Nutt ja hala

[olevtoom]

Oh, pole hullu:
https://www.postimees.ee/8235924/ligi-t ... alku-tosta
Keegi peab ju kvaliteeti üleval hoidma.

[AndresTy]

Ja palk ja valitsus ei peaks nii tihti ühes lauses esinema! Kas meil on kõik riigitöötajad või?!

Ühine nimetaja on selles kombinatsioonis klassiviha ja pööbli kadedus.

[AndresTy]

Seltsimehed! Ärge muretsege - aridusministerjum on teie muredega juba tegelemas!

Koolidele tulevad uued nõuded
https://www.delfi.ee/artikkel/120371132 ... a-laikivad

Määrus näeb ette, et lapse jalgsi kõnnitav koolitee ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit ning vajadusel peab kohalik omavalitsus organiseerima transpordi kooli ja kodu vahel. Kool peab asetsema eraldi alal, kus on võimalus rataste ja teiste liiklusvahendite hoiustamiseks ning kõik ohtlikud masinad ja tööriistad ei tohi õpilastele kättesaadavad olla.

Seletuskirjas on välja toodud, et kooli maa peab olema puhas, hoovis ei tohi ladustada prügi ning muru ja hein peavad olema mõistliku kõrgusega, et puugid ei leviks ja lapsed ei komistaks.

Kooliruumide seinad, uksed, ruumid ja põrandad peavad olema viimistletud mitteläikivaks ning olema ohutud ja vastupidavad. Õpperuumi pindala peab olema vähemalt kaks ruutmeetrit õpilase kohta. Keldrikorrustel tohivad olla ainult õpperuumid, kus ei viibita terve päev ning kus ei tehta silmi pingutavaid tegevusi.

Seletuskirja kohaselt peavad kooli aknad olema õpilaste jaoks mitteavatavad ning sellise tehnoloogiaga, et lastel poleks võimalik oma näppe akende vahele jätta. Pöörduksi ja pendeluksi kasutada ei tohi. Trepil peavad olema mõlemal pool käsipuud ning kui trepp on selleks liiga kitsas, siis tohib trepil liikuda korraga ainult ühes suunas.

Kooliruumides peab olema loomulik valgus välja arvatud tualettides ning keldrikorrusel asuvates ruumides, samuti peab kõigis ruumides olema tehisvalgus. Õhutemperatuur peab klassis olema vähemalt 19 kraadi, võimlemissaalis vähemalt 18 kraadi. Kui temperatuur tõuseb ruumis sees üle 28 kraadi, ei tohi õppetunde korraldada.

Esmaspäevaks kodutöid jätta ei tohi
Kooli päevakavas peab olema õpilastele ette nähtud võimalus liikuda õues vähemalt 20 minutit järjest. Selleks võib kasutada nii õuevahetundi kui ka õuesõppe tunde. Samuti peab õpilasel olema võimalik liikuda tunni ajal või teha sirutuspause.

Söögiaeg peab kestma põhitoidukorral vähemalt 20 minutit ja selle alla ei tohi kuuluda sööklasse minemise aeg ega järjekorras ootamise aeg. Koolilõuna ja täiendavate toidukordade pakkumisel tuleb lähtuda sellest, et õpilastel ei oleks toidukordade vahe vähem kui 3 tundi ja rohkem kui 4 tundi. Söögivahetunnile ei tohi vahetult järgneda liikumisõpetuse tundi.

Õppetööle ei lubata ilmsete haigustunnustega õpilast, kelle koolis viibimine võib ohustada õpilase enda või teiste õpilaste tervist. Õpilase haigestumise või vigastuse korral korraldab koolitöötaja esmase abi andmise, kutsub vajadusel kiirabi ja võtab ühendust õpilase vanema või eestkostjaga.

Koduste tööde tähtajad ei tohi määruse järgi olla esmaspäeval, koolivaheaja- ja pühadejärgsel päeval, kui just õpilastega pole teisiti kokku lepitud. Koolitunnid algavad kell 9 või hiljem, erandkorras kõige varem kell 8. Kooli päevakava tuleb koostada arvestusega, et õpilase õppekoormus jaguneks võimalikult ühtlaselt koolinädala jooksul.

