpingestatud poltliidete metoodika järgi ning poldi vajalik telgsuunaline eelpingestusjõud tekitab liite koospüsimiseks vajaliku hõõrdejõu nii keermeniitide vahel kui poldi/mutri kontaktpindadel. Pindade omadusi iseloomustab pindade hõõrdetegur ning kandes neile määret kaob sama eelpingestusjõu korral ära piisav liidet kooshoidev hõõrdejõud, mille puudumisel rattapoldid/mutrid kipuvadki lahti tulema mitte ei lähe ekspluatatsioonis katki. Nagu koolitundidest teame on hõõrdejõud risti eelpingestusjõuga ning keermete puhul tuleb mängu ka veel keerme tõusunurk. Ka määritud pindadega poldid/mutrid saab kinni keerata nii et nad peavad, ainult nende puhul ei kehti enam tootjapoolsed rattapoltide/mutrite kinnitusmomendid vaid palju suuremad väärtused kuna hõõrdetegurit on muudetud.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
vanahalb
Liige
Postitusi: 3430
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Autotehnikateema

Postitus Postitas vanahalb »

Kas kuldse keskteena ei peaks mitte paigaldustõrva kasutama :) . See on ühtlasi määre ja poldiliim. Viimati kui üks veoautomees ratast vahetas pakkusin lahkelt poolikut ballooni et "näe, pane törva ka". Läks kohe vihaseks ja sajatas et siis tuled ise järgmine kord tee peal mutreid lahti keerama.

Ma olen ka rattapolte ikka määrinud (mitte tõrvaga) ja pingutusmoment on tunde järgi olnud. Niimoodi et pingutan käega kinni et paras saaks ja kui dünamomeetriga kontrollin siis juurde pingutada pole kunagi vaja olnud. Paar korda olen ka sedapidi proovinud et pingutan dünamomeetriga niipalju kui peab. Käega kontrollides on jumalast lahti ning vaja pool pööret juurde keerata. See on määritud poltidega. Kuivaga võib-olla oleks dünamomeetri näit õige. Aga kui siis auto pikemalt seisma jääb ja roostetab siis määrimata polti ei pruugi enam kätte saadagi.

Würthi tabelis on märgitud ka paranduskoefitsendid , määrimata-kuiv ja pinnakate. https://www.wuerth.ee/public/files/Tera ... mendid.pdf
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist