F-35 olevikust ja tulevikust

[Kriku]

Muski jaoks on F35 nagunii mõttetu vanaraud, nii et vahet pole.

[isonts]

Muski jaoks on F35 nagunii mõttetu vanaraud, nii et vahet pole.

Samal arvamusel on ka üks hävituslendur:
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203569 ... ituslendur
"Kas Ukraina õhujõud vajaksid tulevikus viienda põlvkonna hävitajad, näiteks F-35 lennukeid?
Tegelikult pole see vajalik. Strateegilisest vaatenurgast on see Ukraina õhujõududele juba tarbetu etapp. Järgmine samm pärast viienda põlvkonna hävitajaid – sealhulgas isegi kuues ja seitsmes põlvkond – on rasked droonid. Need toimivad rakettide, lennukipommide ja muude relvade kandeplatvormidena.

Me liigume sellele tasemele ja jätame viienda põlvkonna hävitajad vahele. Need on meeletult kallid, praegu täiesti ebapraktilised ning kujutavad endast pilootidele ohtu. Optimaalne lahendus on kasutada droone – selliseid, nagu me praegu koos türklastega tootma hakkame."

[lennumudelist]

F-35 loodetavast ellujäämusest sõjas on suur osa panusest selle peal, et ta pääseb vastast üllatama - ei peegelda radarit, loomulikult on ka ise vakka.

Tänase tehnika taseme juures - droon ei saa õhus vakka olla. Saab kasutada hästi hea suunateguriga antenne. Tõenäoliselt need lekivad piisavalt raadiolaineid vales suunas, et vastane saaks teda jälitada passiivse vastuvõtjaga, ilma radariga õhku peksmata. Saab kasutada erinevaid sideviise (osad neist hävituslennuki rollile sobimatud).

Tulevikus - võib-olla, kui droon on suuteline täitma ülesandeid nagu "kaardiruudus X,Y on hetkel 2 vaenlase lennukit, mine ja vaata, kas saad alla lasta". Misjärel ta kinnitab, et läks proovima ja eetris vaikib. Aga tänapäeva droonid sellist mängu - ütleks, et lähema 2 aasta jooksul - kindlasti ei mängi.

[Gideonic]

F-35 loodetavast ellujäämusest sõjas on suur osa panusest selle peal, et ta pääseb vastast üllatama - ei peegelda radarit, loomulikult on ka ise vakka.

Tänase tehnika taseme juures - droon ei saa õhus vakka olla. Saab kasutada hästi hea suunateguriga antenne. Tõenäoliselt need lekivad piisavalt raadiolaineid vales suunas, et vastane saaks teda jälitada passiivse vastuvõtjaga, ilma radariga õhku peksmata. Saab kasutada erinevaid sideviise (osad neist hävituslennuki rollile sobimatud).

Tulevikus - võib-olla, kui droon on suuteline täitma ülesandeid nagu "kaardiruudus X,Y on hetkel 2 vaenlase lennukit, mine ja vaata, kas saad alla lasta". Misjärel ta kinnitab, et läks proovima ja eetris vaikib. Aga tänapäeva droonid sellist mängu - ütleks, et lähema 2 aasta jooksul - kindlasti ei mängi.

Just täpselt. Seda on juba 1970ndatest saadik on räägitud, et kõige efektiivseim kombo droonidest ja hävitajatest oleks just seline "jahimees + koerad" kokkuharjutatud süsteem, kus iga mehitatud hävitaja kohta on näiteks 4 või 8 drooni.

Üldiseid suuniseid annab siis inimesest eskadrillijuht (stiilis "uurige mis seal on" või tõesti "hävitage tuvastatud sihtmärk X"). Perioodilist infojagamist tehtaks suunatud datalingi kaudu nagunii (MADL või midagi analoogilist, tulevikus ilmselt järjest enamka laseritega). Ülesande läbiviimine droonide poolt oleks võimalusel ikkagi maksimaalselt autonoomne.

Rahulähedases olukorras nad muidugi kedagi alla tuua ei tohi, aga kriitilises sõjaolukorras võiks piisata "karjajuhi käsust, tema enda vastutusel"

Asi oleks õppustel muidugi kokku harjutatud ja tarkvara tuunitud, et "jahikoer mõistaks peremeest" võimalikult hästi. Tulevikus saaks siis järk-järgult droonide autonoomsust suurendada, vastavalt kuidas võimekus kasvab.

