
Ja et sellest veel vähe pole, viib teine hõimlus otse Stalinini. Poja naise kaudu. Tasakaal peab olema...
Joseph Goebbels, kes oli sel päeval kohal kui natsionaalsotsialistide riigipäeva saadik, imestas hiljem, et natsionaalsotsialistidel õnnestus föderaalne konstitutsiooniline vabariik täielikult lammutada, kasutades selleks ainult põhiseaduslikke vahendeid.
Seitse aastat varem, 1926. aastal, kui ta valiti ühena esimesest 12 natsionaalsotsialistist riigipäeva liikmeks, oli Goebbels samuti hämmeldunud. Teda pani imestama, et tema ja teised 11 meest – (sealhulgas Hermann Göring, Wilhelm Frick ja Hans Frank), kes istusid üksikus reas täiskogu saali kaugemas otsas oma pruunides vormides ja haakristiga käesidemetega – olid hoolimata sellest, et nad olid end ise Weimari vabariigi vaenlasteks kuulutanud, saanud õiguse tasuta esimese klassi rongisõiduks ja subsideeritud toidukordadeks, aga ka võimaluse demokraatlikke struktuure ja protsesse oma suva järgi häirida.
«Demokraatia suurim nali on see, et ta annab oma surmavaenlastele vahendid enda hävitamiseks,» täheldas ta.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline