Demograafia

[Kriku]

Jutt ei olnud sellest, kas need olid olemas, vaid sellest, kui palju neid eri aegadel sotsiaalselt aktsepteeritakse. Vikerkaarevärvilised on ka kogu aeg olemas olnud.

[Kilo Tango]

Jutt ei olnud sellest, kas need olid olemas, vaid sellest, kui palju neid eri aegadel sotsiaalselt aktsepteeritakse. Vikerkaarevärvilised on ka kogu aeg olemas olnud.

Minu väide: Sotsiaalne aktsepteerimine/mitte aktsepteerimine ei ole laste arvu mõjutanud olulisel määral vähemalt viimased 50 aastat. Kui mitte rohkem.

Ja sõna "kärgpere" võeti kasutusele THI ajal 2010. Seega 15 aastat vana juba, aga nähtus, kui selline on eksisteerinud oluliselt kauem. Ikka kohe palju kauem. Samamoodi vikerkaarevärvilised koosseisud - neist lihtsalt ei räägitud nii palju. Kooseluseaduski on juba >10 aasta vana. Ehkki vikerkaarevärvilised pered olid ka varem olemas. Lihtsalt registreerimata. Neid ei ole tõenäoliselt kooseluseaduse pärast juurde tekkinud ega vähemaks jäänud ehkki otsest statistikat ei õnnestunud leida.

IMHO peaks igale analüüsivõimega inimesele olema selge, et sotsiaalne aktsepteerimine seletab parimal juhul ainult väga väikest osa viimaste aastate järsust sündivuse langusest. Põhjused on mujal. See "sotsiaalne aktsepteerimine" on esimene põhjus, mis ametnikul pähe tuli ja ta armus sellesse kohe ilma analüüsimata ära ning käis selle välja. Kogu lugupidamise juures, siis akf Kriku katsed sellele mingit loogikat külge pookida on pigem sellised "leidsime lahenduse, nüüd katsume seda kuidagi probleemiga seostada" tüüpi pingutused. Need kahjuks ei ole usutavad.

[Kriku]

See "sotsiaalne aktsepteerimine" on esimene põhjus, mis ametnikul pähe tuli ja ta armus sellesse kohe ilma analüüsimata ära ning käis selle välja. Kogu lugupidamise juures, siis akf Kriku katsed sellele mingit loogikat külge pookida on pigem sellised "leidsime lahenduse, nüüd katsume seda kuidagi probleemiga seostada" tüüpi pingutused. Need kahjuks ei ole usutavad.

Seda sõnaühendit kasutaski akf Kriku, mitte ametnik. Akf Kriku väidab, et sotsiaalselt aktsepteeritavaid valikuid on rohkem kui varem (ehk siis, iseenesestmõistetavaks peetavat on vähem) ja arvab, et ametnik pidas seda oma jutuga silmas.

[Kilo Tango]

... Akf Kriku väidab, et sotsiaalselt aktsepteeritavaid valikuid on rohkem kui varem (ehk siis, iseenesestmõistetavaks peetavat on vähem) ja arvab, et ametnik pidas seda oma jutuga silmas.

Mis ei muuda asjaolu, et sellega saab seletad ainult väikest osa viimaste aastate demograafilisest langusest.

BTW, mul omal on poeg sellises eas, et nagu võiks lapsi saada. Pole küsinud, aga on ilmne, et tema tõkendid pn praegu peamiselt seletatavad läbi homo economicuse, kui läbi "sotsiaalse aktsepteerimise" prisma.

IMHO eksib ametnik mõlemal juhul. Nii siis, kui peab vanemaid põlvkondi irratsionaalseteks, kui ka siis, kui väidab, et demograafilise kriisi põhjus peitub sotsiaalselt aktsepteeritavate valikute olemasolus. Ma tahaks näha, kuidas ta seletab samasugust demograafilist langust Venemaal "sotsiaalselt aktsepteeritavate" valikute olemasoluga.

[Kriku]

... Akf Kriku väidab, et sotsiaalselt aktsepteeritavaid valikuid on rohkem kui varem (ehk siis, iseenesestmõistetavaks peetavat on vähem) ja arvab, et ametnik pidas seda oma jutuga silmas.

Mis ei muuda asjaolu, et sellega saab seletad ainult väikest osa viimaste aastate demograafilisest langusest.

Ja see "asjaolu" on usuküsimus?

Need kahjuks ei ole usutavad.

Ma olen selles kontekstis pigem homo economicuse usku.

[Fucs]

Ma olen 50+ ja ma ei tea ühtegi inimest enda tutvuskonnast, kes oleks lapsi saanud "normide ja piirangute" või "sotsiaalse surve" pärast. Kõigil on see olnud vaba valik.

Seda, kuidas ühiskonna ootused ja hinnangud (või "kultuuritaust", kuidas soovite) vabasid valikuid mõjutavad, tihti ei teadvustatagi.