Kui hästi selline süsteem töötaks sõjas, ei tea. Aga kohe kindlasti paremini kui see, et ainus kokkupuude inimesega oleks hamburgerit järav kolonel kuskil 500km kaugusel konteineris, kes siis vajutab nuppu ja ütleb "minge hävitage vaenlast, vot siit kohast alates kuni lõunani" (ühendades aja ja ruumi)


Selline mudel on läbi ajaloo ennast pigem rohkem õigustanud. AI FPV droonid näiteks teevad ainult viimase lähenemise autonoomselt, peale seda kui operaator sihtmärgi kinnitab (kaugelt) mitte kogu lennu otsast lõpuni.


Mis F-35 kallidust puudutab, siis see on muidugi tõsi, aga kaunis vähe on sellest rangelt piloodiga seotud. Enim selle lennuki arenduse juures maksab tarkvara, muuhulgas et saaks teha selliseid asju:

https://www.twz.com/air/f-35-ai-enabled ... monstrated

Kuidas nüüd ainult droonidega selle kõik korraga vahele jätta saab?

[onu juulius]

Väidetavalt on Saksamaa (ja mitte ainult) hakanud tõsiselt kõhklema F-35 hävitajate ostu osas. Põhjuseks see, et Stabiilne Geenius võib käskida need suvalisel hetkel tarkvaraliselt välja lülitada.

[lennumudelist]

Ma ei ole antud valdkonnas kompetentne, aga Iraan lennutab F-14 lennukeid jätkuvalt, hoolimata USA käskudest-keeldudest.

Võimalik, et see on vanatehnika eripära - pole nii palju loogikat, et kuhugi loogikapommi panna.

Ma isiklikult ei usu, et F-35 saab mingi talle saadetud vaenuliku (või sõbraliku) sõnumiga välja lülitada. Ja isegi kui saaks, saaks lennuki seadistada usaldama ainult omade krüptovõtmetega allkirjastatud sõnumeid - kus USA enam "omade" hulka ei kuuluks. Seejärel võiks talle mida iganes rääkida, lennuk ilmselt tõdeks et "sõnum ei krüpti lahti, digiallkiri ei klapi, eiran".

Üritades aga USA riskiks sellega, et mitte keegi ei taha neid lennukeid. Väga suur risk.

Pigem usun, et sakslased muretsevad teise asja pärast: lennuki tarkvara on ehitatud selle hetke parimate teadmiste järgi. Aga seal leitakse bugi. Bugisid leitakse igas tarkvaras, ka väga kriitilises, Airbus leiab ja Boeing leiab, kõik leiavad. Tarkvara vigu ei ole ainult An-2 süsteemides, kuna seal pole tarkvara.

Või tuleb midagi seadistada - ja seadistada tuleb ka valmis tööriistu, näiteks integreerida uus andur, sidevahend või relv. Ja kui USA selle uuenduse / paranduse andmisega jurgutama hakkab, siis on klient kuival.

[onu juulius]

Surmkindlalt väitma ei hakka, aga F-35 puhul pidavat olema nii, et enne starti tuleb lennuki arvutisse sisestada lennumissioon ja kõik need missioonid käivad kinnitamiseks automaatselt Pentagonist läbi. Ja kui sealt luba ei tule, siis masin õhku ei tõuse. Ning lõppkasutajad seda süsteemi muuta ei saa, välja arvatud Israel, kellel on luba nii lennukite tarkvara kui riistvara modifitseerida.
Keegi targem võiks kommenteerida.

[taara]

Huvitav legend, aga samas kui internetti või mis iganes ühendust ei ole, siis ka USA lennukid kusagil Kaug-Idas kõrbes lendu ei tõuse?

[Drax]

Ei ole targem, aga talupojamõistus veidi nagu tõrguks uskimast... 1000+ lennukit üle maailma ja Pentagonis 24/7 komisjon analüüsib igat õhkutõusmist...

Tõesti ma kardan hetke, mil keegi KLi spetsialist laseb lõkkeõhtul lendu väite, et "kiibiga" Rahed enam venkut ei lase ja Javelin T-xx peale ei lukustu.

