Vene-Ukraina rahu (käimasolevad konsultatsioonid, tulevik)

[Kriku]

"Delfi" vahendab "The Economisti":

14. veebruaril pidas Müncheni julgeolekukonverentsil kõne USA asepresident J. D. Vance, kes kohalolnute šokiks sisuliselt ignoreeris Ukraina-teemat. „Euroopat puudutav oht, mille pärast mina kõige rohkem muretsen, ei ole Venemaa ega Hiina,“ ütles Vance. „Mina muretsen sisemise ohu pärast.“ Ta selgitas, et tegelik probleem on paremäärmuslike vaadete tõrjumine.

Pärast Vance’i kõnelenud Hiina välisminister Wang jäi oma väljendites viisakamaks, kuid kritiseeris selgelt USA tegevust. „Tänapäeva maailm on tunnistajaks lõputule kaosele ja segadusele,“ ütles Wang. „Üks peamisi põhjuseid on osa riikide arvamus, et jõud tähendab õigust. Nad on avanud Pandora laeka ning valla päästnud džungliseaduse.“ Nagu kommenteeris konverentsil osalenud EL-i julgeoleku-uuringute instituudi teadur Steven Everts, on rahvusvaheline olukord jõudnud sellisele tasemele, et Hiina jutt tundus võrdluses suhteliselt mõistlik.

Hiina otsib võimalusi propagandavõitudeks. Peagi pärast Ukraina sõja algust kuulutas Hiina liider Xi Jinping välja „globaalse julgeolekualgatuse“, mis kujutas riiki rahusobitaja rollis. 2023. aastal esitas Hiina 12-punktise Ukraina sõja „rahuplaani“, mille eesmärk paistis samuti propagandistlik ja selget tegevuskava sõja lõpetamiseks ei pakutud. Plaanist ei saanud asja.

Praegu on märke, et vähemalt Ukraina on huvitatud Hiina suuremast kaasamisest. „Globaalse tegijana on Hiinal rahusobitamiseks võtmeroll,“ kiitis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kabinetiülem Andri Jermak pärast Müncheni konverentsil toimunud Hiina ja Ukraina välisministrite kohtumist. Sellegipoolest paistab kõrvaltvaatajaks jäämine Hiinale sobivat. Hiina ei soovi esitada selgelt Venemaast eristuvaid vaateid, ent ei ole ka tunnustanud Venemaa nõudmisi Ukraina territooriumile. 24. veebruaril peetud telefonikõnes Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ütles Xi, et kahe riigi vahel olevat tõeline sõprus.

Ent Hiina ei soovi ka komplitseerida niigi keerulisi suhteid USA-ga. Hiina relvajõudude erukolonel ja praegune Pekingi Tsinghua ülikooli teadur Zhou Bo on öelnud, et kui Ukrainasse viiakse ÜRO heakskiidul rahuvalveväed, võiks Hiina neis osaleda. Enne ametliku pakkumise tegemist ootab Hiina aga olukorra rahunemist. Seni püsib ettevaatus, mis on muu hulgas tingitud osa Euroopa valitsuste tundlikkusest mõtte suhtes, et nende maailmajakku võiksid saabuda Hiina sõdurid.

Kui saavutatakse püsiv kokkulepe vaenutegevuse lõpetamiseks, julgustaks Hiina enda firmasid lõikama kasu Ukraina ülesehituselt, leiab Berliini mõttekoja Mercatori Hiina-uuringute instituudi teadur Helena Legarda. „Nende arvates võiks see anda väljapääsu keerulisest olukorrast, kuhu Venemaa toetamine on neid pannud,“ ütles ekspert. Samast eesmärgist paistab olevat huvitatud president Zelenskõi, kes rääkis 23. veebruari pressikonverentsil Hiinale tekkivatest ärivõimalustest. Hiina omalt poolt leiab, et äraootavale seisukohale jäämine ei tee praegu mingit kahju.

https://www.delfi.ee/artikkel/120360744 ... olmimisest

[Kriku]

Zelenski ja Trumpi kohtumisest jäi mulje, et Zelenski on kalkuleerinud, et suudab edasi sõdida, polnud USA pakutud rahu ega ka maavarade lepingu tingimustega nõus ja nii ta Valgest Majast välja visati.