Isand Kilo Tangoga 100% nõus.
Herr Kriku lause ühele sõnale lisaksin IMHO olulise täiendi: väärtushinnangud

* * *

Muutuvad pereväärtused muutuvas Eestis
Kairi Kasearu TARTU 2009
Tartu Ülikool, Rahvastikuministri büroo
https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... eestis.pdf

Muutused individuaalse ja perekonna käitumise normides ning normide aluseks olevates väärtustes esitavad väljakutse ühelt poolt inimeste individuaalsele heaolule ja teisalt ühiskonnale ja institutsioonidele laiemalt. Normide hägustumine ning teisenemine annab laiad piirid käitumise õigeks või mitteõigeks pidamiseks – ja seda ka pereloomelises käitumises.
...
Väärtuste puhul saab eristada individuaalseid väärtusi ja kultuurilisi väärtusi. Individuaalsed väärtused on indiviidi uskumused ja hoiakuid. Kultuurilised väärtused on konkreetse grupi, ühiskonna, kultuuri poolt ühiselt tähtsaks ja oluliseks peetud asjad, tingimused, omadused.
...
individuaalse heaolu tagamisel ei ole perekond enam niivõrd oluline ja rohkem väärtustatakse üksikindiviidi huve, ehk siis perekonna praktiline väärtus on vähenenud
...
Surkyn ja Lesthaeghe (2004) uurimus kinnitab, et inimese väärtusorientatsioon on seotud pereloomelise käitumisega. Antud uurimus näitas, et otsused kas abielluda või elada koos partneriga ilma oma suhet registreerimata, tulenevad väärtuspõhisest selektsioonist. Väärtuspõhine selektsioon tähendab, et individuaalsed, lapsepõlves välja kujunenud väärtushoiakud avaldavad mõju käitumisele.
...
Perekonnasündmuste nooremasse vanusesse nihkumise peamiste põhjustena nimetab Hansson (2000) kolme tegurit. Esiteks Nõukogude Liidu sisemigratsiooni ehk siis idapoolsetest piirkondadest pärinevate sisserännanute teistsugust demograafilist käitumist. Teiseks oli rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus piiratud ja puuduva seksuaalkasvatuse tõttu planeerimata raseduste arv suurenes, mis siis tingis abielude sõlmimise. Kolmanda põhjusena toob Hansson esile paljude sotsiaalsete hüvede suunatuse ainult abiellunutele. Näiteks oli abielupaaridel eeliseid korteri saamisel ning töökohale suunamisel arvestati abikaasa töökohta (Karu ja Pall 2009).

Viimase lõigu kommentaariks: esimest põhjust - sisserännanute teistsuguse demograafilise käitumise osakaalu "Perekonnasündmuste nooremasse vanusesse nihkumisel" ei oska hinnata, aga teise põhjuse kontekstis ma ei tea oma tutvusringkonnas ühtegi, kes oleks abiellunud, kuna "rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus oli piiratud", "seksuaalkasvatus puudus" ja seetõttu "planeerimata raseduste arv suurenes". "Linna peal" oli küll nooruspõlves (80-ndad) vahel kuulda, kuidas üks või teine soovimatult "rasedaks jäi" ja kuidas siis mõni mees pärast seda oma pruudi naiseks võttis, aga üldiselt pärast suvalist "üheöösuhet" rasedaks jäänud neiud-naised tegid toona üsna palju lihtsalt aborti ja ainuüksi tänu rasedusele tanu alla ei saanud. Seksuaalkasvatus minu koolis käimise ajal ei puudunud, vbl varem puudus. Tüdrukutel-naistel oli üsna hea teadmine kuidas rasestumist vältida. Meestel oli ka teadmine, aga palju sellest kasu oli, on omaette teema. Rasestumisvastased vahendid olid osalt küll teistsugused, aga nende kättesaadavus ei olnud n.ö "piiratud". "Piiratud" olid nad selles mõttes, et poest ega apteegist ilma retseptita suvaline naine mingeid SOS pille (praegu käsimüügiravim) osta ei saanud (päris selliseid SOS tablette nagu praegu, siis minu teada ei olnud, esimesed tänapäeva mõistes SOS tabletid Danasool tulid meie turule vist 90-ndate alguses ja olid retseptiravimid) ja igasuguste tablettide jms saamine käis läbi naistearsti. Rasestumisvastastest vahenditest kasutati naiste poolt kahte peamist: spiraal ja hormoontabletid. Kondoomid (siis nimega "preservatiivid") olid apteegis saadaval. Kooli ajal sai neid isegi põhikooli ajal ostetud (müüdi küsimusi küsimata) ja nendega mittesihtotstarbelisi lollusi tehtud. Importkaubast mäletan Soome või Rootsi toodet nimega "Suki-Suki"

