andrus kirjutas: ↑04 Apr, 2025 10:39Kriku kirjutas: ↑04 Apr, 2025 10:19NSVL-i suhtumises põlisrahvastesse võib eristada ka mitut etappi. Näiteks põhjarahvastega käituti 1920-ndatel üsna hästi, siis oli selline heasoovliku antropoloogilise huvi periood.
See langeb kahtlaselt samasse perioodi, kus bolševikud/Stalini grupp kehtestasid ennast NLiidu sees, Siis vast oli lihtsalt prioriteetsemaid teemasid kui pärapõrgu rahvaste venestamine (termin "antropoloogiline huvi" viitaks justkui mingitele kaugetele siberi rahvastele)?
Bolševike konsolideerumine küll, aga Lenini suhteliselt sõbralik poliitika väikerahvaste suhtes ka (jätame kõrvale, kas see oli siiras või lihtsalt kasutati väikerahvaid vana korra vastu ära). Kuni 1928. aastani juhtisid põhjarahvaste "tsiviliseerimist" etnograafid, kes üritasid seda teha kohalikele valutult ja delikaatselt, edaspidi hakati "mahajäämust" klassisõja abil likvideerima - vt. näiteks Leete 2000, 174-176.
andrus kirjutas: ↑04 Apr, 2025 10:39Stalini repressioonide käigus suunati teravik esiteks nende väikerahvaste vastu, kelle põhiline asuala oli tollal väljaspool NSVL piire: volgasakslased, baltlased jt.
Kahtlane, kuidas seda kontrollida? Kohalikku maarahvast oldi represseeritud/ümber vormitud juba alates vähemalt 20-de lõpust (massiline kollektiviseerimine)? Massiline tapmine/asumisele saatmine jääb muidugi paremini meelde, kui vaikne venestamine, viimane tundub esimese pealt tagasi vaadates võib-olla isegi natuke paradiisi moodi

Mul on ikka mulje, et eestlaste asundustel jt. läks halvemini kui ümbritsevatel vene küladel. Ma võisin aga eksida ajastuse osas: küsimus polnud mitte asualades väljaspool NSVL-i, vaid niiöelda vaenulike rahvaste hulka kuulumises II ms ajal. Vt. näiteks
https://www.gw2ru.com/history/2170-volg ... t-republic . Selle järgi tõepoolest, kui ka tehti volgasakslasi enne sõda rohkem kulakuks, võis see tuleneda sellest, et nad elasidki paremini.
andrus kirjutas: ↑04 Apr, 2025 10:39Muidugi oli NSVL-is nii otsest genotsiidi kui suurvene šovinismi kui venestamist kui diskrimineerimist (juutide piirarvud teatavates ametites näiteks). Lihtsalt Tsaari-Venemaal oli perioode, kus see kõik oli ulatuslikum ja reljeefsem.
Meetodid muutusid, lõppeesmärk pigem mitte (NLiidus siis peamiselt vene keeles suhtlev "nõukogude inimene" ).
Nõukogude ideoloogia vaatles seda pigem kui loomulikku protsessi, mis kommunismile üleminekuga kaasas käib. Ehk siis marksistide jaoks on baasiks tootmissuhted, mis tuli ümber korraldada, ja muud asjad pealisehitis, mis muutub baasiga koos nagunii.