Määrus sätestab ka, et õpilaste isiklike nutiseadmete kasutamist tuleb koostöös kogukonnaga, kooli hoolekoguga ja kooli pidajaga reguleerida. Samuti peab kooli päevakava ja õppekorraldus võimaldama vajadusel viia õppetööd läbi digikeskkondades.

Kindlasti tuleks kõigi nende ohtlike tegevuste kohta teha ka kasutusjuhendid ning tutvustavad videod:
https://www.youtube.com/watch?v=Wof0xPUmW38

Ja mis on nendes nõuetes vale?
Lapsi ümbritsev koolikeskkond peab olema ohutu - vale?
Kodutöödega ei tohi lapsi üle koormata - vale?
Tatise ninaga laps ei tohi kooli tulla - vale?
Söömiseks peab olema piisavalt aega - vale?
Nutiseadmete kasutamist peab piirama - vale?
Õues liikumise vajalikkus - vale?

Alles see oli, kus koolid pöördusid riigi poole, et riik peaks kuidagi nutiseadmete kasutamist käskude-keeldudega piirama. Et siis olla koolidel seaduslik alus seda koolisiseselt teha. Mina olen arvamusel, et koolid peaksid selliseid küsimusi suutma siiski ise oma kodukorrareeglitega reguleerima ja ise ka vastutama. Aga noh - kui endal julgust pole ja minnakse riigilt sellistes asjades abi küsima, siis abi ka antakse. Arvata on, et ka selles muru pikkuse reguleerimises on sarnane taust. Aga nüüd on asi pea peale pööratud ja avalikkus kujutab ette nagu see oleks üksnes riigi bürokraatide reguleerimissoov.

[wolfgang]

Lapsi ümbritsev koolikeskkond peab olema ohutu - vale?
Kodutöödega ei tohi lapsi üle koormata - vale?
Tatise ninaga laps ei tohi kooli tulla - vale?
Söömiseks peab olema piisavalt aega - vale?
Nutiseadmete kasutamist peab piirama - vale?
Õues liikumise vajalikkus - vale?

Su demagoogia on vale:
Lapsi ümbritsev koolikeskkond peab olema ohutu On hetkel ohtlik või? Milles see väljendub? Kui tead ohukohta, anna töökaitsele teada!
Kodutöödega ei tohi lapsi üle koormata Ma küll ei märka, et nad oleksid ülekoormatud nendega. Ütleks, et pigem alakoormatud. Kas esmaspäevak kodutööde jätmine on

lapse ülekoormamine

?
Tatise ninaga laps ei tohi kooli tulla Kuhu joon tõmmata? Selgelt haige ja sita enesetundega üldjuhul ei käida koolis ka seni. A tatise ninagi ikka pigem käiakse. Näiteks, kui jala kooli kõndida siis novembrist aprillini on tatine nina garanteeritud, kooli sisenemisel, ka kõige raudsema tervisega isikul.
Söömiseks peab olema piisavalt aega Praegu on vähe aega söömiseks? Ma küll ei suuda meenutada, et mulle oleks aega väheks jäänud. Muidugi ei välista, et nüüd on 5 minuti peale see vahetund lühendatud. vanasti oligi 20.
Nutiseadmete kasutamist peab piirama See pole kooli otsus
Õues liikumise vajalikkus See pole kooli otsus

Aga veidral kombel jäi puudutamata

Koolitunnid algavad kell 9 või hiljem, erandkorras kõige varem kell 8

Mis on täiesti arusaamatu lähenemine. Pigem jääb mulje, et siin taga on kellegi soov hommikul veids kauem magada. Paraku lööb selline korraldus paljude perede elu täiesti peapeale. kui nüüd sai kella 8-ks tööle minev isik(see on üldjuhul tööpäeva alguse kellaaeg) oma lapse kooli tuua siis nüüd toob ta lapse ka kella 8-ks, aga koolipäev hakkab kell 9, mis omakorda pikendab kooli päeva selle lapse jaoks. Kas siin mitte laste ülekoormatusega ei võideldud? Sa ei usu, aga kõik ei ela linnas. Kõigil ei ole tasuta ühistransporti. Kõigil ei ole ühistransporti üldse, lähemal, kui 3 kilti. Tohutu lapse ülekoormusega võitlus küll, kui laps koormatakse päevaplaaniliselt niiviisi üle, et ilmselt ei saa see laps enam ei trenni, kunstikooli või muusse huviringi, kuna aega ei jää lihtsalt.