Õhtuleht nr. 292, 22 detsember 1983

Rasestumisvastased vahendid võib Jaotada barjäärseteks ning hormonaalseteks ja emakasisesteks. Barjäärsed vahendid on üldtuntud Ja neid kasutatakse Juba ammu (kondoom, kummist diafragma, tupesisesed tabletid, pastad jne.). Nende meetodite kasutamine abortide üldarvu vähendamiseks on aga jäänud siiski väheefektiivseks. Abortide arv, eriti meie vabariigis on väga kõrge. Viimastel aastakümnetel on saavutatud edu hormonaalsete Ja emakasiseste rasestumisvastaste meetodite rakendamisel. Nende efektiivsus on 95% kuni ligilähedaselt 100%. Hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette võetakse sisse pärast eelnevat arstlikku kontrolli arsti poolt määratud ajavahemikul Ja ettenähtud koguses. Emakasisene rasestumisvastane spiraal on tänapäeval üks efektiivsemaid ja sealjuures suhteliselt vähe kõrvalhälreid põhjustav vahend.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=ohtuleht ... ----------

Noorte Hääl nr. 113, 17 mai 1985

Nõukogude Liidus on kehtestatud abordivabadus. See tähendab, et soovi korral võib naine kuni kolmekuuse raseduse katkestada.....
....Viimastel aastatel on rasestumisvastased tabletid muutunud vähem ohtlikuks: neis on tunduvalt vähendatud aktiivsete ainete hulka. Sealjuures pole sugugi vähenenud nende ravimite efekt. Rasestumisvastaseid tablette kasutatakse meil günekoloogide pideva järelevalve all.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=noorteha ... ----------

Aga loeme Kairi Kasearu materjali edasi...

Abielude suur osakaal ühiskonnas peegeldus tagasi noorte hoiakutes ja pereloomelistes ootustes. 1960-1970. aastatel kooli lõpetavate noorte hulgas läbi viidud uuringud kinnitasid, et abiellumist peeti ideaaliks ja perekonnaloomise olulisem põhjus oli soov olla koos armastatuga. Intiimsuhte ametlikku vormistamist ei peetud aga niivõrd tähtsaks ja koos elamine enne abiellumist ei olnud noorte hulgas taunitav.
...
Alates 1960. aastatest levis ühiskonnas laialt ka vaba kooselu, seda enamasti küll lühiaegse kooseluna enne abiellumist, kuid teatud määral ka eraldiseisva kooseluvormina (Katus 1998:19). Peamiseks vaba kooselu registreerimise põhjuseks oli naise rasestumine.

Siin on oluline rõhutada, et naise rasestumine oli peamiseks kooselu ametliku registreerimise põhjuseks ehk abielu sõlmimiseks. Vabas kooselus (nn. vabaabielus) elati üldiselt juba enne seda. Kindlasti oli ka vastupidiseid näiteid, nagu ikka. NLiidus/ENSV-s "vabaabielu" mingeid eeliseid ega hüvesid üksikute vallaliste ees ei andnud. Abielu võimaldas need ülevalpool toodud "Kolmanda põhjusena toob Hansson esile paljude sotsiaalsete hüvede suunatuse ainult abiellunutele. Näiteks oli abielupaaridel eeliseid korteri saamisel ning töökohale suunamisel arvestati abikaasa töökohta". Lapse olemasolul tähendas abielu lisaks teatud tagatisi lahutuse korral (alimendid - alimente sai taotleda ka abielus mitte olles läbi isaduse tõestamise kohtu kaudu mis oli aga suht vaevarikas), korteri/elamispinna (vahel ka töökoha) saamisel oli (võis olla) see lisaboonus, ehk lapsega peresid eelistati lasteta peredele jms. Kui need "suunatud hüved" polnud pere loomiseks vajalikud, või olid juba tagatud enne abiellumist, siis see mõjutas küll abielude sõlmimise langust, kuid mitte nii palju/samaväärselt või võrdeliselt laste sünde. Laste sündide arv kukkus järsult hiljem, kui kukkus abielude sõlmimise arv enne lapse sündi.

Eesti Päevaleht, nr. 156, 14 juuni 1998

Lapsed sünnivad enne pulmi.
...
95% eestlasi alustab oma kooselu vabaabieluna. Statistika näitab, et mida arenenum on rahvastik, seda pikemaks venib vabaabielu kestus ja suureneb vabaabielus sündinud laste arv.

