Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Porutšik]

Uuel nädalal sõidavad päästeameti, Tallinna Kiirabi ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti operatiivsõidukid pealinna magalarajoonides eesmärgiga kontrollida ligipääsetavust korterelamutele. Kontrollsõite tehakse õhtusel ajal.


Operatiivteenistused nagu pääste ja kiirabi on sageli silmitsi olukorraga, kus sündmusele jõudmine viibib, sest korterelamute esised on autosid täis pargitud. Seetõttu korraldatakse kontrollaktsioon, et saada pilt praegusest olukorrast ning tuletada elanikele meelde, et parkides tuleb jätta ruumi ka suurtele masinatele.

Päästeameti Põhja päästekeskuse päästetöö büroo nõunik Andres Saaren lausub, et magalarajoonide elanikud võiksid autot parkides mõelda ka suure operatiivsõiduki peale.

https://www.rescue.ee/et/uudised/operat ... atele-2630

Ehk siis kogu suure jutu kõrval varjenditest ja evakuatsioonidest, pole riik seadusandluses ära reguleerinud seda küsimust? Kohustusena KÜ-tele märkida sellised parkimiseks keelatud kohad ära ja teha ka riigi tasandil vastavad seaduseparandused. Sest kuidas saab ainsaks lahenduseks olla õhtusel ajal parkija südametunnistusel koputamine? Või on juba reguleeritud, kuid pole järelevalvet?

[parkija]

See pole esimene selline "reklaamüritus" , Tiskres oli paiku , kus päästeauto ei mahtunud keerama ilma et oleksid olnud segamas / takistamas pargitud sõidukid , Õismäel ja Mustamäel , olid pargitud sõidukid takistuseks .

[mart2]

No see parkimise korraldamine omavalitsuse poolt ...

Toon näite Tartust Annelinnast.
Enamuse kortermajade ees olev parkla on linnamaa ja ühistul puudub võimalus seal parkimist korraldada. Kui ehitati Prisma, siis ajalehes suure lärmiga teatati ka seda, et sinna tuleb koostöös linnaga suur parkla, mis öisel ajal aitab lähedal olevate elamute parkimist leevendada. Nüüdseks on juba paar aasta parkla sissesõidul silt, mis keelab seal öösiti pakimise ...
Minu endise elamu ees oli parkimiskohad tähistatud ja treppikoja ees asfaltil konkreetne kollane parkimist keelav märgis. Eesmärgiks operatiivautodele juurdepääsu tagamine. Algul oli enam vähem, kuid Prisma parkla sulgemise hakkasid seal alaliselt elanike autod parkima. Linna ainuke mure oli värvi uuendada, kuid parkimise kontrolliga keegi ei tegelenud.
Samas, kui majade ümbruse sõiduteid ja parklaid puhastati lumest ainult 2 (!) korda talve jooksul, siis kohe oli kontroll kohal, kui keegi kaevas endale "isikliku" autopesa lumevalli ning märkis selle oma auto numbriga.
Seda ei tohi linnamaal teha!
Aga parkida keeluala tohib? Keda see linnavalitsuses kotib...

[OLAVI]

Üldine jutt aga midagi susiseb.
Mitmepäevaseid elektrikatkestusi ei planeerita ja loodetakse, et kõigil on täis laetud telod taskus.
(Mobiilivõrgu kadumisel hakkavad moblad täis võimsusel võrku otsima ja ka uue telo aku võib hommikuks täitsa tühi olla. Seda saab kogeda isegi Naissaare põhjatipus.)

Reporteritund. Valmisolek hädaolukorraks saab täpsemad raamid

Meeldib
Vanarahvas ütles, et õnnetus ei hüüa tulles. Meil täpsustab uus seadus ehitiste omanike, sealhulgas korteriühistute uusi kohustusi varjumise ja varjendite teemal.

Samuti räägime, kellele hakkab kehtima elanikkonna kaitse koolituse nõue ja mis on taskusireen.