Päris hea on see temperartuuride piirväärtuste rida. Eitea, kuidas sisetemperatuuri hoida alla 28 kraadi, kui õues paar nädalat 25 on olnud ja päike lõõmab? Ehk siis valdavas enamuses koolides ei tohi mai lõpus tunde korraldada suure tõenäosusega.

[AndresTy]

Palju ise kooliteemadega kursis oled? Mul abikaasa juba 30+ aastat õpetaja, mul päris hea ettekujutus koolides toimuvast. Endal ka lapsed juba koolid läbi käibnud. Sinu väide nagu oleks lapsed kodutöödega alakoormatud on totaalselt vale.

Muu on paras demagoogia.

[Erureamees]

Andres, ka minu abikaasa on pika staažiga õpetaja, lisaks käib tütar ema jälgedes. Seega natuke ikka olen kursis ja ei nõustu pea üheski punktis. Lepime siis kokku eriarvamusele jäämises. Mina arvan endiselt, et bürokraatiat ja riiki on liiga palju ja iga bürokraadi alateadlik valik on need otsused, mis aparaadile kasuks tulevad. Need otsused ei pruugi reeglina olla ühiskonnale kahjulikud, kuid tihti siiski on.
Riik peaks siiski tegelema vaid sellega, millega keegi teine ei saa tegeleda kõigi paremates huvides. Sise- ja välisturvalisus, seadused ja nende jõustamine, paraku ka sotsiaalkaitse, mis võtab lõviosa ressurssidest ja mida tavakodanik tavaliselt ei tea. Haridus on teatud osas vaieldav ja võib leida argumente eri mudelite toetuseks.
Aga igasugused "rahvuslikud lennukompaniid" ja muu selline ebateaduslik fantastika võiksid olemata olla. Näiteid on küllaga.

[OLAVI]

...
Lapsi ümbritsev koolikeskkond peab olema ohutu On hetkel ohtlik või? Milles see väljendub? Kui tead ohukohta, anna töökaitsele teada!
....
Päris hea on see temperartuuride piirväärtuste rida. Eitea, kuidas sisetemperatuuri hoida alla 28 kraadi, kui õues paar nädalat 25 on olnud ja päike lõõmab? Ehk siis valdavas enamuses koolides ei tohi mai lõpus tunde korraldada suure tõenäosusega.

Töökaitse nõuded kehtivad õpetaja töökohale.
Vaatamata sellele, et õpetaja ja õpilased viibivad küll samas ruumis, siis kehtestatud "Ruumi Sisekliima nõuded" rakendatakse erinevate seaduste alusel.
"Lasteasutuste" ja "töökoha" temperatuuride ja valgustuse piirnormid on erinevad, kurtis raadios Haridusministeeriumi ametnik.

[AMvA]

...
Lapsi ümbritsev koolikeskkond peab olema ohutu On hetkel ohtlik või? Milles see väljendub? Kui tead ohukohta, anna töökaitsele teada!
....
Päris hea on see temperartuuride piirväärtuste rida. Eitea, kuidas sisetemperatuuri hoida alla 28 kraadi, kui õues paar nädalat 25 on olnud ja päike lõõmab? Ehk siis valdavas enamuses koolides ei tohi mai lõpus tunde korraldada suure tõenäosusega.

Töökaitse nõuded kehtivad õpetaja töökohale.
Vaatamata sellele, et õpetaja ja õpilased viibivad küll samas ruumis, siis kehtestatud "Ruumi Sisekliima nõuded" rakendatakse erinevate seaduste alusel.
"Lasteasutuste" ja "töökoha" temperatuuride ja valgustuse piirnormid on erinevad, kurtis raadios Haridusministeeriumi ametnik.