1929.-33. a sündinute põlvkonnal sündis 81,1% lastest abielus, 10,7% vabaabielus
1949.-1953. a sündinute põlvkonnal sündis 74,8% lastest abielus, 17,0% vabaabielus
1969.-1973.a sündinute põlvkonnal sündis 38,9% lastest abielus, 51,1% vabaabielus
Üle poole Eesti lastest sünnib vabaabielu elavas peres.
https://dea.digar.ee/?a=is&oid=eestipae ... ----------

Pere ja kodu 31.05.2017

Abielust sündinute osatähtsus kuni 26-aastaste naiste sünnitatud laste seas oli 2015. aastal 30%. 1990. aasta näitaja samas vanuserühmas oli 72%. Kui veel 25 aastat tagasi enamik naisi enne lapse saamist abiellus, siis tänapäeval ei ole see enam nii levinud. Näiteks korteri saamiseks või samas linnas töötamiseks pidi noorpaar abielus olema. Tänapäeval sünnib aga rohkem lapsi vabaabielust kui abielust.
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/78 ... on-tousmas

Läheme Kairi Kasearu materjaliga edasi...

Taasiseseisvumisele eelnenud laulva revolutsiooni perioodil - 1980. aastate lõpus – toimus traditsiooniliste perekondlike väärtushoiakute esilekerkimine. Demograafiliselt väljendus see mitmelapseliste perede osatähtsuse suurenemises, seda eelkõige eestlaste ja maainimeste hulgas. Samuti iseloomustas antud perioodi tervet ühiskonda hõlmanud perekonna ja laste suur väärtustamine. Laste arvu kasvu ja perekonna väärtustamise peamiseks põhjuseks on toodud asjaolu, et üldine majanduslik langus tingis perekonna kui pereliikmete heaolu tagaja senisest kõrgema tähtsustamise (Narusk 1996:69-71). 1980. lõpus ja 1990. aastate alguses kasvas seoses perekondlike väärtushoiakute esilekerkimisega ka traditsioonilise rollijaotusega perekonna pooldajate hulk (Narusk 1995). Traditsioonilist perekonda käsitleti tugeva perekonna sünonüümina ja sellele pandi suuri lootusi rahvuse elujõu taastamisel. Siiski üleminekuperioodiga kaasnenud sotsiaalsete riskide esiletõus ei toetanud pereväärtuste realiseerimist käitumises. Kokkuvõtlikult võib öelda, et nõukogude ühiskonnas pereloomeline käitumine oli paljuski juhitud välistest teguritest (nt töökohtadele määramine), mis toetasid ühelt poolt suhteliselt varast abiellumist ja perekonna loomist kuid ei takistanud lahutamist.

No IMHO pereloomeline käitumine on alati "paljuski juhitud välistest teguritest", ka praegu. Lihtsalt need välised tegurid on erinevad (võivad olla erinevad) ja/või on (võivad olla) indiviidi jaoks erineva tähtsuse ja kaaluga, olenevalt ühiskondlikust korrast, vajadustest, võimalustest ja muu kaasneva elu reguleeritusest. Ja mina isiklikult ei tunne mitte kedagi, kes oleks soetanud lapsi selleks, et "üldine majanduslik langus tingis perekonna kui pereliikmete heaolu tagaja senisest kõrgema tähtsustamise".

Kasearu jätkab

.... Kuna abiellumine oli Eestis seotud sündimuskäitumisega, on perekonna arengu seiskohalt olulised ka muutused, mis toimusid sündimuses. Nagu näha jooniselt 2, langes sündimus drastiliselt 1990. aastatel, jõudes madalaimasse punkti aastal 1998. Sündimuse drastiline langus 1990. aastatel oli reaktsioon ühiskonnas toimunud muutusele. Sündimus vähenes eelkõige teisena sündivate laste arvelt (Kasearu 2008b). Uuringud (Ainsaar
ja Oras 2000, Oras 2003, Tiit ja Ainsaar 2002) näitavad, et laste saamist lükati edasi eelkõige majanduslikku laadi põhjustel: riigipoolne väike toetus, puudulikud eluasemetingimused ning ebakindlus tuleviku osas. Hiljutine uuring (Oras ja Unt 2008) toob ka 2008. aastal endiselt esile laste saamise takistusena materiaalsed põhjused ja ebakindluse tuleviku ees, kuigi antud põhjuste olulisus on aastatega mõnevõrra vähenenud.
...
Pereloomelised hoiakud ja perekonna väärtus.

