Demograafia

[aj1972]

Kui tingimata peab vanematele raha juurde laduma (mina pole selles kindel), siis maksmise asemel on oluliselt lihtsam kehtestada tulumaksusoodustus.

Nõus.

Tulumaksusoodustus oli aga kaotati esmakordselt 2024 aasta tulult st. 2025 aasta tuludeklaratsioonilt enam 2+ lapsega tulumaksusoodustust ei saa.
Meie valitsus on viimased aastad ikka pidevalt igalpool kus võimalik lastetoetusi,soodustusi,ringirahasid kärpinud ja meelsus selline mis kuradi lapsed Aafrikas sünnib piisavalt. Lisaks iga indekseerimisega kui tõusevad palgad,pensionid tõusevad ka lasteaia tasud.

[mart2]

OT algab.

Rohkem kui indekseerimine ise, on probleeme tekitanud poliitikute nn. "üllatus"-rahasüstid ennem valimisi.
Erakorraline pensionilisa tehti aasta lõpus, kuid indekseerimine lisandub alles aprilli pensioniga. Indekseeritakse "pension+see lisa" ning juurdekasv ongi suurem kui loomulik inflatsioon.
Nii olen mina asjast aru saanud, kuid targemad võivad parandada.

PS. Põlvamaal, kus ei ela just suurimate pensionitega inimesed, ei õnnestu mul nii poes käia, et minu ees mõni pensionär ei ostaks korraga mitut lotopiletit. Selleks raha jagub ...
Naine ütles, et tema näeb poes sama pilti!


OT lõpeb.

[isonts]

mu ema ostab ka iga nädal bingo lotot. Kolmapäeval istub teleka ette ja kriipsutab numbrid läbi. Ja võidab ka. Pensionäridel on kolmapäevane telekast bingo vaatamine/mängimine pensinäri ellu sisse kirjutatud...

[Peeter]

Kui tingimata peab vanematele raha juurde laduma (mina pole selles kindel), siis maksmise asemel on oluliselt lihtsam kehtestada tulumaksusoodustus.

Nõus.

Tulumaksusoodustus oli aga kaotati esmakordselt 2024 aasta tulult st. 2025 aasta tuludeklaratsioonilt enam 2+ lapsega tulumaksusoodustust ei saa.
Meie valitsus on viimased aastad ikka pidevalt igalpool kus võimalik lastetoetusi,soodustusi,ringirahasid kärpinud ja meelsus selline mis kuradi lapsed Aafrikas sünnib piisavalt. Lisaks iga indekseerimisega kui tõusevad palgad,pensionid tõusevad ka lasteaia tasud.

Teen siia ääremärkuse: tegemist on maksusoodustusega, mitte vanematele raha juurde ladumisega. Kui me räägime ja leiame, et täna oleks laste saamiseks ja/või vanemate hakkama saamiseks täiendavaid finantse vaja, siis rääkimine maksusoodustusest tähendab tänase probleemi (2025-jaanuar-kuni-detsember) lükkamist 2026 maksu(tagastus)arvestusse. Üks asi on see, et olen ise näinud (ja mäletan seda väga hästi), kuidas sellises olukorras üks meie peaminister kõva häälega seletades lubas sellise lapsi & nende heaolu &nende vanemate heaolu (koos sellega kaasneva positiivse hääletusmõjutuse loomisega) tükk aega ikka seda teemat kasutas, kuidas tema valitsus hoolides laste, (meie tuleviku!), eest võttis vastu seaduse, et "nüüd hakatakse tegema niimoodi", ja et seda tuua tänasesse situatsiooni, siis arvestus algaks täna tehtud otsuse ellu viimine järgmisel 2026 aastal, ja tagasiarvestused algaksid 2027 kevadest. Ainult, et vahepeal on valimised ja kes võidab, see leidku ise kate. Positiivne kuvand (valimiste eel) lastesõbrana aga läheb tänasele otsusetegijale... Ma mäletan, kuidas tookord ise veel mõtlesin, et ta ju ei toeta, tema tõenäoliselt ei võida ja asja tegelikuks elluviijaks saab olema keegi hoopis teine, tema võtab ainult promoplusse.... ja lisaks mitte ei toetata, vaid tagantjärele midagi tasaarveldatakse juhtumil, kui on midagi tasaarveldada. See on see teine asi: kui on, mida tasaarveldada. Näiteks meil oli peres puudega laps, mis oluliselt määras ühe vanema tegevusvõimalust tööturul (võta nii kuidas tahad, keegi ei saa olla vahetult tööl, sest hetkega võisid muutuda täiskohaga põetajaks), ja siis ma arvestasin, et tea kas meie pere sellele tagastuselegi saab pretendeerida, kui ei ole maksuarvestuses tasutud maksu nii palju, et seda tasarveldust saada. Meie saime tänu ühisdeklarile ikka hakkama, aga mäletan tookord küllalt meieperemure laadseid seiku, kus see tagasiarvestus jäigi tegemata ja "toetus" saamata. Kõigepealt tõmmati ühisdeklar maha, nüüd siis veel ka lapsed maha. Jee-jee, peresid toetav poliitika mai-äss missugune.