Ukraina suudab tõenäoliselt praeguses tempos sõdida mitu nädalat ja võib-olla suve alguseni, enne kui USA abipaus hakkab suurt mõju avaldama, teatasid lääne ametnikud CNN-ile. President Joe Bideni administratsioon kiirustas oma viimastel päevadel relvade Ukrainasse saatmisega, mis tekitas suured relvavarud. Need tipptasemel relvad, sealhulgas kaugmaaraketid ATACMS, on võimaldanud Ukrainal anda lööke sügavale Venemaa territooriumile, aga see strateegia võib kannatada, kui nende relvade saadetised pausile pannakse, kirjutab CNN. Kuigi Euroopa riigid võivad asendada USA suurtükiväesüsteemid koos Ukraina enda kasvava relvatööstusega, on kõige arenenumad relvad tulnud USA-st.

„Mõju saab olema suur. Ma nimetaksin seda halvavaks,“ ütles Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse vanemnõunik Mark Cancian CNN-ile. Canciani hinnangul hakkab Ukraina abipausi mõju tundma 2-4 kuuga. Euroopa abi aitab Ukrainal esialgu edasi võidelda. „Seetõttu ei kuku nad kaljult alla, aga kui su varustamine poolitatakse, on seda lõpuks rindel näha,“ ütles Cancian. „Nende rindejooned painduvad edasi ja lõpuks need murduvad ja Ukraina peab leppima kahjuliku, isegi katastroofilise rahukokkuleppega.“

Cancian hoiatas, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioonil on ka muid abivorme, mis võidakse Ukraina jaoks pausile panna või täielikult ära lõpetada, sealhulgas luureandmete jagamine ja Ukraina sõdurite väljaõpetamine. „Sellest võib olla väljapääs, aga see saab olema Zelenskõi jaoks äärmiselt alandav,“ ütles Cancian.

https://www.delfi.ee/artikkel/120360941 ... e-alguseni

[aksel90]

Vance tegi suumulgu lahti (huvitav lõik tekstis minu poolt alla joonitud ja rasvases kirjas):

JD Vance: USA majandushuvi Ukraina vastu ongi julgeolekugarantii

USA asepresident JD Vance ütles esmaspäeval, et Washingtonis majandusliku huvi tekitamine Ukraina tuleviku vastu ongi julgeolekugarantii kolm aastat Venemaa rünnakuid tõrjunud riigile.

"Kui soovite tõelisi julgeolekugarantiid, kui tahate tegelikult tagada, et [Venemaa režiimijuht] Vladimir Putin ei ründaks Ukrainat uuesti, on parim julgeolekugarantii anda ameeriklastele Ukrainas majanduslik eelis," ütles Vance intervjuus Fox Newsile. "See on palju parem julgeolekugarantii kui 20 000 sõdurit mõnest suvalisest riigist, mis pole 30 või 40 aastat sõda pidanud," lisas ta.

Võttis ikka mitu päeva aega (Kuna Vance on idioot, siis pole ka mingi ime), enne kui mingisugune sisuline vastus Zelenski garantiide soovile anda. Tegemist on paraku valega, sest see, et USA ettevõte kuhugi investeerib, ei tähenda sugugi, et koos sellega kasvab julgeolek. Kapitalist võib oma vara ühel hetkel maha müüa ja seda täiesti vastupidiselt kohaliku maa arusaamale julgeolekust, müüa näiteks Vene ettevõttele. Seda on kuuldavasti ajaloos ka juhtunud (Leedus, kui ma ei eksi).

Tegelikult tuleks ootused/lootused USAle panna nö pausile. Mitte päris maha kanda, aga lähtuda eeldusest, et sealt ei tule midagi. Kui ikkagi tuleb, siis võtta seda meeldiva üllatusena, umbes nagu lotovõitu. Aga enamik meist ei jää loteriipiletid ostes võidule lootma ja ammugi ei ehita sellele lootusele oma tulevikku üles. Mida kiiremini ja täielikumalt uut reaalsust endale tunnistatakse, seda kiiremini võetakse ka ette sammud, et sellega kohaneda.

Ses mõttes ei paneks ma viit sentigi sellele, et Trump tõttaks meile appi, kui Venega jamaks läheb. Hoolimata sellest, et alles ta siin lubas Poolat ja Baltikumi idatiival toetada. Miski ei garanteeri, et kui jama käes ja abi vaja, siis küsib samamoodi teeseldud imestusega, et kas ta tõesti on midagi sellist öelnud.