Elanikkonnaküsitluses “Eesti 85” andmetel väärtustas 1985. aastal tööealine elanikkond kõige kõrgemalt lapsi ja nende käekäiku, järgnes perekond (Kelam 1999). Kolmandal kohal oli meestel majanduslik heaolu ja naistel armastus. 1993. aastaks oli võrreldes 1985. aastaga toimunud perekesksete väärtushinnangute kasv. Esimesele kohale asetasid nii naised kui ka mehed lapsed. Meestel oli teisele kohale tõusnud tervis, kolmandal kohal oli perekond, millele järgneb väärtusena puhas rikkumata loodus ja seejärel majanduslik heaolu. Naised väärtustasid kõige kõrgemalt lapsi, siis perekonda ja selle järel tervist. 1998. aastal oli meeste poolt kõrgelt hinnatud nii lapsed, perekond kui tervis, naistel lapsed, perekond, kolmandana tervis ja neljandal kohal oli armastus (Kelam 1999).
...
Euroopa väärtuste uuringu 1990. ja 1999. aasta Eesti andmete võrdlusest ilmnes, et perioodil 1990-1999 vähenes tunduvalt nende inimeste osakaal, kes nõustusid väitega, et töö on küll oluline, kuid tegelikult tahavad enamus naisi kodu ja lapsi. Kui 1990. aastal nõustus antud väitega 85% vastanutest, siis 1999. aastal 66%.
...
Perekonnaseis määrab oluliselt, kuivõrd peetakse lapsi naise eneseteostuse jaoks vajalikuks. Joonis 8 näitab, et laste oluliseks pidamine vähenes aastate jooksul ning diferentseerus vastavalt inimese enda perekonnaseisule. 1990. aastatel kasvas jõudsalt vallaliste ehk siis enamasti nooremate inimeste seas nende osakaal, kes ei pidanud last naise eneseteostuse jaoks tingimata vajalikuks. Võrreldes hoiakute muutuse trende sündimuskäitumisega ilmneb seos – lapsi peeti vähemoluliseks ja sündimus langes, seega on üldised hoiakud käitumisega kooskõlas. Perekonna kui väärtuse olulisus ei ole vähenenud, kuid muutunud on perekonna tähendus ja hoiakud perekonnaelu aspektide osas.
...
Kokkuvõtvalt võib öelda, et viimaste kümnendite jooksul on eestimaalaste pereloomelised väärtused ja hoiakud läbinud vastuolulise muutuse. 1980. aastate rahvuslik liikumine seostus tugevalt pronatalistliku hoiakuga, kus oli oluline tugev eesti perekond. Läänelike väärtuste sh individualismi, edukusele ja individuaalsele eneseteostusele orienteerituse suurenemine väljendub samuti pereloomelistes hoiakutes, kuid mitte perekonna kui väärtuse olulisuse vähenemises. Seega üldine perekonna oluliseks pidamine on jäänud suhteliselt muutumatuks, samas konkreetsed perekonnaga seonduvad hoiakud on läbinud muutuse ja seda peamiselt nooremate inimeste seas. Kokkuvõtlikult saab nentida, et perekonna tähendus ja perekonnaelu reguleerivad normid on muutunud.
...
Eesti elanike hinnangut laste olulisusele eneseteostuses on uuritud varem rahvusvahelistes väärtusuuringutes. Uuringutulemuste ajalisel võrdlemisel ilmneb selge trend - laste olemasolu peetakse naise eneseteostuse jaoks järjest vähem tähtsaks. Kui 1990. aastal nõustus antud väitega 91% vastanutest, siis 19 aastat hiljem 54,5% vastanutest (Joonis 11). Nõustujate osakaal on aastatel 1990-2009 kõige enam vähenenud nooremates vanusrühmades. Kui vanimas vanusrühmas on lapsi oluliseks pidavate inimest hulk vähenenud 20 protsendipunkti võrra, siis noorimas vanusrühmas on langus olnud ligemale 50 protsendipunkti. Seega laste saamise olulisus inimese elus on tunduvalt vähenenud. Eriti ettevaatlikuks teeb antud tulemus selles osas, et lapse tähtsus eneseteostuseks on vähenemas peamiselt just lastesaamise eas olevate inimeste hulgas.
.

Demog Kasearu 2009 TAB11.png (25.31 KiB) Vaadatud 838 korda

...

Kokkuvõte.
Käesolev raport keskendus pereväärtustele ja hoiakutele Eestis, täpsemalt peamistele toimunud muutustele perekonnaga seonduvates hoiakutes ja eestimaalaste pereväärtuste kaardistamisele 2009. aastal.
...
• 52,9% inimestest usub, et naisel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Laste olemasolu eneseteostusena on olulisem vanemaealistele inimestele. Väitega nõustujate osakaalu erinevus noorimas ja vanimas vanusrühmas on kahekordne. Lapsed on naise eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele.

• 43,7 % inimestest nõustub, et mehel peavad olema lapsed, et ennast teostada. Vanemate inimeste jaoks on laste olemasolu ka meeste puhul tähtsam kui noorematele. Lapsed on mehe eneseteostuse jaoks venekeelsele elanikkonnale olulisemad kui eestlastele.

Fucs kokkuvõte.
On IMHO jätkuvalt kaks põhiprobleemi.
1. Väärtushinnangute drastiline muutus ajas ja enesekesksuse ning egoismi võidukäik.
2. Majanduslik ebakindlus, võimalused ja võimekus, mis võivad kesta väga pikka aega või mõnel kogu elu.
... ja nüüd tänasel päeval võib siia olulise aspektina kolmandaks lisada ka julgeolekuolukorrast tingitud ebakindlus turvalise tuleviku pärast.