Kui eesmärgiks on, et rikkamad ja paremates oludes olevad (lapsevanemad) peavad ka riigi käest alati saama rohkem, kui vaesemad lapsevanemad, siis nii tulebki öelda ka välja. Et see ongi vanemate elustiili säilitamise toetus, mitte aga emapalk. Emapalk kui sõna viitab konkreetsele tegevusele ja selle tegevuse tulemusel emaks olemisele. Kui meil on sünnitamisega niigi probleeme, siis minu arvates on väga rumal see suund, et rikaste vanemate laps on Eesti Riigi poolt rohkem hinnatud, kui tavalisemate (ja nooremate ja vähema tööpagasiga, vmt) lapsevanemate laps. Selline elitarism tuleks kindlasti üle vaadata. (sõimake mind nüüd siin kasvõi sellepärast populistiks (mis on teatavasti elitarismi vastandsõna)).

[Luderi]

Teistpidi oleks ukrainlaste tagasipöördumine ka meile katastroof. Terved "ebaseksikad" valdkonnad (nt puhastusteenindus, hooajaline põllumajandus, ehitus jms) seisavad puhtalt Ukraina tööjõu najal elus. Absoluutse tööhõivega Eestis poleks neid kellegagi asendada. See oleks meile ikka väga-väga valus põnts.
Sama seis on ka mitmes teises Euroopa riigis.

Kuidas me küll 3 aastat tagasi nende valdkondadega käpuli ei olnud?

Peamine põhjus peaks olema Demograafia (need augud mis peale iseseisuvmist tekkisid sündimusse jõuavad praegu tööjõuturule.)
Teiseks. Nagu mujalgi läänemaailmas, ei taha noored enam lihttööd teha. Tahetakse otse koolipingist haljale oksale saada.

[Kriku]

Ma arvan, et demograafia ei ole siiski peamine põhjus. Olulisemad on muude sisendite kallinemine, konkurentsi tihenemine, üldine inflatsioon (palgaootuse kasv) ja põllumajandusele avaldavad survet ka kliimamuutusest tingitud probleemid.

Üldiselt, puhastusrobotid on kõikjal lääneriikides immigrandid.

[nmsi]

Panen siia lingi artiklile Ave Laas: seni, kuni poliitikakujundus põhineb stereotüüpidel, ei saa me kujundada last toetavat elatisrahapoliitikat

Viimane elatisraha seaduse eelnõu 2023. aastal kirjeldas täpselt poliitika mõju erinevatele sihtrühmadele. Peamiste sihtrühmadena nähti kohtunikke ja lapsevanemaid. Lapsed analüüsitud sihtrühma hulgas ei olnud ja laste vajadused olid mõjuanalüüsist välja jäetud.

Iga uuring, mida lugesin, lõppes sama järeldusega: me ei tea piisavalt, miks isad tegelikult ei maksa. Sellist uuringut pole Eestis kunagi põhjalikult tehtud. Nii jääbki iga järgmise ministri lahenduseks sanktsioonide karmistamine.

Mõtteid mida Pere Sihtkapital võiks uurida kuna ka kärgpere on pere ja hakkama saamine, kui suhe laguneb, on laste saamise otsusel üks tegureid.

[Kriku]

Futuristlik mõtisklus: https://algernon.ee/jutt/hea_uue_ilma_poole .

[Qwerty226]

TABELID | Keda on Eestis vähem, keda rohkem? Juurde tuleb tagaloge ja ibosid, venelasi jääb iga aastaga vähemaks

https://epl.delfi.ee/artikkel/120365788 ... a-vahemaks

Mõned põnevamad nopped. Venelasi 25 aastaga jäänud ca 55k vähemaks.

