aksel90 kirjutas: ↑28 Veebr, 2025 1:10
Peeter kirjutas: ↑28 Veebr, 2025 0:43
]
Eriti grotsekseks teeb olukorra see värk, et kui siis siin sõna võtsin, et ärge olge nii naiivsed, ja et ei ole mõtet heietada, et pesumasinatest saadakse rakettide tootmiseks mikroskeeme, et see ei ole teps mitte nii. Et kui siis sõna võtsin, siis sain sõimata... et räägin venepropat. Nüüd tuleb järgmine "noorest põlvkonnast" välja seisukohaga, et aga selliseid "kohe-otsa-saamise-jutte" polevat üldsegi olnud...
Ma juba vist ütlesin, et ei viitsi .....
Aga vägisi tundub, et peaks vist
(ehkki ajast on kahju
), sest mõelda - muidu puudub ju taustsüsteem selleks, et vääriliselt hinnata,
kui kohutavalt ette- ja läbinägelik mõni "vanema põlvkonna" akf on.
Kriku kirjutas: ↑28 Veebr, 2025 7:22
Jah, ega ma ka aru ei saa, miks Saksa ja Kalmust ekspertideks peetakse ja niimoodi avaldatakse
.
Ütleme nii, et ajakirjanduses teatav optimistlik kallutatus seeläbi on ilmnenud küll.
....kuigi osa neist on tuleviku hindamisel ka veidi üleliia optimistlikud.
Palun nüüd teema juurde tagasi.
Aga ma ei ole nõus sellega, et nüüd lihtsalt unustame ja läheme teemaga edasi. Millises kohas seda lahkama peaks, vat see on juba iseasi.
Siin on küllalt aegade jooksul näiteid, kus inimesed erinevatelt elualadelt (nimetagem siis selle ala proffideks) on pidanud üldistele lõualõksutajatele nn.
puust ja punaseks selgeks tegema millegi kohta
mis on mis ja kuidas see tehtud on ja kuidas seda kasutatakse. Midagi pole teha- teadmised on väga olulised. Aga väga tihti on meil siinpool (ka siin foorumis) levimas
nägemused ja arvamised, mille peale juba oma isiklikegi (ja kasvõi aastakümnete taguste) kogemuste najal saaksin öelda kõige lihtsamalt, et
"ärge olge nii naiivsed". Just nimelt selle pärast. Kui sind ei ole ikka (kasvõi jõuga) pandud mõistma
"vene-hinge olemust" ja kõike muud nii head, kui paska, mis sellega kõik kaasas käib jne jne, siis pole mõtet ka üllatuda, kui siitpoolt Peipsi kaldalt pandud arvamused ja nägemused sealpoolse tegelikkusega kokku ei pruugi klappida.
Ma olen ise siin korduvalt sõna võtnud selgitamaks situatsiooni oma
"venevärgis omandatud erialal" ja ka sellega seoses omandatud kogemustest Ida-Ukrainas. Ja siis jälginud arenguid. Aastakümneid. Ja siis näinud justnimelt oma spetsiifika punktist nn kokkupõrget 2014 Ukraina ja venemaa vahel, näinud kuidas ja mismoodi suhtlesid omavahelgi need samad meie õppekeskuse PVO-šnikud kummalgi pool rinnet jne. Näinud nende mõtteid ja seisukohti omavahel. Lugenud nende vaidlemist, mis siis järsku peale sõja puhkemist 2014 justkui plahvatusega lõhki läks ja "foorum kinni pandi" jne jne. Seda siis
"minu oma teemadel". Ja siis räägin ma ühe oma eakaaslasega, kes samasugust asja räägib oma tankivägede kogemuse baasil. Meie (võta või võtke kuidas tahate, kas "põlvkonnana" või siis nimetage meid kasvõi "vanadeks peerudeks") nägemus on enam-vähem sama. Aga mul on neid erinevaid kogemusi ja kokkupuuteid veelgi. Ja siis me (
"vanad peerud vmt") tahame lihtsalt teile öelda, et ärge olge oma arvamiste ja oletuste baasil tehtud maailmapildis nii optimistlikud nii venemaa, kui ka lääne suhtes. Ja ärge olge nii üleolevad vene-puna-armee-riigi meelsuse-mahtude-reservide-ressursside-sügavuse jmt suhtes, juba Napoleon sai omal ajad kotid taha ja ei maksa ka täna seda asja lihtsana võtta.