Siis tuleb rakendada rangemat nõuet, nii lihtne see ongi.

[wolfgang]

Palju ise kooliteemadega kursis oled? Mul abikaasa juba 30+ aastat õpetaja, mul päris hea ettekujutus koolides toimuvast. Endal ka lapsed juba koolid läbi käibnud. Sinu väide nagu oleks lapsed kodutöödega alakoormatud on totaalselt vale.

Muu on paras demagoogia.

tasemel dispuut. Aga... aga minu issi on tugevam, kui sinu issi. Ja muidugi vana hea:"ise oled loll".
Ilmselt isegi ei adu, et kirjutad siin selgelt lahti, miks sa ei oma selget ettekujutust koolis toimuvast.

...totaalselt vale

Vau! Kohe totaalselt. Siis, kui ma koolis käisin oli koduseid ülesandeid ikka rohkem, kui nüüd, ütleks.
Lapsi ei tasu ikka ninunännutada. Jõukohane pinge peab peal olema. Objektiivsed hinded, st. tagasiside tehtud töö kohta, peavad olema. See õpetab põhjuse tagajärje seost, mille mõistmine üha defitsiitsem oskus. Sest 18 aastaselt algab reaalsus ja, kui noor tuleb vati seest saab hakkamasaamine/edasi jõudmine keeruline olema.

[AndresTy]

Haridussüsteemi käigushoidmine, hariduse andmine ja pedagoogika - see on ju imelihtne! Mis siin keerulist saab olla? IRW

Vat kui mina ikka omal ajal alles õppisin ja tegin, mis neil tänapäeva omadel siis viga on, et sedasi pole ja ei saa? Sellisel tasemel - noorus on hukas - dispuut on tõepoolest "tasemel".

Lapsi ei tasu ikka ninunännutada. Jõukohane pinge peab peal olema. Objektiivsed hinded, st. tagasiside tehtud töö kohta, peavad olema. See õpetab põhjuse tagajärje seost, mille mõistmine üha defitsiitsem oskus. Sest 18 aastaselt algab reaalsus ja, kui noor tuleb vati seest saab hakkamasaamine/edasi jõudmine keeruline olema.

Vau missugune ülim tarkus! Helista neile sinna Haridusministeeriumi ja ütle kuidas asjad on. Äkki nad ei tea seda!

[Fucs]

Seletuskirja kohaselt peavad kooli aknad olema õpilaste jaoks mitteavatavad ning sellise tehnoloogiaga, et lastel poleks võimalik oma näppe akende vahele jätta.

Seal on ära toodud ka uksed.
Mis saab teiste akende ja ustega lapse ümber, mida ta võib ootamatult oma eluteel kohata?
Nojah, nende teiste olemasolu ja kasutuse eest ei vastuta enam otseselt kool.

Ma loogiliselt mõelda üritade saan aru, miks keegi tuli üldse sellise regulatsiooni peale - ilmselt lapsed (samas käib jutt peamiselt juba põhikoolist ja gümnaasiumist) nö "mängivad" akendega (ja ustega), prõmmivad neid kinni-lahti ja enda või kellegi teise näpukesed võivad selle käigus sinna akna vahele jääda. Kuid süüdi pole selles aknad ega uksed ja põhjus pole akende või uste konstruktsioonis. Kirjeldatud olukord on mingi käitumise või olematu ohutunnetuse ja ohuhinnangu või ettevaatamatuse tagajärg, mitte põhjus. Samas, ohutunnetust ja taju õpetavadki ohtlikud nähtused ja nendega koostoimimise kogemine. Et aken võib olla ohtlik, seda õpetabki ohtlik aken. Ja teine teema, mis määruse seletuskirja lugedes välja joonistub on see, et "lastel ei tohi olla võimalust alates teisest korrusest aknast alla kukkuda"...