Kadi Luht-Kallas, Mari Tikan ja Priit Laaniste siseministeeriumist räägivad lähemalt Kaja Kärneri "Reporteritunnis" 13. novembril kell 14.05.

https://vikerraadio.err.ee/1609507271/r ... mad-raamid

[isonts]

Ülevaade sellest, kuidas on võimalikuks konflikti eskalatsiooniks ettevalmistanud Soome, Rootsi, Norra, Taani.
https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... ussia.html

Põhimõtteliselt on meil ka soovitatud hoida kodus varuks vett ja toitu. Mingeid infovoldikuid ja iodiini tablette mei jagatud ei ole. Varjumisega on lood nagu nad on.
Dailymail on kuidagi eriliselt paanikasse läinud peale seda, kui biden lubas Ukrainal kaugemale lasta. Kohe algab tuumatalv....
https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... hreat.html
Euroopa valmistub 3.maailmasõjaks.

[Some]

Miskeid voldikuid topiti küll paar aastat tagasi postkasti. Iodiidi tabletid... No ei tea, kas on ikka vaja. Seda peaks võtma juba enne tuumapauku.

[Kriku]

Joodi jaoks on eraldi teema olemas: viewtopic.php?t=37096 .

[affa]

Soomlaste värske evakuatsioonijuhend.

https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bit ... sequence=1

[Kapten Trumm]

Peaksin siinkohal märkima ühe ajaloolise avalduse, mis puudutab kriitilse taristu kaitset, õigemini seda, et lõpetage KV peale lootmine ja hakake ajusid liigutama. Lugupidamine VVP, seda pole ükski vormikandja tihanud otse välja öelda. Ehk siis seni on teemat pidulikult pea liiva all hoitud.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12035 ... -taristuid

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/artikkel/120368436 ... -norgemaid

[Castellum]

"Võrumaal avati Eesti esimene nõuetekohane pommivarjend"
https://www.err.ee/1609663439/vorumaal- ... mmivarjend

[Kapten Trumm]

Imestasin uudist kuuldes, et kuhu need "mitmemeetrised betoonseinad" sinna rajati. Kui tehti "Soome järgi", siis tõenäoliselt on tegemist S1 või S2 normidega, betoonkonstruktsiooni paksus (v.a põrand) on vastvalt 30 ja 50 cm.

Selle keldrikorrusel olevad ruumid on kaetud mitme meetri paksuse betoonikihiga

S3 ja kangemad on Soomes tavaliselt nn kaljuvarjendid, mis on rajatud graniidi sisse ja kus betooni kasutatakse tunneli seestpoolt katmiseks (pritsbetoon) ja sissepääsude ümbruse rajamiseks (seinad ja lae moodustab seal graniit).

Aga hea, et niigi läits.

[Castellum]

Vaata nüüd ikka seda ka, kes selle kirjutas:
https://eestikirik.ee/teoloog-asub-kagu ... -vahendama
usuteaduskonna lõpetanu ja matusekorraldaja ei pruugi üldse aduda, mida tegelikult tähendab "mitme meetri paksune betoon". Lihtsalt kõlab jube seksikalt, miks mitte kasutada...

[Fucs]

Kolhoosidele ehk korteriühistutele tulevad (muu- ja teistehulgas) uued nõuded.
Puudutab suurusjärgus umbes 9500 korterelamut.

10.04.2025 Terevisioon
https://nova.err.ee/1609660043/korterma ... iskindlaks
Või
https://jupiter.err.ee/1609646330/terevisioon
0:05:16

Valitsuse lauale on jõudnud eelnõu, mis nõuab korteriühistutelt varjumiskava koostamist ning võimalusel ka hoone keldrisse varjumiskava loomist. Kuivõrd on ühistutel selleks võimalusi ja millisel moel saab riik neile tuge pakkuda, räägivad Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik Mari Tikan ja Tammsaare tee 85 korteriühistu juhatuse esimees Aavo Vään.

"Varjumiskava loomise" all on ilmselt tahetud kirjutada "varjumiskoha loomist".