Seepärast pole Zelenskil mõtet ka USAsse Trumpi kintsu minna kaapima. Trump ei toeta kedagi sellepärast, et nii on õige ja vaja, vaid et nii saab ta rahuldust oma võimust. Kogu see presidentuur on talle nagu üks megalaksu andev egotripp. Tal on pidevalt vaja saada uus võimulaks peale, mis paneb ta käituma, nagu kiusaja. Ehk kui sa nõudmistele järele annad, siis võtab varnast kohe järgmised ja kraadi võrra kangemad. Lõpuks jõuad paratamatult tasemel "lakei", kuhu kogu tema õukond jõudnud ongi.

USA tuleb mõneks ajaks maha kanda, jääb au ja tervis alles.

[Longbowman]

Seoses selle aimdusega, et piir jääb rahulepingu sõlmide sinna, kus on rindejoon:

Kas üldse on mõni näide viimasest sajandist, kus piir (mõlemad osapooled on konflikuti lõppedes veel elujõulised) oleks peale (vahe)rahu lepingu sõlmimist hiljem muutunud?
Korea sõda, Küpros - piir jäi vist sinna, kus oli rindejoon?

Kas keegi üldse kujutab ette tsenaariumit, et Ukraine koos Läänega räägib aastate pärast mingid territooriumid Ukrainale tagasi?
Selliseid pretsedente vist ju tegelikkuses ei eksisteeri?

[AMvA]

Seoses selle aimdusega, et piir jääb rahulepingu sõlmide sinna, kus on rindejoon:

Kas üldse on mõni näide viimasest sajandist, kus piir (mõlemad osapooled on konflikuti lõppedes veel elujõulised) oleks peale (vahe)rahu lepingu sõlmimist hiljem muutunud?
Korea sõda, Küpros - piir jäi vist sinna, kus oli rindejoon?

I maailmasõda. Saksa rindejoon oli Läänes Prantsusmaal ja Idas endise Tsaari-Venemaa teeritooriumil

[Fucs]

Euroopa peab ...

Google > insert > "Euroopa peab"

ERR "Välisilm" 03.03.2025
https://jupiter.err.ee/1609611702/valisilm

10:42
Astrid Kannel: Räägitakse sellest, et Euroopal on vaja nüüd liidrit. Kes see võiks olla, peaks liidrirolli võtma jne... bla bla...
11:21
Jonatan Vseviov: bla...bla... Kõrvuti Ukrainale antava abiga ja Venemaale tõstetava agressiooni hinnaga on ju teine oluline küsimus mis täna laual, küsimus julgeolekugarantiidest ja siin on selgelt liidrirolli võtnud, vähemalt praegu, nii britid kui prantslased. Ma usun, et sakslased tahavad sellise noh ütleme eestvedajate klubiga liituda, need on ka suured riigid kellel on jõudu vajadusel midagi teha, tuua teisedki kaasa... nii, et ma usun, et kusagil selles suurte riikide klubis see liider leidub... aga ega meiegi häbelikud ole, me ei häbene ütlemast välja seda mida me arvame, me oleme kogu aeg rääkinud, et selleks, et rahu saavutada tuleb esmalt veenda Putinit, et aeg ei tööta tema kasuks, selleks ei piisa ilusatest sõnadest... ja teiseks, siis kui saabub see rahu, kunagi tulevikus, siis tuleb pingutada edasi, ei saa loorberitele puhkama jääda, sest Ukraina üksi jäetuna, vajub tõenäoliselt kokku, ta vajab julgeolekugarantiisid, majandusgarantiisid ja poliitilisi garantiisid, mille väljatöötamisega tuleb alustada täna, sest ka juhul kui NATO-t ja Euroopa Liitu pole võimalik kohe laiendada, on sisuliselt nende antav garantii ju vaja Ukrainale rakendada kohe....


Astrid Kannel katkestab Vseviovi jutu: Nii. Tahaks kohe teada, LÜHIDALT PALUKS, mis see garantii saab olla, mida annab näiteks Euroopa? Annab tuumapommi neile või? Ma ei kujuta ette, NATO-sse me neid ei võta... noh... mis see on?