No ok, nö "eesmärgid on üllad", aga kas me lolliks ja üle võlli ei lähe sellega, et püüame absoluutselt kõike ära normida ja reguleerida?
Kindlasti on normeerijate tööpõld väga lai ja meil on veel terve rida asju mida pole ära reguleeritud, seadustesse ja määrustesse sisse kirjutatud.
Kõike, mis võib olla kuidagi ohtlik, ei saa ju ära reguleerida ja normeerida, sest enamus asju mis meid ümbritsevad võivad valesti kasutades ja/või okutaju ja tunde puudumisel olla ohtlikud.
Osad nendest kindlasti vääriks ka mingil tasemel reguleerimist, aga väga suur osa nendest minu arvates mitte.

Võibolla polekski antud juhul eriti põhjust nende üksikute ülereguleerimiste puhul kahe käega peast kinni võtmiseks, aga IMHO on meil juba pikemat ega osades eluvaldkondades täiesti haigelt ülereguleeritud riik ja siis kui sinna karikasse tilgub pisikesi asju juurde, hakkab see ühel hetkel üle ajama.

Mõned esimesed ettejuhtuvad näited erinevatest valdkondadest:
https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/12 ... esti-toole
https://www.rup.ee/uudised/oigus/advoka ... guleeritus
https://arileht.delfi.ee/artikkel/86107 ... bida-tohib
https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide- ... uleeritud/
https://www.ehitusuudised.ee/uudised/20 ... guleeritud
https://www.aripaev.ee/saated/2024/03/1 ... iri-lainud
https://arvamus.postimees.ee/6516460/br ... oreerimine
https://arvamus.postimees.ee/8062457/ee ... guleeritud
jne

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste võttis juba 2015 kogu eelneva linginduse kokku kohtunike korralisel täiskogul

Kohtusüsteemist eemal olles näen, et meie riik on üle reguleeritud. Normide hulk on suurenenud ning need on muutunud üha detailsemaks. Kõik ei peaks siiski olema seadusega reguleeritud.
https://www.riigikohus.ee/sites/default ... 2-2015.pdf

Lõpuks toodab äärmuseni jõudes kogu see ülereguleeritud ja normeeritud ühiskond meil mõtlemisvõimetuid ja kogenematuid (eluvõõraid) imbetsille.
Aga vbl ongi see paratamatus ja nö loodusseadus. Ühel hetkel jõuab kõik kriitilise piirini ja kukub kolinal kokku, ning esile kerkivad vastupidised äärmused ja praktikad. Ja nii pidevalt, ringiratast.

Kuulake spetsialisti arvmust ka: Ene Saar (Reaalkooli direktor): haridussüsteem reguleerimata ei saa, aga ei tohiks olla ka üle reguleeritud
https://r2.err.ee/1609666988/ene-saar-r ... guleeritud

*
Asja nimi, millest suur elevus tekkis, on "Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale" ja seda näeb siit:
https://eelnoud.valitsus.ee/main#MvGXyTFm
https://eelnoud.valitsus.ee/main#SzR5UrWX

Sellega reguleeritakse põhikooli ja gümnaasiumi astmete "õppe ja kasvukeskonda"
Seletuskiri:

Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 19 lõike 4 alusel.

Mõned nopped sealt.

Eelnõu eesmärk on kaasajastada kehtivaid nõudeid ning leevendada nõudeid, mis on liiga ranged või raskesti täidetavad....

....Eelnõuga ei muudeta nõudeid kehtiva regulatsiooniga võrreldes rangemaks, kuid säilitatud on põhimõte, mille kohaselt peab kooli pidaja järjepidevalt jälgima asutuse õpi- ja kasvukeskkonda ning võtma kasutusele meetmed nõuete tagamiseks. Määruses on endiselt nõuded, mis on kõige
olulisemad õpilase arengu toetamiseks ja turvalise füüsilise keskkonna tagamiseks.

Et üldse ei muudeta nõudeid kehtiva regulatsiooniga võrreldes rangemaks, on IMHO vaieldav.

Kohalik omavalitsus peab transpordi korraldama ka siis, kui ..... koolitee kulgeb väljaspool asulat läbi õpilasele potentsiaalselt terviseohtliku
maastiku. Sellisel juhul ei määra kohustuse täitmist asjaolu, et õpilase kodu kaugus koolist on vähem kui 3 kilomeetrit.