[Kriku]

Fucs kokkuvõte.
On IMHO jätkuvalt kaks põhiprobleemi.
1. Väärtushinnangute drastiline muutus ajas ja enesekesksuse ning egoismi võidukäik.
2. Majanduslik ebakindlus, võimalused ja võimekus, mis võivad kesta väga pikka aega või mõnel kogu elu.
... ja nüüd tänasel päeval võib siia olulise aspektina kolmandaks lisada ka julgeolekuolukorrast tingitud ebakindlus turvalise tuleviku pärast.

Kõik õige, aga ääremärkusena: majanduslik ebakindlus on paljudel inimestel kõrvade vahel. Ma ei räägi loomulikult nendest, kes miinimumpalgast või sotsiaaltoetustest elama peavad, küll aga nendest, kes käsitlevad igal aastal välismaal puhkamist või sõiduauto uuena ostmist või igale lapsele oma toa andmist või firmadresside kandmist "vuhvlite" asemel vältimatute vajadustena.

Väärtushinnangute ja majanduslike tegurite eraldi vaatlemine on muidugi keeruline ja võib olla võimalik vaid religioossetes ühiskondades. Majanduslikud võimalused mõjutavad tavaliselt ka väärtushinnanguid (normaalne elu = igal aastal välismaal puhata + uus auto + igale lapsele oma tuba + firmadressid). NSVL-is oli peamine mõjuhoob korteri saamine, nagu akf Fucs märkis, ja see tõenäoliselt oligi peamine motivaator. Paljud saidki päris iseseisva elu peale alles peret luues. Mingi 5% tulumaksusoodustust vms., mida tänapäeval on välja pakutud, on suurusjärkudes vähem.

Kui omaette eluase on ratsionaalne eesmärk akf Kilo Tango argumentatsiooni tähenduses, siis firmadressid IMHO ei ole.

[Fucs]

Kõik õige, aga ääremärkusena: majanduslik ebakindlus on paljudel inimestel kõrvade vahel. Ma ei räägi loomulikult nendest, kes miinimumpalgast või sotsiaaltoetustest elama peavad, küll aga nendest, kes käsitlevad igal aastal välismaal puhkamist või sõiduauto uuena ostmist või igale lapsele oma toa andmist või firmadresside kandmist "vuhvlite" asemel vältimatute vajadustena.

Väärtushinnangute ja majanduslike tegurite eraldi vaatlemine on muidugi keeruline

Jah. Need on nagu ühe tagumiku kaks kannikat
Siiski mina (aga mina pole mingi tõeallikas) arvan elus kogetu põhjal nii, et kui väärtushinnangud (see on see Top Ten "Have to do & must be" list) on "õigesti" paigas, siis majanduslik tahk ei pääse seda üleliia (alates teatud baaspiirist mis peab olema) mõjutama ja prevaleerima. Selle mida tähendab antud kontekstis sõna "õigesti", peaks sisustama ära ühiskonna kui terviku hoiakud, lastetuba, lasteaed, kool ja loomulikult omakorda "õigeid" väärtusi evivad lapsevanemad. Nende kõikidega oleks vaja teha teistsuguste tulemuste saavutamiseks vastavat pikaaegset ja järjepidevat (koolitus-, suunamis- ja kasvatus-) tööd.



Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus
https://www.sirp.ee/uhiskondlikult-vaar ... -kasvatus/
Mis mõjutab noorte väärtuste kujunemist?
https://blogi.harno.ee/mis-mojutab-noor ... ujunemist/

[Madis Reivik]

Paar paradoksi väärtushinnangute osas.
"Vanakoolimehed" vs "nolgid ja hipsterid".

Miks vanakoolimehed rügasid ? Et lastel hea lihtne elu oleks Aga ikka ajab kurjaks kui krdi hipsterinolgid lattet larbivad ja jalutavad telefon käes..

Ja eile raadios mingid spordimehed rääkisid. Et kuidas ikka vanakoolimehed omal ajal kõvasti trenni tegid ja polnud mingid pehmotsemist... aga kelle käes praegu Eesti rekordid on ?

Ma ise vist seal kahe äärmuse vahel kusagil, hea mängu jälgida. Aga vahel tahaks möliseda küll, seda tuleb teha siis lastest kaugemal

Väärtushinnanguid ei pea palju olema, poistele piisab paarist mis tuleb kasvõi kuuma rauaga sisse kõrvetada ja siis ongi elu neil tulevikus ilus.
Nt

1) Ära mölise
2) Kui mölised, siis vähemalt las käed käivad ja teevad tööd
3) Aga ära naistega mölise muidu on su elu p...s

[Kilo Tango]

... Kõik õige, aga ääremärkusena: majanduslik ebakindlus on paljudel inimestel kõrvade vahel. ...