Jonatan Vseviov: Ilmselgelt, see küsimus on keeruline, ta hõlmab poliitilist aga ka sõjalist komponenti... Euroopas on tuumariigid MUUSEAS... kergekäeliselt selle teemalisi loosungeid muidugi loopida ei saa, aga kui rääkida garantiist, siis see lihtsustatult koosneb ju kahest osast - see on LUBADUS, mingisuguste riikide lubadus, rünnaku korral reageerida ja sõjalised tegevused, mis peavad veenma selle lubaduse paikapidavuses, millede osa suure tõenäosusega peab olema sõjaline kohalolu Ukraina territooriumil. Et see kõik välja mõelda ja välja töötada ja rakendada.. noh... see on tohutu töö. Me näeme siin NATO-s kui palju võttis aega, et saavutada liitlaste kohalolu ja tõsiselt võetav planeerimine näiteks meie regiooni suhtes, nüüd sõjas oleva riigi suhtes teha... no, ei ole lihtne...

Astrid Kannel katkestab Vseviovi jutu: Jaa, see on... see on... ühesõnaga väga keeruline ja väga suurt optimismi ei sisenda, aga meil on nüüd paraku intervjuu aeg läbi. Aitähh stuudiosse tulemast.

*

Feldmann ja Arestovitš 03.03.2025 Военный дневник. День 1104-й
https://www.youtube.com/watch?v=aOg-tZsmsr0

Arestovitš:

Euroopa räägib...Me kõik toetame Ukraina president Zelenskyt, Ukrainat ja nii edasi ja nii edasi ja siin nad kogunevad Londonisse, Suurbritanniasse, pealinna ja jah, selgub, et nad hakkavad Ukrainat võimsalt toetama. Vaatame, mis on Ukrainale tugev toetus.

Esimene on Zelensky kallistus. Meil on isegi Starmer, kes ei ole väga füüsilise kontaktialdis, tuleb välja ja... Briti peaministrid ei ole tulnud üldse eriti välja ja ... järsku tuli Starmer välja ja kallistas Zelenskit ja hoidis teda pikka aega süles, see on esimene. See oli toetuse kõige võimsam osa.

Teine ​​on see, et siis öeldakse, et me aitame nüüd Ukrainat... ja sa oled lihtsalt šokeeritud sellest.... ütlevad, et me anname talle kõik... 5000 lähimaa raketti Shahedide alla tulistamiseks. Tervelt 5000! Mida siis nüüd ära võtta nendega, kas Vitebsk või Vladivostok? Noh, 5000 raketiga? Ja siis selgub... siis selgub, et see on kuni 2030 aastani. Kuid see on tavaliselt väikeses kirjas ja alles järgmises sõnumis, päev hiljem kuskil, et see on laenuga, krediit, mille nad meile justkui andsid, ja need raketid on Shahedide alla tulistamiseks. Ukrainasse lastakse keskmiselt 200 Shahedi öö kohta. Jagame 5000 : 200, et kui kauaks jagub... see on kuuks pluss-miinus intensiivsete rünnakute puhul, seega võtsime laenu aastani 2030, et tõrjuda kuu aega Shahedide rünnakuid... nii, et saate aru, see on Briti Euroopa ettepanekute sisu.

Siis see algab - Macron tuleb välja ja ütleb, et tead, et me ei luba! me ei unusta! me ei anna andeks! ja me peame päästma! me saame hakkama! loome Euroopa armee!... aga see kõik taandub tõsiasjale, et ameeriklased ei kaitse meid, seega järgmise 10 aasta jooksul peame tegema viis korda rohkem ja siis algavad vastuväited. Mõned riigid ütlevad, et me ei taha tegelikult luua Euroopa armeed, või ütlevad, et see on nii keeruline! Ja kes loob Euroopa armee? Et tõenäoliselt me ​​seda kohe ikkagi ei loo. Tõenäoliselt arutame me seda ka umbes kolm aastat. Tuletan meelde, et Euroopa Liit on suurepärane organisatsioon, mis on koordineerinud pistikupesade standardi sisseviimist juba 18 aastat. Mis te arvate, kui kaua neil kulub Euroopa armee loomiseks? See pole isegi kõige hullem.

Ukraina, ütleb ta, 6. märtsil on tippkohtumine, tähelepanu, kohe, praegu, kõik, vaadake mu käsi, ma näitan teile, kust valmistatakse ette petuabi Ukrainale. 6. märtsil on tippkohtumine, teate küll, me anname sadu miljardeid, aga praegu... aga praegu...

Ja võibolla ehk kostab ka kellegi kainet häält : anname talle külmutatud Vene raha...!