Muude situatsioonide kirjeldamisega, kui kraavide-ojakeste-jõekeste, sõidu- ja raudteede ületamised välja jätta, jään praegu veidikene hätta, aga kuna karude kaitsmise regulatsiooni tulemused on jõudnud meil sinnamaani, et need tuiavad juba varsti igal pool mööda külasid ringi ja meil osades piirkondades ei julge ka täiskasvanud enam väga jala ringi liikuda, natuke metsasemast alast ja võsast rääkimata, siis igati asjakohane regulatsioon...
Vbl peaks ära normima ka vähima ohutu kauguse veekogudest (tiik, järv, meri) millal koolilaps neist mööduda tohib ja seda veel ohutuks loetakse?
Igaks juhuks märgin ära, et ma ei ole absoluutselt selle vastu, et KOV peaks kaugematest KOV piirkondadest, kust lastel on raskusi kooli minemisega, kooli transpordi korraldama.

Vabalt ringi kooserdavad hullud ja skisod on ka probleem, sest see on vastukaaluks alareguleeritud valdkond, mida kohe kuidagi ära reguleerida ei taheta.

P.S. Lapsed võivad karta väga erinevaid asju ja potentsiaalselt saada terviseohtlikke vaimseid traumasid
https://tnk.tartu.ee/0laste.html

Lõikes 4 on sätestatud, et koolitranspordi bussipeatus peab vastama ühistranspordi peatuste planeerimise ja rajamise põhimõtetele. Ootekoha all mõeldakse kas eraldi ooteala kui buss peatub suletud või avatud taskus või juhul kui buss peatub sõidurajal, siis kasvupinnase eemaldamist ja freesasfaldi või kruusaga katmist ning kitsa tee muldkeha korral kraavi truubiga täitmist. Sisult on tegemist kindlustamata peenra laiendusega selleks, et inimesed ei peaks kasvupinnase peal bussi ootama.

Noneh. Ma olen näinud arutult käituvaid bussijuhte, kes korjavad küla vahel, sealt läbi sõites, lapsi peale nende eluasemete juures tee servast, kus inimene (laps) seisab kasvupinnase peal bussi oodates ja no tõesti, kus on bussijuhi ja KOV silmad?

Muru/hein jms peab olema mõistliku kõrgusega ja soovitavalt pügatud, et lapsed seal joostes ei komistaks ja kukuks ning, et vähendada puukide levikut.

Puugid on saatanast jah ja neid on viimastel aastatel ülemõistuse palju ka. OK selle koolihooviga, aga ilmselt kasvõi korraks kusagil läbi mittepügatud heinamaa kulgev või niitmata teeserva sisaldav koolitee kvalifitseerub ka seega "potentsiaalselt terviseohtliku maastikuna", pikas rohus-heinas komistamisest rääkimata...

P.S. meil siin viimastel aastatel jõudsalt praktiseeritakse ka uut moeröögatust - haljasalade niitmata jätmist, sest see on elurikkuse tagamine...
Laste kaitseks puukide ja kukkumiste eest tuleks need alad ümbritseda juurdepääsu mittevõimaldava tõkke või taraga. Arenguruumi on.

maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad, masinad ja ohtlikud seadmed peavad asuma õpilastele kättesaamatus kohas. Kuna erinevad tööriistad võivad olla lastele ohtlikud, on nõutud laste ligipääsu piiramine nimetatud tööriistadele ja seadmetele. Silmas on peetud erinevad tööriistu, mida kasutatakse näiteks territooriumi korrashoiuks (muruniidukid, lehepuhurid jms)

Õige. Kes ei oleks selle poolt, et muruniidukit ja lehepuhurit puudutada tohib alles pärast gümnaasiumi lõpetamist. Kuidas on selle järelevalvega kodudes, kus praktiseeritakse selles suhtes täielikku anarhiat? Kas see on OK kui hoolimatutes peredes rakendatakse alaealisi lapsi karistamatult tööle, muru niitma ja neid seadmeid puudutama? OK, see mis jääb kooli "aia taha" seal kool ei vastuta, aga nii üldises riiklikus lastekaitse plaanis on ju tegemist pooliku meetmega?