[Madis Reivik]

Arvestades millist hooldust kaasaegne lennuk vajab, siis .. mina ei ostaks F35 Eestile (kui võimalus oleks).
Nokatsile ei meeldi su lõust ja varuosasid rohkem ei tarnita. Käi jala.

Rootslaste ja soomlaste isevarustamine tundub aina mõistlikum tee. Nagu ka Lõuna Koreal.

[Kapten Trumm]

Sa vist ei ole kursis, et Soome on praegu just F-35sid kasutusse võtmas, esimesed juba lendavad.
Teatud ulatuses riske maandatakse muidugi nii, et koos lennukitega ostetakse ka korralik varuosaladu.
See võib maksta nii poole tehingu hinnast.

[Madis Reivik]

Ma pakun et selle hankega tegelevas ametkonnas on praegu meilivahetus 100x normaalsest.
Ja päris kindlasti mingi meeskond tegeleb "tagauste" otsimise ja kõrvaldamisega.

[onu juulius]

Üks masintõlgitud nupuke https://militarywatchmagazine.com/artic ... isable-f35:

Pärast märkimisväärse lõhe tekkimist Washingtoni ja enamiku tema Euroopa liitlaste vahel nende seisukohtade üle käimasoleva Vene-Ukraina sõja suhtes on Saksa poliitikakujundajad väljendanud kasvavat muret võimaluse pärast, et USA võib julgeolekukriisi korral Saksa õhujõududele hangitud viienda põlvkonna hävitajad F-35A kaugjuhtimise teel välja lülitada. 35 hävitajat on praegu tellitud 9 miljardi dollari suuruse lepingu alusel, kusjuures lennukid on hangitud just tänu oma kõrgetasemelisele tuumavarustusvõimele, mida peetakse vajalikuks Saksamaa ja Ameerika Ühendriikidega käimasoleva tuumajagamislepingu tõttu, mis annab talle sõjaaegse juurdepääsu Ameerika B61 pommidele. Ameerika Ühendriikide ähvardused katkestada Ukraina juurdepääs Starlinki satelliidivõrgule ja teatatud juurdepääsu piiramisest sihtmärkide andmetele, et kasutada täppisjuhitavaid relvi, on loonud selle pretsedendi.

"F-35 tapmislüliti on midagi enamat kui lihtsalt kuulujutt," teatas Saksa kaitsefirma Hensoldti kommunikatsioonijuht Joachim Schranzhofer kohalikule meediaväljaandele Bild. "Kuid palju lihtsam on kasutada missioonide planeerimise süsteemi – siis jääb lennuk maapinnale." Müncheni julgeolekukonverentsi fondi endine president Wolfgang Ischinger oli üks teadlikke allikaid, kes seadsid kahtluse alla Saksa F-35 hankeplaanide tuleviku. "Kui me peame kartma, et USA võib tulevaste Saksa F-35-dega teha seda, mida nad praegu Ukrainaga teevad, võiksime kaaluda lepingu lõpetamist," sõnas ta.

Mure F-35 operaatorite piiratud autonoomia pärast tõsteti esile väljaspool Saksamaad, ütles kaitseanalüütik Richard Aboulafia, kes rääkis Londonis asuva Financial Timesiga ja märkis, et kuigi tapmislüliti olemasolu pole kinnitatud: "Kui oletada, et on olemas midagi, mida saab teha väikese tarkvarakoodiga, siis see on olemas." "Enamik Euroopa sõjaväelasi sõltub tugevalt USA-st sidetoe, elektroonilise sõjapidamise toe ja laskemoona varude osas mistahes tõsiste konfliktide korral," märkis Kuningliku Ühinenud Teenuste Instituudi vanemteadur Justin Bronk, mis muutis vajaduse "tapmislüliti" järele üleliigseks. Varem on korduvalt tõstatatud võimalust, et USA keelaks välisklientidele tarnitavad F-35 lennukid, kusjuures analüütikud on konkreetselt täheldanud, et Ameerika Ühendriikides tugevalt tsentraliseeritud autonoomse logistika infosüsteemi (ALIS) süsteemi saab hõlpsasti kasutada hävitajate väljalülitamiseks.