...ei, me ei saa, me saame ainult.... Macron ütleb, et me saame maksta ainult intressi, jah, jah, intressi, aga külmutatud Vene raha ei saa maksta, see ei meeldi investoritele! Ja siin nad on, arutavad, arutavad, arutavad, väga palju toetavaid sõnu, väga palju. Jah, toetavaid sõnu on nii palju, et Ukraina telegrammikanalid lõhkevad...

Need ukrainlased, kes usuvad Euroopa võimsasse toetusse, hüppavad üles-alla ja karjuvad: Vaata seda! Postitage uuesti! Vaadake! Nad annavad toetust! ...

Trump tuli täna välja ja ütles seda, mida ma ütlesin teie saates nädal tagasi, et eurooplased kulutasid eelmisel aastal Venemaa nafta ja gaasi ostmisele rohkem raha kui keegi teine ​​ja rohkem kui nad Ukrainale abi andsid... kas teate, mis see on?

* Muideks, Felmdanil ja Alfa Medial on ka Ukrainas oma TV ja raadiokanal ЦЕНТР mis mh ka neid Arestovitšiga saateid eetrisse annavad, UKR mingi komisjon võttis eelmine nädal sellelt TV kanalilt eetrilitsentsi ära ja edasi tegutseb nüüd ainult netis/Youtubes.

[Kriku]

(E)rinevalt Euroopa Liidu kõrgest välisesindajast Kaja Kallasest, kes reedel ütles, et vaba maailm vajab uut juhti, oli Starmeri toon pühapäeval palju diplomaatilisem. Kui ajakirjanikud küsisid, kas Ameerika Ühendriigid ei ole enam usaldusväärne partner, rõhutas Briti peaminister Ameerika ja Suurbritannia erilist suhet ning vastas, et tema seda ohtu ei näe. Pühapäevast jäi ikka kõlama, et Euroopa loodab osa võtta Ameerika Ühendriikide juhitud rahuläbirääkimistest. Starmer ütles, et ta ei taha teiste Euroopa riigijuhtide eest rääkida. Kuid ka esmaspäeval ei kõlanud Euroopa pealinnadest palju uusi mõtteid. Selgeks pole saanud näiteks kasvõi see, kes oleks nõus brittidega koos rahuvalvureid Ukrainasse saatma.

Selgemalt on samal ajal välja joonistunud erimeelsused, mis teevad USA juhitud rahuläbirääkimiste edu väga keeruliseks. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kordas pühapäeval ajakirjanikega rääkides, et ta ei saa Venemaale loovutada territooriumi. Asi pole vaid tema tahtes, vaid Ukraina seadustes, mis seda ei luba. Trumpi administratsioon on samas rõhutanud, et Ukraina peab olema valmis territooriumi loovutama.

Saksamaa tõenäoline järgmine liidukantsler Friedrich Merz nimetas reedel ovaalkabinetis toimunud sõnelust ameeriklaste tahtlikuks eskalatsiooniks. "Euroopa peab olema valmis ise tegutsema," lisas ta. See jälle erineb Starmeri öeldust, et USA-ga tekkinud lõhet tuleb veel parandada.

Prantsuse president Emmanuel Macron rääkis pärast pühapäevast kohtumist, et Euroopa plaan võiks olla alustuseks proovida Ukrainas saavutada kuu aja pikkune rahu. Kuid BBC teatel ütlesid britid esmaspäeval, et laual on mitu võimalust ja itaallased, et sellest mõttest on veel vara rääkida.

Seega ei tundu, et Euroopal oleks viimaste päevadega tekkinud selgem rahuplaan. Kui Briti peaministril ja Prantsuse presidendil on õnnestunud näiliselt ovaalkabinetis Trumpi võluda, pole Ühendriikide viimaste nädalate segane toon muutunud.

https://www.err.ee/1609621238/euroopa-o ... htlemiseks

Üldiselt see, et Trump avalikult räägib territooriumi loovutamisest Ukraina poolt näitab, et ta saboteerib üritust. Helsingi kokkulepetega seati sisse põhimõte, et Euroopa riikide piire jõuga ei muudeta. Helsingist Krimmini toimus seda ainult seoses separatismi ehk rahvaste enesemääramise õigusega, kuidas kellelegi meeldib nimetada. Tõenäoliselt on õige, et Ukraina ei pääse praegusest sõjast ilma territoriaalsete loovutusteta nagu Soome Talvesõjast ei pääsenud, aga selle niimoodi avalikult kohe kõige alguses välja ütlemine on tegelikult seesama, milles ta Ukrainat süüdistab - rahuprotsessile vastu töötav retoorika. Ja ei ole võimalik, et tema ega tema nõuandjad seda kõike ei tea. See on sihilik tegevus.