Eelnõu ise:
Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

...
* kehtestatakse nõue rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone, mida külastavad rahvahulgad ja mille suletud brutopind on vähemalt 10 000 m2;
* kehtestatakse nõue rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1200 m2, või tööstushoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 m2;
...
* volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel, nõuded varjendile ja varjumiskohale, varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstushoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumisplaani koostamise nõuded ja korra;
* volitatakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega varjumisplaani koostamise tingimusi ja korda;
...
Ehk, et oodata on siis vastavaid määruseid kus täpsemalt nõuded kirjas.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS):
* täiendatakse ehitisele esitatavate nõuete loetelu varjendi rajamisega, et anda õiguskindel õigus arvestada ehitamisel asjakohasel juhul varjendile esitatavate nõuetega;
* antakse kohaliku omavalitsuse üksusele õigus anda hoone omanikule uued projekteerimistingimused, et leevendada varjendi rajamist takistavaid asjaolusid;
* antakse Päästeametile õigus teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise üle.
Kas ka va varjumiskohtade järelvavet?

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust (edaspidi EhSRS)
* täiendatakse erisusega, et EhS-i varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 2025. aasta 1.septembrit;
* täiendatakse erisusega, mille kohaselt enne 2025. aasta 1. septembrit rajatud varjendid ja varjumiskohad peavad olema varjumiseks sobilikud ning kasutamiseks ohutud.
...

Eelnõu eesmärk on arendada elanikkonnakaitset. Selleks:
* võetakse kasutusele terminid viivitamatu ohuteade, riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM, varjumine, varjend, varjumiskoht ja varjumisplaan;
...
* kehtestatakse varjendi rajamise, varjumiskoha kohendamise ja varjumisplaani koostamise nõue;
...

Lõike 8 kohaselt tuleb hoonetes, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis
on esitatud enne 2025. aasta 1. septembrit ja mis vastab avaliku või mitteavaliku varjendi
rajamise kohustusega hoone tunnustele, tuleb varjumisplaanis hinnata varjumiskoha
kohandamise võimalust ning vastava võimaluse olemasolul kohandada hoonesse käesoleva
seaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise korraldab
ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab varjumiskoha kohandamise ehitise
omanik.

Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et hoones on mõni sobiv ruum, mis on varjumiskohaks
kohandatav, siis tuleb see vastavaks kohandada. Varjumiskoha kohendamine ei eelda olulisi
ehitustöid, vaid juba olemasoleva ruumi parendamist. Näiteks olemasoleva majaaluse keldri
koristamist, täiendavat toestamist, liivakottide varumist akende katmiseks jms.
Allpool on ära toodud nõuded varjumiskohale. Kui ilma "oluliste ehitustöödeta" (kes defineerib milline on oluline ja milline on ebaoluline?) ei saa nõuetele vastavat varjumiskohta "kohandada", kas siis loetakse sellised ruumid "ebasobivaks" ja pole kohustust "kohendada"?

Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevates hoonetesse tekiks
inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti ohu korral varjumiseks.

Kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus olemas, hindab hoone omanik
varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka selguda, et sellesse hoonesse
ei ole võimalik kohandada varjumiseks sobivat ruumi. Antud sättega ei kohustata hoone
omanikku vastavat ruumi ehitama hakata.
Et kui ühistu juhatus, juhataja vms "hindab", et võimalust pole olemas, siis ongi JOKK ja kohustust ei järgne?

Varjumisplaani regulatsiooni osas vt § 16 prim 3 selgitust.

Lõikega 1 määratletakse termin varjumisplaan. Varjumisplaan on juhend, milles hinnatakse
hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldust ja
varjumiskindluse suurendamise võimalust.

Varjumisplaan tuleb koostada hoone spetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi.
Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumiskohta, selle ettevalmistamist (näiteks panipaikade
tühjendamine, akende katmine liivakottidega jm varjumiskindluse tõstmise meetmeid). Samuti
kirjeldab varjumisplaan, millised muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (näiteks
gaasitrassi sulgemine vms). Varjumisplaani koostamise tulemusel võib ka selguda, et antud
hoones varjuda võimalik ei ole. Sellisel juhul tuleb samuti läbi mõelda, kuidas antud hoones
viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas on läheduses mõni avalik varjend või varjumiskoht,
kuhu on võimalik ohu korral liikuda.
See eeldab suurema (riigi, KOV tasandi) varjumisplaani olemasolu mis on KÜ juhatusele teada, et mitte planeerida viies kortermajas, erinevate KÜ-de poolt, inimeste varjumist ühes ja samas "lähedal asuvas" varjekohas mis neid ära ei mahuta. Kusjuures tekib küsimus, et kui läheduses ega kaugemal polegi ühtegi avalikku varjumiskohta, siis mida või kuidas peab üks KÜ oma "varjumisplaanis varjumist planeerima"