Eestlaste juurdekasv 25 aastaga 1774. (viimase 12 aasta kasv olnud 29446)


Eestlaste sündimus langenud aastatel 1989->2024 47%; venelastel 76%.

[olevtoom]

TABELID | Keda on Eestis vähem, keda rohkem? Juurde tuleb tagaloge ja ibosid, venelasi jääb iga aastaga vähemaks

https://epl.delfi.ee/artikkel/120365788 ... a-vahemaks
...

Selles teises tabelis on huvitav arvutada suhtelist kasvu. Näiteks eestlastel on see 0,19 %, pakistanlastel 8511 %. (Jah, ma olen nõus, et väga väikeselt lähtehulgalt saadud kasvuprotsent ei pruugi pikaajalist muutust iseloomustada, kuid ses tabelis on sedasorti kasvamisi veelgi märgata).

[Qwerty226]

TABELID | Keda on Eestis vähem, keda rohkem? Juurde tuleb tagaloge ja ibosid, venelasi jääb iga aastaga vähemaks

https://epl.delfi.ee/artikkel/120365788 ... a-vahemaks
...

Selles teises tabelis on huvitav arvutada suhtelist kasvu. Näiteks eestlastel on see 0,19 %, pakistanlastel 8511 %. (Jah, ma olen nõus, et väga väikeselt lähtehulgalt saadud kasvuprotsent ei pruugi pikaajalist muutust iseloomustada, kuid ses tabelis on sedasorti kasvamisi veelgi märgata).

Suhtarvudes suurimad kasvajad 2012-2024. (2000-2024 ei olnud mõtet panna, sest lähteväärtus peab olema vähemalt 10 artiklis toodud tabelitel. Muidu russiinide suhteline kasvuprotsent on ∞% )

Eestlased samal ajavahemikul 3,3%. PS. ma ei taha rohkem tabeleid kopeerida, tasuline artikkel, seal on veel põnevaid tabeleid.

[Jaanus2]

Faktiliselt on eestlasi tõenäoliselt vähemaks jäänud, paljud end eestlastena kirja pannud on "venekeelsed eestlased" (eestlaseks olemise populaarsus on kasvanud). Päriseestlased selliseid eestlastena ei taju. Samas on eestlased eesti emakeelega isikud, kes ise võivad end lugeda mõne muu rahvuse liikmeks, aga neid tajutakse eestlastena - nad saavad aru samadest naljadest ja on samas kutuuriruumis.

[Kilo Tango]

Faktiliselt on eestlasi tõenäoliselt vähemaks jäänud, paljud end eestlastena kirja pannud on "venekeelsed eestlased" (eestlaseks olemise populaarsus on kasvanud). Päriseestlased selliseid eestlastena ei taju. Samas on eestlased eesti emakeelega isikud, kes ise võivad end lugeda mõne muu rahvuse liikmeks, aga neid tajutakse eestlastena - nad saavad aru samadest naljadest ja on samas kutuuriruumis.

Selliseid "rahvusemuutjaid" ei ole palju, kuna passis olev rahvus ei muuda Eestis mitte tuhkagi. Venelaste osakaalu suure vähenemise peamine seletus on ikkagi see, et selles suures venestamise laines 70-datel ja 80-date alguses sisse rännanud on kas välja tagasi rännanud (Putin kutsub) või kõrvad pea alla pannud. Valdav osa neist peaks olema praegu 70-80 aastased. Sellega on ka seletatav venelaste väiksem sündivus paaril viimasel aastakümnel.

[Jaanus2]

Passis enam teatavasti rahvust ei ole, on kodakondsus. Rahvaloendusel pannakse rahvus kirja ainult inimese enda ütluse järgi. Kui rahvaloenduste vahel on talle hakanud tunduma, et tema rahvus on muutunud, siis nii ongi ja saab statistikasse kirja.

[Kilo Tango]

... Kui rahvaloenduste vahel on talle hakanud tunduma, et tema rahvus on muutunud, siis nii ongi ja saab statistikasse kirja.

Nii? Ja millel põhineb uskumus, et selliseid inimesi on statistiliselt oluline hulk? Ainsad, kes võivad rahvuste statistikas vähegi märgatavat rolli mängida on poluvernikud, kes varem määratlesid ennast ühe, nüüd teise vanema rahvuse järgi. Aga ma miskipärast ei usu, et ka neid oleks piisavalt palju (kümnetes tuhandetes), et statistikale olulist mõju avaldada.