[vanahalb]

Ukraina plaan B on nagu ikka et kuskilt on vaja saada raha. Ilgelt on raha vaja, nüüd ja kohe . Mulle pole selline narkari suhtumine kunagi meeldinud, olen vahel ukrainlastega vaielnud juba nõukaaja lõpust peale aga sellised nad lihtsalt on. Loetakse terve Mendelejevi tabel ette mida maapõues kõik leidub ja kaks meetrit mustmulda on selle peal kuid selgitada mis sellistes tingimustes takistab oma riiki arendada ei osata.

Mustmullast mätsitud palle peaks katapultidest vene vägede poole loopima või? Sõjalises abis on praegu küsimus.

Ukraina suurim probleem on targutavad vanamehed kes "teavad kuidas asi on". Nii ovaalkabinetis kui siin foorumis.

Üldiselt, vanahalb, äkki suhtuksid Ukrainasse natuke viisakamalt mitte ei plärtsuks suvaliselt ?

Igasugused vähegi arvestatava sõjalise abi eest oodatakse vastuteenet. Kui midagi muud anda pole siis kasvõi neid mustmullapätse. Muide, sedasama mustmulda veeti rongide kaupa Türgisse.

Ukraina saab teha ja ongi teinud palju selleks et rinne pidama saada. Selleks pole tingimata vaja überkalleid Leopardi tanke vaid odavad droonid on toimivad vägagi edukalt. USA poolt on abiks tulejuhtimine , Starlink ja luure mida on keeruline päevapealt asendada.

Madis Reivik - foorumis oli iseenesest eraldi teema , midagi umbes "Ukraina ja ukrainlased" kuhu ma enda pretensioonid juba vähemalt 10 aastat tagasi välja kirjutasin. Minumeelest pole küll midagi muutunud ja ei muutugi sest kultuur on teine. Sellegipoolest - kui mingi riik on igasugustes edetabelites vähemalt esimese 20 hulgas ja teine mudaliigas siis võiks selle esimese riigi targutavaid vanamehi ikka kuulata.

Ukraina põhiprobleem on pidev vajadus välisabiks ja kuidas nad nii kõik saadu ja lisaks oma loodusvarade ilma tulemusteta sirgeks oskavad lüüa ei luba minu haridus mõista.

[Kriku]

Igasugused vähegi arvestatava sõjalise abi eest oodatakse vastuteenet. Kui midagi muud anda pole siis kasvõi neid mustmullapätse. Muide, sedasama mustmulda veeti rongide kaupa Türgisse.

Üpris primitiivne arusaam rahvusvahelisest poliitikast. Tihti on eesmärgid palju kaugemad - näiteks abistatavast endale sobivas asukohas oleva liitlase kujundamine. Heaks näiteks võiks olla USA sõjaline abi Gruusiale, Afganistaanile ja Iraagile. Pärast Talibani / Ull-Kaido ja Saddam Husseini kukutamist ei abistatud püsti aetud režiime mitte selleks, et sealt kohe midagi vastu saaks, vaid palju pikema perspektiiviga. Et kõik kolm projekti lõpuks aia taha läksid, on teine teema.

Ukraina põhiprobleem on pidev vajadus välisabiks ja kuidas nad nii kõik saadu ja lisaks oma loodusvarade ilma tulemusteta sirgeks oskavad lüüa ei luba minu haridus mõista.

Sa paned siin sõjalise ja muu majandusabi täiesti meelevaldselt ühte patta. Samuti paned sa meelevaldselt ühte patta RA ja SA majanduse. Ehk siis, hetkel on välisabi vajadus täiesti normaalne.

Võib-olla on arusaadavam, kui selgitada seda analoogia põhjal. Võtame näiteks peamiselt sotsiaalabist elatuva perekonna. On täiesti õige küsida, miks täiskasvanud inimesed oma eluviise ei paranda, tööle ei lähe ja üldse ise ennast ei aita - aga kui nende majja välk sisse lööb ja see kõige täiega maha põleb, on ju ikkagi selge, et nad vajavad abi.