Kui omaette eluase on ratsionaalne eesmärk akf Kilo Tango argumentatsiooni tähenduses, siis firmadressid IMHO ei ole.

See on valdava osa 20 sajandi teisest poolest nii olnud. Sellest ma räägingi kogu aeg, et sa ei saa seada "majanduslikule toimetulekule" mingeid jäiku kriteeriumeid, sest need on subjektiivsed nähtused. Olen näinud aegu, kus majandusliku toimetuleku demonstreerimiseks piisas Datsun 100-st. Enam nagu mitte.

Homo economicuse ennustusvõime kohta on vähemasti hunnik teadust olemas. Selle lora kohta, mida ametnik siinkohal ajas ... no see lahustub põrkudes reaalse eluga üsna kiiresti. Lisaks selline vastik üleolev toon.

[Kriku]

Sellest ma räägingi kogu aeg, et sa ei saa seada "majanduslikule toimetulekule" mingeid jäiku kriteeriumeid, sest need on subjektiivsed nähtused.

Ehk siis väärtushinnangute & sotsiaalsete normide küsimus.

Riietus näiteks on muidu tugevalt sotsiaalsetest normidest mõjutatud. Selles mõttes võib ametniku jutt isegi liiga leebe olla, et varakult perekonna loomist ette näinud sotsiaalset normi ei asendanud mitte ainult võimaluste paljusus ja üldtunnustatuse kadu, vaid uued sotsiaalsed normid, mis töötavad otseselt varakult perekonna loomisele vastu. Näiteks: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... uviorbiiti .

[Qwerty226]

Täielik lapsesuu. Ma olen 50+ ja ma ei tea ühtegi inimest enda tutvuskonnast, kes oleks lapsi saanud "normide ja piirangute" või "sotsiaalse surve" pärast. Kõigil on see olnud vaba valik. Ka tervel hulgal nendest inimestest, kellel ei ole lapsi või kellel on üks laps. IMHO on praegu avalik surve lapsi saada isegi suurem, kui see minu ja mu tuttavate pereloome ajastul iial olnud on.

Praeugne noor ja 50+ elavad "samas" normide ja piirnagute ja sotsiaalse surve "sfääris". Sündimuskordaja langus sai alguse 1991. aastal (siis langes esimest korda alla 2 ja enam pole üle selle tõusnud), ehk siis kui praegused 50+ olid "sünnitus eas". Sündimuskordaja aastal 1994 oli 1,42, aastal 2022 1,41.

[Kilo Tango]

Täielik lapsesuu. Ma olen 50+ ja ma ei tea ühtegi inimest enda tutvuskonnast, kes oleks lapsi saanud "normide ja piirangute" või "sotsiaalse surve" pärast. Kõigil on see olnud vaba valik. Ka tervel hulgal nendest inimestest, kellel ei ole lapsi või kellel on üks laps. IMHO on praegu avalik surve lapsi saada isegi suurem, kui see minu ja mu tuttavate pereloome ajastul iial olnud on.

Praeugne noor ja 50+ elavad "samas" normide ja piirnagute ja sotsiaalse surve "sfääris". Sündimuskordaja langus sai alguse 1991. aastal (siis langes esimest korda alla 2 ja enam pole üle selle tõusnud), ehk siis kui praegused 50+ olid "sünnitus eas". Sündimuskordaja aastal 1994 oli 1,42, aastal 2022 1,41.

No probleem on tõepoolest olnud kogu aeg (mida ma olen üritanud ka näidata), kuid sündimuskordaja ei ole olnud sama ~1,4 ringis. Tegelikult on 2000-date ajal sündimuskordaja olnud enamasti üle 1,5 olles enamus aastatel 1, juures. JÄRSK kukkumine on toimunud viimasel kolmel aastal:
2022 - 1,4
2023 - 1,3
2024 - 1,2

Kõige kiiremini on langenud esmasünnid ja teise lapse sünnid. Kolmanda lapse sündides on ka langus, aga mitte nii suur. Selles mõttes oli Isamaa "pumpame raha kolmanda lapse sünnitajatele" plaan olemuslikult vigane. Kolmandat last ei saa sündida, kui esimest ja teist ei ole.

Ma muidugi ei tea, mida ametnik selles lausungis "varema" all silmas pidas, aga mind isiklikult selline plähmerdamine riivas:

Praegune noor inimene ei ela enam normide ja piirangute ajastul. Ta elab võimaluste ajastul. Kui varem oli pere loomine sotsiaalne standard – „nii lihtsalt tehti“ –, siis nüüd tuleb igale otsusele ise tähendus anda.