Lõikega 2 sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada nii
hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka hoonetele, kuhu tuleks kohandada varjumiskoht.
Ma saan nii aru, et need hooned kuhu "tuleks" kohandada, määratletakse eraldi mingi ministri määrusega.

Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes kuhu rajatakse
varjendid kui ka vanemates hoonetes, kuhu tuleks võimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones
varjumiskoha kohendamise võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist.

Lõike 3 kohaselt korraldab varjumisplaani koostamise hoone valdaja. Kui hoonet kasutab mitu
valdajat, siis korraldab varjumisplaani ehitise omanik. Varjumisplaani koostamise tingimused
ja kord kehtestatakse lõike 4 alusel sisejulgeoleku tagamise eest vastutava ministri määrusega.
Lõikega 4 antakse sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile volitus kehtestada
varjumisplaani koostamise nõuded ja kord.

Ülevaatlikult ja kookuvõtvalt: Siseministeerium on koostanud eelnõu, mis kehtestab nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele.
https://www.koda.ee/et/meie-moju/hetkel ... rjenditele

Varjumise nõuded. Siseministeerium 2024.

Kortermaju on meil muidugi ehitatud väga erinevate tüüpprojektide järgi, aga need mida ma oma silmaga näinud olen (ja ma olen neid näinud omajagu, sest tegelesin omal ajal hoonete inventariseerimisega), on olnud enamuses sellised, kus ilma igasuguste tehnovõrkudeta keldriruume praktiliselt pole.

https://www.elvl.ee/sites/default/files ... %20SIM.pdf

Soovitused korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel.

Varjumiskoha baastingimused.

Tugevad piirdekonstruktsioonid.

SEINAD
Konstruktsioonide tugevuse aluseks on võetud põhimõte, et selline konstruktsioon takistab/välistab kombinatsioonis erineva sõjamoona (suurema lõhkeaine kogusega plahvatused hoonest umbes paarikümne meetri kaugusel või ülakorruste tabamine, mürsu plahvatused konstruktsioonide vahetus läheduses või korrustel ja käsitulirelvade otsekontakt konstruktsiooniga) või selle kildude läbimist varjuja suunal ja peab vastu tekkinud ülerõhule.

Välissein: paksus 200mm raudbetoon või selle ekvivalent teiste materjalide puhul. Kui varjumiskoha seinad on hoone sisemised seinad (teisene sein), siis 100mm raudbetoon või selle ekvivalent. Seinte vastupidavus väheneb, kui tegemist on kitsamate, armeerimata, laotud materjalist seintega (paneelplokid, paekivi, tellis,tuhaplokid vms).

LAGI
Turvalisemaks võib pidada, kui laeks on valatud raudbetoon „plaat“ või paneelide puhul kandvate/kivi/betoon vaheseintega ruumi laius ei ületa 2m. Kui keldril või esimese korruse ruumidel on raudbetoon paneelidest lagi, on oluline lae toestamine paneelide varisemise vältimiseks (täpsem info lisatingimuste juures „lae toestamine“). Kõige nõrgemat kaitset pakub puidust lagi, üldjuhul ei ole sellised kohad sobilikud varjumiseks.

PÕRAND
Põrand peab olema tugev, sile ja kuiv, sest pinnasest või puistematerjalist põrand võib tekitada ruumis tolmu, niiskust, on ebamugav istumisel ja liikumisel. Samuti ei saa „pehme“ põranda puhul teha lae toestust, sest toed vajuvad koormuse all maa sisse. Võimalusel mitte kasutada põrandatel vaipasid või muid pehmeid kattematerjale (liikumise takistus, niiskus, tolm jne).