Ja ma (me) ei taha, et mind/meid/"meiepõlvkonda" nüüd sellepärast šarlatanideks ja ette- ja läbinägelikeks peaks nimetama. Me lihtsalt teame, millest me räägime, oma kogemuste najal .... mitte ei arva.
Samas sõltub see oma kogemuse edasiandmine kõik ka "kõnepruugist ja väljenditest". Aga samas see ka ei muuda asja olemust. Kui sel hetkel keskenduda sõnumi asemel sõnumitoojale, siis on see vale tee peale minek. Ja siis äkki "vanad-kännud" jäävad vait ja ei viitsigi enam rohkem selgitada ... ja siis ükskord hakatakse nende kallal võtma,
"ja vat nüüd olete tagantjärgi sigatargad, miks enne ei rääkinud siis?" jne. Aga kes oli valmis ilma mind punakäsilaseks sõimamata kuulama(lugema) minu siia siis kirjutatud seisukohta, et
nii Euroopas, kui ka Ameerikas, kui ka üldse maailmas on nägemus sellest sõjast, selle arengust ja sellega avanevatest võimalustest ja strateegiatest ja taktikatest sõjaajaks ja siis seejärel saabuvast võidust või kaotusest või milline see võit või kaotus peaks üldse olema oluliselt erinev sellest, kuidas näeme seda meie siin. Et ei maksa olla nii sinisilmne.
Siis tembeldati siin samas punalobistiks ja kelleks kõik veel. Ja vat ma ei loe seda õigeks. Sest täna on juba paljudele näha ja nüüd juba ka aktsepteeritavalt mõistetav, mida kõike siis lihtsalt eitati.
Ja ma ei taha, et see läheks nüüd "lihtsalt kalevi alla" ja läheme jutuga edasi. Ja siis hakkab uus narratiivide kokku-ehitamine ja punumine, et mõne aja pärast jälle ohata, et
"kuidas see asi siis jällegi meil niimoodi läks?". Vat justnimelt selle pärast. Et me ei langeks lihtsameelselt järjekordse eduraportöörluse ja eduklaköörluse lõksu.
P.S. Ma ei solvu, kui keegi minu kohta juba ütleb, et "vana peer". Midagi pole teha, nooremad arvavadki ju juba vanematest inimestest
"ei-tea-mida-kõike-kokku" lõpetades tõdemustega, et
"aga milleks üldse üle-viiekümne-aastasele raha enam on vaja? ta ju juba seniil!". Sest ma olen omal ajal samamoodi mõelnud. Et
"mida kuradit nad targutavad, ja kustkuradikohast neil seda vara-asju-jmt nii palju küll kokku on aetud" jne, et
milleks neile see kõik, et vaadaku parem kuidas heaga jalust eest ära pensile saaks tõmmatud, aga kurat tema siin veel targutab mul...jne Ja pärast selgub, et kurat aga sel seniilil oligi hoopis õigus... sest ta lihtsalt teadis, kuidas ja mida ja miks seda teha, aga meie noored lihtsalt arvasime. Aga nüüd me kah teame kuidas midagi teha, ja üritame lihtsalt seda teile edasi anda, kui on kuulata/lugeda soovijaid.
Midagi pole teha, see on paratamatu elu ringkäik:
Noor mees jookseb tõesti kiiremini, aga vana mees teab, kuhu poole minna tuleb.
Täna(seks) olen mina mõlema selle lausepoole mõtteterade äratundmiseni juba jõudnud ja pean sellega leppima ... et ma enam nii kiiresti jooksta ja nii kõrgele hüpata ei jõua. Aga teie peate leppima omakorda sellega, et võibolla on mõtekam (no kas või hooti...?) nõustuda minu/meie pakutud mõtete, selgituste või lahendustega. Ja ma üritan alati jätta teile võimaluse, justnagu, et te oleksite ise selleni jõudnud. Mitte mina. Et võib ju ka tahaplaanile ise juba jääda. Eks see ole kah juba vanema mehe tarkus. Võtke siis see võimalus ise üles ja kasutage seda, kui me teile seda ka pakume. Ja saamegi koos toimetatud- ilma vastandumiseta.
)