Ameerika Ühendriigid on alates 1980. aastatest seadnud oma hävitajate kasutamisele välisklientide poolt eriti ulatuslikud piirangud, mida on aastakümneid laialdaselt tõstatatud. 2020. aasta alguses märkis endine Malaisia ​​peaminister Mahathir Mohamad seoses piirangutega, mis on kehtestatud Malaisia ​​kuninglike õhujõudude F-18 hävitajate operatsioonidele: "Me ei saa programmeerida lennukit rünnakuteks teiste riikide vastu ilma, et ameeriklased oleksid programmeerimisega hakkama saanud. Ehkki lennukid on väga head, jõudluse poolest väga võimsad mootorid, aga me ei saa lennukit ise programmeerida. Peate viitama Ameerika Ühendriikidele, kes on programmi pannud näiteks välisriikidesse suunatud reidide jaoks. Nii et meie lennukid olid kallid. Meil on need olemas. Me saame nendega lennunäitustel lennata. Kuid me ei saa neid kasutada ühegi teise riigi vastu võitlemiseks, sest me ei saa lähtekoodi."

2025. aasta veebruaris märkis India õhujõudude endine õhuväe marssal Anil Chopra, et USA-st sõltumise võime puudumine ja Washingtoni "kalduvus avaldada survet ja liitlasi hüljata, kui tema enda huvid lähevad lahku oma huvidest" olid peamised tegurid, mis tagasid, et Delhi ei kaaluks F-35. Piirangud juurdepääsule tarkvarakoodidele ning see, millistel alustel ja millistel eesmärkidel hävitajaid võis juhtida, olid samuti peamised tegurid, mille tõttu India ei kaalunud varem F-16 või F-18 tarnimise pakkumisi tõsiselt. NATO liikmed ei ole tavaliselt selliseid muresid tõstatanud, kuna neil on suurem juurdepääs tarkvarakoodidele ja ühised strateegilised eesmärgid Washingtoniga, kuigi Washingtoni ja Euroopa vaheline enneolematu uus lõhe võib kaasa tuua paradigma muutuse selles osas. Sellegipoolest jätab F-35 positsioon ainsa viienda põlvkonna lahingulennukina läänemaailmas tootmises oleva hävitajana Euroopa riikidele vähe elujõulisi alternatiive.

[Drax]

Üks masintõlgitud nupuke https://militarywatchmagazine.com/artic ... isable-f35:

Suvalise India kuti kedratud jama, Russia Today ekvivalent.

[gooligan]

F-35 näol on tegu ikka mitme riigi ühisprojektiga. Nt valmistab Soome F-35 esirunge, lisaks on neil koostetehas.
Samamoodi on programmi aktiivsed liikmed nt Taani, Holland, Austraalia, Kanada, UK jne.
Mäletatavasti oli ka Türgi F-35 programmis aktiivne osaline ning tema valmistatud detailide asendamine oli paras peavalu, kui ta programmist välja otsustati visata.
Ehk kui kõik rahvusvahelised tarnijad F-35 programmist taanduvad ei suuda ka jänkid seda programmi samasugusel kujul jätkata. Samuti satuks ohtu olemasolevatele lennukitele varuosade tarnimine.
Seega on kõik programmi liikmed omavahel sõltuvussuhtes ning tapmislüliti rakendamine ikka potensiaalselt väga suurte tagajärgedega.
Samas on praegu USAs toimuv tollidega edasi-tagasi põrgatamine näidanud, et otsustatakse enne kui mõeldakse. Loomulikult on see riikidele suur julgeolekurisk, kui ollakse USA armust toimetamas.
Nt soomlaste F-35 programm on ju otseselt ja ainult suunatud verelaste vastu. Neile mõeldud lennukeid juba toodetakse, taristu ettevalmistatud, piloote treenitakse ning mingit tagasiteed siit küll enam olla ei saa. Rääkimata sellest et 10+ miljardit on huugama pandud ning uut sellist summat pole kuskilt võtta.
Kuid kindlasti on peale Trumpi-tõmblusi uusi F-35 kliente üliraske edaspidi leida. Peaks ikka riskihull olema, et praegu sinna suuri summasid investeerida.