Ukraina armee erupolkovnik Viktor Kevljuk:
140 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi Kurski oblastis on veel Ukraina kaitseväe kontrolli all, mistõttu on operatsiooni lõpuleviimisest veel vara rääkida (intervjuu toimus täna hommikul – J.P.). See on liiga vara.
Vaenlase edu põhiaspektid on minu arvates järgnevad: jaanuaris ja veebruaris seadis Vene väejuhatus Kurski oblastis vägede mehitamise ja varustamise prioriteediks. See võimaldas vaenlasel luua eelise piirkondades, mis olid tema jaoks üliolulised – Malaja Loknja, Makarovka ja Kurilovka.
Venelased suutsid Ukraina relvajõud välja lüüa Sverdlikovost ja Lebedevkast läänetiival, sundida ukrainlasi taganema põhjas Pogrebkist ja Novaja Sorotšinast ning kahe Põhja-Korea rügemendi ning brigaadi ja mereväerügemendi jõududega vallutada idas Kurilovka.
Et mõista rünnakute taset: Kurilovka küla suurus on 2,3 kilomeetrit korda 900 meetrit. See tähendab, et selle hõivamiseks oleks tulnud kaasata maksimaalselt üks pataljon. Kaasati brigaad ja kolm rügementi, see tähendab 12 korda rohkem jõude ja vahendeid kui määrustikud nõuavad. See seletab Vene relvajõudude edu – kolossaalset arvulist eelist. Tuleb lisada veel ülemvõim õhus, sildade hävitamine, mis muutis logistika keeruliseks, ja ebasoodne soine maastik Vene-Ukraina piiril.
Vene grupeering Kurski oblastis võib praegu hõlmata kuni 70 000-75 000 võitlejat, arvestamata 12 000-mehelist Põhja-Korea kontingenti. Varem piisas vaenlasel 15 000 mehest, et kaitsta seal riigipiiri ja taktikalist tsooni pikki piiri. See tähendab, et Kurski oblastis võib vabaneda 50 000–60 000 [Vene] sõdurit, kes võidakse viia teistesse suundadesse, mis toob kaasa lahingutegevuse intensiivistumise seal.
Mis puudutab pealetungi Sumõ suunas, siis jah, see tundub üsna loogiline ega ole vastuolus sõjakunsti kaanonitega. Kuid on ebatõenäoline, et see juhtub, sest vaenlane ei ole saavutanud sõja sõjalis-poliitilisi eesmärke ja kõik need on teistes suundades (peab silmas Donetski oblastit – J.P.).
https://maailm.postimees.ee/8210745/ukr ... inimelusid