[Kriku]

ERR vahendab USA ja Ukraina viimaseid repliike:

Ukraina loodab rahu kehtestamisel USA toetusele, ütles esmaspäeval president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform. "Jätkame oma tööd partneritega. Meil on läbirääkimised ja muud sammud peagi tulemas," sõnas Zelenski. Riigipea rõhutas, et Ukraina püüab muuta oma diplomaatia tõeliselt sisuliseks, et sõda võimalikult kiiresti lõpetada. Samuti toonitas Zelenski, et keegi ei ihalda rohkem rahu, kui Ukraina rahvas, kelle linnad ja külad hävinevad ning kelle elud lähevad kaotsi. "Peame selle sõja peatama ja julgeoleku tagama," jätkas president.

USA president Donald Trump ütles varem päeval, et Zelenski peaks rohkem hindama USA toetust Venemaa invasiooni vastu võitlemisele. "Noh, ma lihtsalt arvan, et ta peaks olema rohkem tänulik, sest me oleme nende kõrvale jäänud niiöelda paksus ja vedelas," sõnas Trump Valges Majas ajakirjanikele. Trump andis samuti mõista, et Ukrainaga võib maavaralepingu sõlmimiseks veel lootust olla. Küsimusele, kas maavarade tehing, mis pidi olema samm konflikti lõpetamise poole, on surnud, vastas Trump: "Ei, ma ei arva nii."

Trump teatas samas enne seda, et Washington ei kavatse enam leppida Zelenski suhtumisega võimaliku relvarahu küsimusse Venemaaga. "Tegu on halvima avaldusega, mida Zelenski sai teha ja Ameerika ei kavatse enam kauem sellega leppida," kirjutas Trump oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, kuhu lisas viite artiklile, mis tsiteeris Zelenskit, kelle sõnul on sõja lõpp veel väga kaugel.

Kusjuures seda, et kähku ei juhtu midagi, ütlevad ka venelased:

Venemaa ja USA läbirääkimised Ukrainas rahu kehtestamise üle ei alga tõenäoliselt enne, kui kahe riigi diplomaatilised esindused täies mahus tööd jätkavad, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. "Ebatõenäoline," ütles Peskov riiklikule uudisteagentuurile RIA teisipäeval avaldatud kirjalikus tekstis vastuseks küsimusele, kas läbirääkimised võivad alata enne, kui saatkondade töö jätkub. Venemaa ja Ameerika Ühendriikide delegatsiooni kohtumisel Saudi Araabias oli üks teemasid kahepoolsete diplomaatiliste suhete tugevdamine, kuna neid on seoses Vene agressioonisõjaga Ukrainas järsult vähendatud.

Samuti on Vene režiimijuhi Vladimir Putini pressiesindaja sõnul on liiga vara rääkida sellest, kus järgmised kõnelused USA-ga toimuvad. "Sellest on veel vara rääkida," ütles Peskov vastuseks küsimusele kohtumise võimaliku koha kohta, vahendas RIA.

Neile aga see paistab olevat lubatud .

Nagu varemgi selge oli, ei ole Venemaa mingite Euroopa rahuvägedega nõus:

Venemaa on kategooriliselt vastu Euroopa vägede võimalikule paigutamisele Ukrainasse, ütles teisipäeval Venemaa suursaadik Viinis tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide juures. "Esiteks, Euroopa Liit ei ole erapooletu ja rahuvalvajad peavad olema erapooletud," ütles saadik Mihhail Uljanov sotsiaalmeediakanali Telegram. "Teiseks on Venemaa sellele kategooriliselt vastu," lisas ta.

https://www.err.ee/1609621162/trump-kas ... pausi-teha

[Kriku]

Zelenski ja Trumpi kohtumisest jäi mulje, et Zelenski on kalkuleerinud, et suudab edasi sõdida, polnud USA pakutud rahu ega ka maavarade lepingu tingimustega nõus ja nii ta Valgest Majast välja visati.