On ka ustest juttu

Ohutuse all on silmas peetud, et aknad ei oleks laste poolt avatavad ja uksed ei oleks niisuguse tehnoloogiaga, et lapsel on tõenäosus sinna näpud vahele jätta (tugevalt isesulguvad jms). Uste liikumine ja sulgumine peab olema kerge ja sujuv. Õpilaste ohutuseks on vajalik arvestada, et
pöörduks ja pendeluks ei ole lastele ohutud ja neid ei tohiks lasteasutuses kasutada, sest lapsed võivad jääda pöördukse vahele. Lükanduks peab olema varustatud magnetsulguriga või kaitseseadisega, mis takistab lapse käe ukse vahele jäämist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO nõuete kohaselt tuleb aknad alates II korrusest varustada spetsiaalsete, nn lapsekindlate sulguritega, kettide või fiksaatoritega, mis ei võimalda akent avada enam kui 8-10 cm.

Lihtsalt uitmõttena ja ideekorje toetuseks: Aknast väljakukkumise vastu aitavad ka trellid väga hästi.

Lisaks ei tohi pärast söögivahetundi järgneda koheselt liikumisõpetuse tund. See võib tekitada olukorra, kus lapsed on sunnitud toitu kiiremalt sööma, kui nad peaksid , et jõuda liikumisõpetuse tunniks end ette valmistama. Lisaks võivad teatud kehalised harjutused vahetult pärast söömist tekitada valuaistinguid, mis võib mõjutada laste valmidust kaasa teha erinevaid liikumisõpetuses läbiviidavaid harjutusi.

Söömise järgselt, seedimisprotsessis, suunab keha verd rohkem seedetrakti ja selle organitesse ning sama aegselt füüsilise pingutuse korral võib verevarustus lihastest ja muudest organitest väheneda ja see võib põhjustada nii kõhuvalu, iiveldust või üldist ebamugavustunnet.

Siin valdavad mind kahetised tunded... Ühest küljest ei saa eitada, et teatud juhtudel on oht, kohe pärast söömist teatud tegevuste puhul, mingiteks tervisekahjustusteks. Aga kas sellega ei peaks tegelema ja seda arvestama kehalise kasvatuse (liikumisõpetuse) õpetaja, kes on spetsialist ja teatud ohtudest teadlik? Nagu ka muude füüsilist koormust eeldatavate tegevuste puhul, sest valesid asju või midagi valesti tehes võib ohtu sattuda tervis ka siis, kui vahetult enne seda pole söödud.... See kõik peaks olema lahendatud ja ohutus tagatud nõuetega vastava õpetaja/spetsialisti pädevusele.
Kas määruse koostamisel on analüüsitud ka seedimisprotsessi verevarustuse vajaduse suhet matemaatika tunnis kaasamõtlemisele, kus aju vajab tulemuslikuks kaasalöömiseks ja tulemuste saavutamiseks rohkem verd kui seedetrakt? Kõige tervislikum lastele oleks pärast söömist tunniplaanis ilmselt hoopis üks Fiesta tunnike, kus laps õpib tundma oma seedetrakti töö iseärasusi ja tervislikult puhkamist.

Kuna seal on kokku pandud palju asju ühte määrusesse, mis kehtisid juba ka varem, siis osad nüüd uuesti tõstatatud küsimused on n.ö. "hiljaks jäänud" (nt see 3km koolitee pikkus on koos koolikoti raskuse jms juba alates 2007 sätestatud : https://www.riigiteataja.ee/akt/12780345 §1 lõige 9)

Välja toodud lõigud tunduvad mulle kas "ülereguleerimise" või "pigem ülereguleerimisena". Keerasin osade asjade kommentaarid nimelt veel rohkem üle võlli, sest no tõesti, miks peatuda hetkel saavutatul?
Seal on palju ka vajalikke asju, mis ei kandideeri "ülereguleeritusele".
Eks lugege ise.