Mis toimus 1991 oli sündide edasi lükkamine majanduslikel põhjustel. Inimestel oli kogu stabiilsus kadunud ja nad pidid oma majandusliku baasi taaslooma. Enne seda ei saanud laste saamisele eriti mõelda (mõeldi ikka ja harjutati ka, aga tehti vähem ). Mis praegu toimub, ei tea, aga viidatud ametniku lausung, mis seda muudatust üritab seletada ei tee seda kohe kindlasti mitte.

[Peeter]

JÄRSK kukkumine on toimunud viimasel kolmel aastal:
2022 - 1,4
2023 - 1,3
2024 - 1,2

Ja toimub edasi. Eilses AK-s (23.04.2025) jooksis läbi, et juba praegu on fikseeritud mahajäämus eelmise aasta sündide graafikust: "Esialgsetel andmetel on tänavu sündinud juba 230 last vähem kui mullu."
Võiks öelda, et selleks aastaks positiivse skoori sisustajatel/tehasoovijatel on teod juba tehtud. Juuni lõpus-juuli alguses võiksid naisterastid ja statistikud koostöös öelda välja eeldatava sünnituste arvu aastal 2025 (arvestades senist statistikat nii seirest väljasolevate rasedate, kui ka nii katkenud raseduste, kui väljarände või muu olulise statistilise täpsustuse aspekti vaatest).

Ja et siis saadud rahvastikunumbrite paremaks timmimise eesmärgil saaks juba selle aasta migratsiooni "täpsemalt ja teaduslikumalt" suunata, et aastat 2025 kokkuvõttev tulem oleks ikka meeldiv esitada...

P.S. See viimane lõik on sarkasm, kui mõni ikka aru ei saanud.

[Qwerty226]

No probleem on tõepoolest olnud kogu aeg (mida ma olen üritanud ka näidata), kuid sündimuskordaja ei ole olnud sama ~1,4 ringis. Tegelikult on 2000-date ajal sündimuskordaja olnud enamasti üle 1,5 olles enamus aastatel 1, juures. JÄRSK kukkumine on toimunud viimasel kolmel aastal:
2022 - 1,4
2023 - 1,3
2024 - 1,2

Mis toimus 1991 oli sündide edasi lükkamine majanduslikel põhjustel. Inimestel oli kogu stabiilsus kadunud ja nad pidid oma majandusliku baasi taaslooma. Enne seda ei saanud laste saamisele eriti mõelda (mõeldi ikka ja harjutati ka, aga tehti vähem ). Mis praegu toimub, ei tea, aga viidatud ametniku lausung, mis seda muudatust üritab seletada ei tee seda kohe kindlasti mitte.

Kõige järsem kukkumine oli 1991-1993 (1,8->1,5).

Ei olnud 1991. aastal sündide edasilükkamist. Muidu oleks pidanud ju kuskil hilisemal aastal tulema "beebibuum", kus need edasilükatud lapsed oleks pidanud sündima, aga nad ei sündinud. Ehk põhjus ei olnud edasilükkamine, vaid sama ebakindlus. Ja seda toob välja ka ametnik.

Ja see ongi põhjus, miks sündimus väheneb isegi siis, kui väärtused on paigas. Lapse saamise eelduseks on peale väärtuste ka tulevikukindlus. Ja just see on paljude jaoks kõikuv. Majanduse heitlikkus, eluasemekulude suurenemine, Euroopas peetav sõda, kliimamure, katkestused haridusteel, tööturu ebastabiilsus – need kõik loovad üldise ebakindluse fooni. Isegi kui riiklikud toetused on olemas, ei pruugi neist piisata, kui inimesel puudub sisemine kindlus.

Minu tunne on, et kui tuleb mingi "turbulentne" periood, siis sündimus langeb, kuna ebakindlus. "Kindlustunne" kasvab aga tagasi aeglasemalt, sest alati on kartus, et ebakindel periood tuleb tagasi. Ja positiivsed muutused ei käi tavaliselt "järsku", Laulev revolutsioon oli Eestis viimane suur "järsk" positiivne muutus. Väiksemas mõõtmes nt Islandil jalka EMi ajal ajalooline võit, ja kohe 9 kuud hiljem beebibuum (https://foreignpolicy.com/2017/03/28/ic ... rth-rates/).

Ma muidugi ei tea, mida ametnik selles lausungis "varema" all silmas pidas, aga mind isiklikult selline plähmerdamine riivas:

Praegune noor inimene ei ela enam normide ja piirangute ajastul. Ta elab võimaluste ajastul. Kui varem oli pere loomine sotsiaalne standard – „nii lihtsalt tehti“ –, siis nüüd tuleb igale otsusele ise tähendus anda.

Mina sain "varemast" aru, et NLiidu lagunemist. Sest sealt jookseb selge piir. Enne 1991. aastat on sündimuskordaja üle 2, peale seda alla 2.