Ukraina suudab tõenäoliselt praeguses tempos sõdida mitu nädalat ja võib-olla suve alguseni, enne kui USA abipaus hakkab suurt mõju avaldama, teatasid lääne ametnikud CNN-ile.

https://www.delfi.ee/artikkel/120360941 ... e-alguseni

Ukraina ülemraada riigikaitsekomitee liige Fedir Venislavskõi ütles, et Ukrainal on umbes pooleaastane vastupidavusvaru ka ilma USA toetuseta, aga käib töö alternatiivsete relvatarnete allikate otsimiseks. Venislavskõi ütles, et komitee kinnisel istungil arutati võimalikku USA sõjalise abi lõppemist, vahendab RBK-Ukrajina. „Ma arvan, et vastupidavusvaru on Ukrainal kindlasti olemas umbes pooleks aastaks isegi ilma USA süsteemse toetuseta, aga hakkab olema loomulikult oluliselt keerulisem. Seetõttu töötavad praegu kõik, nii presidendi meeskond, ülemraada kui ka meie komitee, selle kallal, et uurida variante selle relvastuse koguse ja kvaliteedi kompenseerimiseks, mille meile andmise USA võib peatada või on juba peatanud,“ ütles Venislavskõi.

https://www.delfi.ee/artikkel/120361040 ... ks-aastaks

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et USA sõjalise abi peatamine Ukrainale võib Kiievi rahuprotsessile lähemale tõugata. „Veel seisab ees detailide teada saamine, aga kui see vastab tegelikkusele, siis see otsus võib tõesti tõugata Kiievi režiimi rahuprotsessile lähemale,“ lausus Peskov ajakirjanikele, vahendab Interfax. Peskovi sõnul on see, et USA oli seni selle sõja peamine relvade tarnija, selge. „Kui USA need tarned peatab, on see ilmselt parim panus rahupüüdlustesse,“ ütles Peskov.

Peskov märkis, et mõned Euroopa riigid on teatanud kavatsusest Ukraina abistamist jätkata. „Tähendab, nad püüavad ilmselt kuidagi puudujäävat laskemoona kogust ja kõike muud kompenseerida. Aga loomulikult saadi peamine kogus seni Ühendriikidelt ja Ühendriikide kanalite kaudu,“ ütles Peskov.

https://www.delfi.ee/artikkel/120360994 ... udlustesse

[hjl85]

USA on poole valinud ja ongi kõik. Palus putleri vahendada kõnelusi Iraaniga. putler ei pea millestki Ukrainas ega kuskil loobuma vaid saab kindlasti ka vabad käed Ida-Euroopas

[Jaanus2]

Euroopa võib küll kokku olla USA-st suurem, aga ei ole üks riik, isegi föderatsioon ei ole (mis praegu hädasti ära kuluks). Nüüd hakkame kiirkorras sinna poole liikuma vist, praeguse EU raames ei saa neid asju lahendada. Aga see võtab aega, USA jõuab enne maailma p-sse keerata.

[Kriku]

USA on poole valinud ja ongi kõik.

Õigem oleks ikka öelda, et vahetas poolt.

[mp2022]

Postimehes pikem lugu trumpistide peaideoloogist ja tema mõtetest, üsna sarnaselt on Trumpi teine valitsemisaeg ka alanud:
https://maailm.postimees.ee/8203103/per ... havitamist

Ukrainat ja Euroopat puudutav osa:

Yarvini (nn. peaideoloog) liberalismivastane võitlus ei piirdu Ameerikaga. «Milline riik on teinud viimase kahe sajandi jooksul rohkem ja parimat tööd liberalismi alistamiseks Euroopas? Kuigi sakslased võisid 20. sajandil üritada, siis venelastel see 19. sajandil õnnestus,» märkis Yarvin kolme aasta taguses blogipostituses pealkirjaga «Uus välispoliitika Euroopa suunal».

«Nüüd on taas kord Venemaa saatus taastada kord Euroopas. Kuna aga Ameerika on tugevam kui Venemaa, peab Trump [Vladimir] Putinile ütlema, et nad võivad seda teha. Selle sõnumi saatmiseks on ainult üks eksimatu viis – Euroopast tagasi tõmbumine,» kirjutas Yarvin.

Tema arvates peaks Euroopast lahkuma kõik Ühendriikide väed ja diplomaadid ning kogu suhtlus võib käia interneti teel, kui selleks mingit vajadust peaks olema.

Yarvin kirjutab ka Ukrainast, öeldes, et ukraina keel pole midagi muud kui vene keele talupoegade dialekt. «Sarnaselt Lõuna-Sudaaniga on kaasaegne «Ukraina rahvas» välisministeeriumi visandatud nali,» on ta leidnud.