Roman Svitan:
Mis Engelsis ikkagi plahvatas – kas see oli laskemoonaladu?
Suure tõenäosusega olid need raketid, mille transpordilennuk Il-76 üleeile sinna toimetas: lennuk tuli rakettidega, need laaditi maha ja tõenäoliselt nende pihta antigi löök. Kas siis droonidega või võib-olla on ka meie pikamaaraketid juba tööle hakanud. Ukraina rakettide ulatus on umbes 600+ kilomeetrit, mis võimaldab meie rakettidel sinna kohale jõuda küll.
Need kohad, kust pealtnägijad on plahvatust filminud, asuvad lennuväljast kaugel, aga plahvatus tõstis ikkagi õhku majade katuseid ja lõhkus aknaid. Järelikult pidi seal õhku lendama suur hulk rakette...
Tõenäoliselt oli see SIZ, nagu seda sõjaväes nimetatakse. See on rakettide ettevalmistamise inseneriteenistus (vn Специальная инженерная служба), mille hävitamine on väga tähtis. Tõenäoliselt ei hävitatudki seal mitte ainult ladu, vaid just SIZ, kus käib rakettide ettevalmistamine. Raketti ei saa lihtsalt niisama kasutada – see pole lennukipomm, mille saab lihtsalt lennukitiiva alla riputada ja õhku tõsta. Rakett tuleb enne lendu ette valmistada, et see saaks oma lahinguülesande täita. Ilmselt oligi löögi sihtmärgiks lennuvälja inseneriteenistus.
Kas need paiknevad lennukitest kaugel?
Tegelikult peaksid sellised laod olema umbes 20 kilomeetri kaugusel, sama kehtib ka kütuselao kohta. See on nõukogude inseneripraktika järgi nii paika pandud – umbes 20 kilomeetrit peaks vahet olema.
Kas see võib mõneks ajaks takistada Venemaa kaugpommitajate tegevust või ei mängi see rolli?
Jah, kindlasti. Kui tõepoolest tabati just lennuvälja insenerisüsteemi, siis Venemaal on praegu sisuliselt järel ainult üks selline süsteem, mis asub Olenja lennuväebaasis, kus on ka strateegilised pommitajad. See tähendab, et sellest kujuneb neile kindlasti probleem. Esiteks on tõenäoliselt raketid ise hävinud ja teiseks hävis süsteem, mis neid ette valmistab. Seega Engelsist ei saa nad lähiajal oma lahinguülesandeid täita. Olenja asub liiga kaugel – lennukid lendavad mitu tundi, Ukrainas märgatakse neid varakult ja jõutakse valmistuda. Seega on mugavam ja kasulikum kõrvaldada just lähimad lennuväljad. Engelsis seda proovitigi.
Muide, Engelsis on veel üks hea sihtmärk. Nii linna kui ka lennuvälja all asub väga suur lennukikütuse ladu. Need on vanad karstikoopad, mille venelased on ümber ehitanud lennukikütuse hoidmiseks. Kui see maa-alune kütusehoidla hävitatakse – seal on kümneid tuhandeid tonne lennukikütust –, siis venelased lihtsalt ei saa enam lennata. Või noh... tegelikult küll lendavad – pool Engelsit lendab pärast seda plahvatust lihtsalt õhku ja linna asemele jääb kraater.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1203648 ... paugu-tegi