AKNAD
Soovitavalt võiks varjumiskoht olla akendeta ruumides, kuid nende olemasolul tagada läbiviikude kindlustamine. Kõige parema kaitse tagab seinte ja lagedega võrdväärse tugevusega avatäited (aknad/uksed). Kaitsetase on nõrgem kui aknad/uksed ei ole võrdväärselt tugevad seintega.

Akendele võib eelnevalt paigaldada ka metallist luugid (min 26mm teras) välja- või sissepoole, mis suletakse ohu korral. Kõige lihtsam viis aken kindlustada on seda teha väljast poolt liivaga täidetud plastik- või tekstiilkottidega. Alternatiivina võib kasutada pinnasega täidetud kotte, tihendatud pinnast, telliseid, betoonplokke, purustatud betooni vms. Täitematerjali toetamiseks avade kohal võib kasutada prusse või muid käepäraseid vahendeid – puitkilpe, vineertahvleid, ümarpuitu vms.

Akende kiirkorras esialgseks kaitseks kildude lendumise takistamiseks võib kasutada klaaside teipimist võimalikult tugeva teibiga, geotekstiilist valmistatud killupüüdjat vm käepäraseid vahendeid. Kaitset pakub vähemalt 0,5m paksusega laotud liivakottide riit vahetult aknaava ees. Liivakottide riida ülekatte (aknaava ületavad) mõõdud oleks soovitavalt vähemalt 0,5 m aknaava külgedest ja ülemisest servast. Aknaavade kindlustamise võimalik lahendus on toodud joonisel 2. Materjal ja vahendid akende katmiseks on otstarbekas eelnevalt soetada ja ladustada.

Väljast poolt kindlustatud akna avasid saab vajadusel kasutada ka ruumide ventilatsiooni tagamiseks või teiseseks ehk avariiväljapääsuks. Ventilatsiooni tagamiseks läbi väljast kindlustatud akna on võimalik kasutada torusid, mis suunatakse läbi lahtise akna ja läbi liivakottide õue. Väljast kindlustatud akent hädaväljapääsuna kasutamiseks peavad keldris olema vajalikud tööriistad (nt nuga, väike labidas, kirka, sõrgkang, polditangid). Siiski võimalusel vältida akende kõrval viibimist ka varjumiskohas viibides, isegi kui need on väljast poolt kindlustatud. Kui seinadesse lõigatakse varasemalt avariiväljapääsu luukide kohad, siis võiks valgusava olla minimaalsete mõõtudega (kõrgus mitte väiksem kui 600mm, laius mitte väiksem
kui 500mm, kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500mm).

UKSED
Parima kaitse tagavad uksed, mis on vähemalt sama tugevad seinaja lae konstruktsioonidega. Varjenditel kasutatakse tavaliselt välise uksena paksu metall-lehega ust, kuid need on kallid ja neid saab eritellimusena. Olemasolevate keldrite kohandamisel varjumiskohaks soovitatakse kasutada eelkõige plahvatuskindlaid uksi, seejärel metallturvauksi koos tule- ja suitsukindlusega. Keldrite uksed, mis jäävad teekonnale välisuksest varjumiskohani, peaksid olema sarjastatud hoone üldvõtmega või muu luku/võtmete süsteemiga, mis tagab ohu korral igal ajahetkel ustest läbipääsu. Soovitavalt mitte kasutada elektrist sõltuvaid läbipääsusüsteeme. Eesmärk on vältida olukorda, kus inimesed ei saa keldrisse siseneda kuna pole elektrit või võtmeid. Sõjalise konflikti korral on paljudel inimestel vaja minutite jooksul jõuda üheaegselt varjumiskohta.

Värske õhu olemasolu.
Varjumiskohas on üldjuhul palju inimesi tihedalt koos ja seetõttu peab olema tagatud õhu piisav hapnikusisaldus. Selleks peab toimuma ruumides, kus inimesed viibivad, pidev õhuvahetus. Väiksemate ruumide korral saab seda tagada loomuliku ventileerimise kaudu läbi seinte ja/või akende ja/või õhušahtide. Suuremate ruumide korral peab varjumiskohas olema tagatud töökorras sundventilatsioon.

