Gideonic kirjutas: ↑11 Mär, 2025 23:08
Reaalsuses on selle [tuumarelva- Kriku] kasutusega ähvardamine räme bluff
Mis erinevalt neist küsimustest on vene riigi 100+ aasta vanuse blatnoi käitumise tõttu alati üsna lihtsalt ennustatav olnud. Kui Venemaa kasutab tuumarelvaga ähvardamist sõjaliseks väljapressimiseks või oma agressiooni kinnistamiseks, siis sellele šantaažile alludes kutsud sa garanteeritult esile tulevasi uusi nõudmisi (vattidele sobival hetkel).
Me absoluutselt ei tea mis vene juhtkonna peas on. Nad võivad arvata et see on suurepärane mõte, aga me ei saa oma planeerida nende "ettearvatamatuse" peale. Tšetšeenia kuritegude ignoreerimine ja hilisemad Merkeli vastutulekud NATO liitumiste blokeerimisel viisid Gruusia sõjani, Gruusia unustamine Ukrainani (2014). See Süüriani (2015) ja uuesti Ukrainani 2024. Iga kord on Putini resoluutseks peatamiseks vajaolevad panused tõusnud (loomulikult ei ole see 100% ohutu olnud kunagi).
Lääne kergesti ette-ennustatav deeskalatsioonisoov ja lühiajaliste riskide minimaliseerimine viib paratamatult pikaajaliste riskide kasvule. Kui sa ei ole põhimõtteliselt nõus vene agressioonivägesid Ukrainas ründama sest "äkki panevad tuumapommiga", siis see küsimus esitatakse peatselt uuesti uues vormis. Sama asi käib igasuguste heas usus kompromisse tegevate kokkulepete ja läbirääkimiste kohta.
Minu arvates lähevad akf-id libedale teele, arutades siin mingeid "mentaliteete". Tuumarelva võimaliku kasutamise puhul on peaküsimus ikka, et mis selle mõte oleks? Mida see annaks?
Nagu tuumasõja teemas korduvalt sedastatud, on tuumarelval vähe sõjaliselt relevantseid kasutusi, eriti siis, kui ühe pauguga piirduda. Jah, kindlustatud asulatele nagu Tšassiv Jar või Pokrovsk taktikalise tuumaka viskamine kindlasti hõlbustab läbimurret, aga siis peaks see saama rutiinseks tegevuseks ja pealetungidoktriini osaks.
Strateegilises mõttes on tuumarelva kasutusel kaks mõtet:
1) vastase riikliku organisatsiooni hävitamine massiivse tuumalöögiga - selleks on võimeline USA Venemaa suhtes, aga mitte vastupidi;
2) tuumapommi viskamine mingile vastase suurlinnale lootuses, et vastane lööb araks ja lõpetab vastupanu (nagu USA-l õnnestus Jaapan alistada).
Viimast stsenaariumit on ka tuumasõja teemas arutatud, selle kohta öeldakse
escalate-to de-escalate. Vaevalt küll see töötaks USA vastu, kuid võiks töötada Lääne-Euroopa vastu, mille iseseisva vastuse võimekus on USA-ga võrreldes nagunii kehvapoolne. Seetõttu jah, USA presidendi asjatundmatu tegevus välispoliitika alal põhimõtteliselt tõstab tuumarünnaku tõenäosust Euroopas (näiteks Varssavis). Selle kõige tõhusam ennetus on otsustavuse demonstreerimine.
Tuumarelv pole mitte mingi võluvits, mis sõja lõpetab. Sellest, et Jaapani puhul nii juhtus, ei saa teha järeldusi tänapäeva suhtes, sest olukorrad on liiga erinevad.
Üldiselt palun edasised arutelud selle kohta tuumasõja teemasse.
.
.