Ventilatsioonisüsteemide korral arvestavad õhu kogused vastavad spetsialistid. Üldine soovitus on õhu vahetus 2 korda tunnis ruumi kubatuurist lähtuvalt. Varjumiskohtadesse on soovituslik paigaldada hoonest eraldatud süsteemid, mida on võimalik käitada ka elektrigeneraatoritega.
NB! Elektril töötava ventilatsiooni tagamiseks on soovitav omada alternatiivset elektrivarustust juhuks, kui üldelekter peaks katkema.

Mitu väljapääsu
Tagamaks inimeste väljapääsu varjumiskohast ka juhul, kui hoone osalise varingu tõttu on peamine sisse-/väljapääs takistatud, peab suurema kui 10 m² ruumi puhul olema ka teine (avarii)väljapääs (väikestes, ühe väljapääsuga ruumides peab sellisel juhul olema väljalõhkumise tööriistade komplekt). Selliseid avariiväljapääse kasutatakse ainult juhul, kui peamine/peamised väljapääsud on takistatud. Alternatiivseteks väljapääsudeks sobivad ka aknad, mis on väljastpoolt kindlustatud, seintesse varem valmis tehtud luugid või uksed.

Avad peavad olema sedavõrd suured, et ka suuremad inimesed nendest läbi mahuksid. Kindlustatud akende korral, kui neid kasutatakse avariiväljapääsuna, peavad olemas olema tööriistad takistuste eemaldamiseks (nt sõrgkang, kirka, polditangid, väike labidas, nuga).

NB! Avariiväljapääse ei tohi planeerida rõdude alla!
Suuremate hoonete puhul on soovitatav teha läbiviigud hoone keldri ulatuses nii, et saab kasutada väljumiseks erinevaid trepikodasid või paigutada hädaväljapääs erinevatesse hoone külgedesse (pigem peasissekäigust diagonaalses suunas).

Puhas ja kuiv ruum
Varjumiseks mõeldud ruumid peavad olema varjumise hetkel puhtad, kuivad ja korrastatud ning ei tohi tekitada lisaohte. Tavaolukorras võib ruume kasutada ka muuks otstarbeks (näiteks laoruumina, olmeruumina, koolitusruumina, koosolekuteruumina jne), kuid ohuolukorraks peab ruume saama kasutada varjumiseks ja need peab üleliigsetest (varjumiseks mittevajalikud) asjadest vabastama.
Enamus kortermajades on ainsad sellised ruumid hõivatud tavaari täis inimeste keldriboksidega. Kuidas, kelle poolt teisaldatavaks ja kuhu teisaldatavaks peaks "planeerima" nende tühjendamise "ohuolukorras" ?

Ruumi kasutus peab tagama selle, et sinna mahuvad hoones viibivad inimesed ära, ruumi tingimused on sobilikud mitmeteks tundideks ruumis viibimiseks ja et tekita ruumis viibijatele lisaohte (nt riiulid, tellisest laotud vaheseinad, ripplaed vms, mis võivad kukkuda või variseda inimeste peale plahvatustest tekkinud vibratsiooni tõttu).

Vastutav isik
Igal varjumiskohal peab olema hoone omaniku poolt määratud vastutav isik. Eramajade puhul on varjumiskoha ettevalmistajad ja varjumise tagajad tõenäoliselt samad inimesed, kuid suuremate või üldkasutatavate hoonete puhul peab olema hoone omaniku või korteriühistu poolt määratud varjumiskoha vastutav isik, kelle vastutusalas on nii ettevalmistavad kui varjumise tagamisega seotud tegevused (vaata ülesandeid varjumiskoha omaniku ülesannete peatükist).

Varjumiskoha lisatingimused...

....Käimlad, paber, eralduskardinad...
....Varu elektritoite tagamine....
....Valgustus, sh avariivalgustus....
....Elektripistikud seintele.....
...Sobilik temperatuur....
....Õhu filtreerimine....
....Istumiskohad....
....Lae toestamine....
...Meditsiiniala ja esmaabivahendid....
...Kanderaam või kandelina/lohisti...
...Liivakotid ja labidas...
...Märgistus...
...Tehnosüsteemide ajutine sulgemine...
...Siseviimistluses kasutada sobilikke materjale...
...Toidu soojendamise/valmistamise võimalus...
...Vesi...
...Prügimajandus...
...Lastenurk....
...Personaalsed isikukaitsevahendid....
....Esmased tulekustutusvahendid ja tuleohu tuvastajad....
....CO2 andur...
...Teabekandjad...
...Side levi olemasolu...

Kustmaalt, ehk millised tegevused ja tingimuste täitmised jäävad "kohendamine ei eelda olulisi ehitustöid, vaid juba olemasoleva ruumi parendamist" piiresse? Vbl saab selles osas selgust, kui minister kehtestab mingi vastava määruse.

Kui peaks riigis ohu tase tõusma, peab olema keegi, kes tegeleb varjumiskoha kasutamiseks ettevalmistamisega, inimestele teabe ja korralduste jagamisega, varjumise situatsioonis korraldab varjumise jne. Seega on äärmiselt oluline, et hoone omanik/korteriühistu juhatus korraldaks varjumiskoha vastutava isiku määramise ja määraks talle ülesanded läbi erinevate etappide.

IMHO See eeldab palgalist töökohta palgatasemega vastavalt vastutuse ja kohustuste määrale.

*

Meil nt oleks võimalik häda korral varjuda pildil olevatesse ruumidesse mis on raamitud rohelisega. Seal pole aknaid, aga 50% on killustikpõrandad, ruume läbivad (nagu kõiki keldrikorruse ruume, mis on vastu välisseinu) tehnilised kommunikatsioonid (terbevesi, kanal, küttevesi), ruumide seintes on läbi sokli ventlõõrid kuid nende tootlikus on ilmselt ebabiisav kui seal on korraga palju inimesi ja pikemat aega, puudub suitsuärastus ja seetõttu ei tohi seal olla põlevmaterjale, juurdepääs on ainult trepikojast (trepikoda = eraldi tuletõkkesektsioon) ja puuduvad ka varuväljapääsud. Muidu orgunniks nt pingid sisse (aga ei tohi, põlevmaterjal, juurdepääs ainult trepikojast ja suitsuärastus puudub). Puhast vett saaks häda korral sealtsamast veetrassist (püstakute tühjenduskraanid) mis läbi nende ruumide läheb. Kanalisatsiooni torustiku ühelt osalt põrandal saaks lihtsalt ära tõmmates eemaldada "pimeda" korgi (on olemas selline võimalus) ja seda häda korral (vajadusel natuke kohendades... no sinna saaks tegelikult soovi korral kuivkäimla potid isegi panna) peldikuna kasutada. Väga suure häda korral saaks sektsioonide/trepikodade/kõrvuti asuvate ruumide vahel liikuda/läbi pugeda ka läbi vee ja küttetrassi avade, mis on jäetud tehases betoonpaneelide sisse kuid on tuletõkkeplaatide ja seguga kinni "krohvitud" (saab suht kergelt purustada ilma erivahenditeta). Erivahendeid kasutades (kang, kuvalda, vasar vms) saaks ka lammutada ühe kivi paksuseid tellisseinu, mis on vastaskülje akendega keldriosa vahel (saaks läbi tellisseinte minna keldriboksidesse - sealt on läbi viidud ka küttetrassid ja juba mingid väiksed avad seintes olemas) Ma ise läheks igal juhul varju pigem just sinna, mitte keldri vastastiiba.
.

.
Joonis on võetud tuleohutuse eksperthinnangust (tellisime, sest käis vaidlus Päästeametiga) ja need punase ja rohelisega tekstid on tipptasemel tuleohtusspetsialistide kirjutatud.

Seega IMHO seadustest lähtuvalt ei vasta ilma ümberehitusteta (või kohendamiseta?) "varjumiskoha" tingimustele (nõuetele - "uusi" võimalikke nõudeid ma enne täpselt ei tea, kui mingi vastav konkreetne määrus välja tuleb) ja sinna ei saa me ametlikult "varjumiskohti" planeerida (varjumisplaani neid ruume sisse panna). Kas need vastavad ka tingimusele "varjumiskoha kohendamise võimaluse puudumine" ei oska praegu arvata.

Keldri vastasküljes on akendega ruumid, kus asuvad puitseintega (põlevmaterjal) keldriboksid (helesinised alad kirjega "boksid"). Seal on 100% betoonpõrandad, samasugused ventavad soklis nagu vastasküljel ja kõiki välisseintega piirnevaid ruume läbivad erinevad torustikud. Need siis justkui vastaks "varjumiskoha" nõuetele (va tehnovõrkude olemasolu) aga enamus põrandapinnast on keldribokside all mis on inimeste tavaari täis. Nüüd reaalsuses, ma ei kujuta päris hästi ette (välja arvatud liivakottide täitmine ja nende akende ette ladumine), kuidas need ruumid "kohendada varjumiskohaks" umbes 130-150-nele inimesele. Siis saaks, kui kogu rahva träni kusagile minema kärutada .... mis ei ole mingi "vastutava isiku" poolt "siis kui tekib ohuolukord" IMHO reaalselt teostatav.

Et siis nüüd... kui leitakse, et need keldriboksidega alad oleksid "varjumiskohaks kohendatavad" kui sealt rahva tavaar minema kärutada... ja sa pead selle tegevuskava mingisse "varjumisplaani" sisse kirjutama ning vastutava isiku määrama, siis palju õnne sellele "vastutavale isikule" kes peab ühel hetkel keldri "varjumiseks sobiliku" põrandapinna tühjaks tegema ja selle tühjaks tegemise eest vastutama. Teine küsimus tekib kohe, et kuhu seda kottidesse kühveldatavat liiva linnatingimustes panna/ladustada ja varuda ja kes ("vastutav isik"?) neid kotte liivaga täitma ning paika vedama/seadma hakkab.

Kaitset pakub vähemalt 0,5m paksusega laotud liivakottide riit vahetult aknaava ees. Liivakottide riida ülekatte (aknaava ületavad) mõõdud oleks soovitavalt vähemalt 0,5 m aknaava külgedest ja ülemisest servast.

Kottidega tuleks ära katta kogu üks majakülg 62 meetri pikkuselt, 0,5m paksuselt ja 800mm kõrguste akende puhul (+ alt ca 100mm akna alumise servani) ca 1,2-1,4m kõrguselt. 1,4 x 0,5 x 62 = ca 43m3 liiva = ca 70 tonni liiva.

Igasugustes suuremates (linna)kolhoosides ei tee "kõik koos" ega "talgute korras" kogemuste põhjal keegi mittemidagi. No vbl siis mõned tulevad midagi koos tegema, kui tõesti sõda lahti ja pommitamiste oht reaalne on... aga üldiselt võib arvata, et kui juba sõda lahti ja pommid-mürsud kukuvad, siis kõik tegusam rahvas on juba ammu kolhoosist jalga lasknud (enne veel osa oma korteris, autos, kusiganes olevast tavaarist keldrisse ära vedanud, kus niigi pole ruumi) ja "vastutaval isikul" on "kaela peale jäänud" üksnes pensionärid ja üksikud vanainimesed koos keldritäie träniga... noh samas positiivne on siis see, et neid keldrisse varjuvaid isikuid on ka kõvasti vähem ja ei vaja nii palju ruumi ega suures mahus eritingimusi.

Ühesõnaga, tekitab teatud küsimusi ja eks vaatab, mis nende määruste, nõuete, vastutuste jms edasi saama hakkab.

[Kapten Trumm]

Jäi silma see soomlastelt kopeeritud selgitav lõiguke, mis on mis.
Tõesti, graniitkaljusse varjendeid meil oleks ehitada ebapraktiline, sest põhjarannikul on graniidikiht umbes 150 m sügavusel, Helsinkis on see maapinnal.

Küll aga saab "kaljuvarjendeid" ehitada paekivisse, üks praktiline näide oleks PSMK moonalaod Astangul. Tõsi, paas pole sama tugev kui grantiit, eks siis tuleb ehitada sügavamale ja valada rohkem betooni. Lisaks on üks päris suur paekivist mägi kesk Tallinna linna. Aga miks mitte ka Lasnamäe kanali nõlvadesse.