[Kriku]

Ma loogiliselt mõelda üritade saan aru, miks keegi tuli üldse sellise regulatsiooni peale - ilmselt lapsed (samas käib jutt peamiselt juba põhikoolist ja gümnaasiumist) nö "mängivad" akendega (ja ustega), prõmmivad neid kinni-lahti ja enda või kellegi teise näpukesed võivad selle käigus sinna akna vahele jääda.

Ei, asi on selles, et nad ronivad kambakesi IV korruse akna peale ja lollitavad seal. Meil üks poiss näiteks loopis klassiruumi sisustust aknast välja.

[Fucs]

Ma loogiliselt mõelda üritade saan aru, miks keegi tuli üldse sellise regulatsiooni peale - ilmselt lapsed (samas käib jutt peamiselt juba põhikoolist ja gümnaasiumist) nö "mängivad" akendega (ja ustega), prõmmivad neid kinni-lahti ja enda või kellegi teise näpukesed võivad selle käigus sinna akna vahele jääda.

Ei, asi on selles, et nad ronivad kambakesi IV korruse akna peale ja lollitavad seal. Meil üks poiss näiteks loopis klassiruumi sisustust aknast välja.

Arusaadav. Meil oli ka igasuguseid üksikjuhtumeid, kus paberlennukeid aknast loobiti või vett täis kondoome aknast alla visati. Aga see Tivoli üldiselt lõpetati kiirelt korrapidajaõpetaja poolt ja räigemad rikkujad leidsid ennast kohe õppelajuhataja või direktori kabinetist vastavalt vestluselt koos märkuste päevikusse kandmisega millele pidi lapsevanem allkirja panema, et on tutvunud kuni lapsevanemate teavitamiseni välja (räigemate lolluste puhul kutsuti need kooli vajadusel ka tööjuurest ja kohe).

Meil (rohi rohelisem taevas sinisem jne ajal) oli akende ohu probleem lahendatud nii, et kooli esimesel korrusel olid algklassid ning nende tegevus ja viimasel korrusel keskkooli klassid ning nende tegevus. Mida kõrgemale mööda treppe läksid, seda vanemad õpilased toimetasid.

Vahetunnis oli klassides viibimne keelatud, võis olla ainult klassikorrapidaja (või kui oli söögivahetund ja õpilane sõi kodunt kaasa võetud toitu, siis ainult need sööjad) ja igas algklasside koridoris ja tiivas oli korrapidajaõpetaja, kes jälgis lapsi vahetunni ajal. Põhikooli klasside korrustel oli ainult üks korrapidajaõpetaja, kes tagas korra kooli mõlemas tiivas ja keskkooli astme korrustel üldiselt oli vaba olemine. Noh, siis oli muidugi algklassides ja põhikooli esimestes klassides ka kohustus vahetunnis jalutada käest kinni paarilisega ja korrapidaja õpetaja jälgis, et jalutatakse.

Vbl jah, enam ei suudeta lihtsalt koolides korda hoida ja tagada, sest laste vaimne tervis, õpilaste õigused, kohtusse kaebavad koptervanemad jms nähtused, mida toona ei tuntud....

Ohh, kuidas me küll üldse vanadel vale ja haige suhtumisega aegadel ellu jäime ja kõik Seewaldis ei lõpetanud, on müstika.

[olevtoom]

Mulle see suurepärane kava meenutas Bel Kaufmani raamatut "Allakäigutrepist üles".

[Kriku]

Ma loogiliselt mõelda üritade saan aru, miks keegi tuli üldse sellise regulatsiooni peale - ilmselt lapsed (samas käib jutt peamiselt juba põhikoolist ja gümnaasiumist) nö "mängivad" akendega (ja ustega), prõmmivad neid kinni-lahti ja enda või kellegi teise näpukesed võivad selle käigus sinna akna vahele jääda.

Ei, asi on selles, et nad ronivad kambakesi IV korruse akna peale ja lollitavad seal. Meil üks poiss näiteks loopis klassiruumi sisustust aknast välja.

Arusaadav. Meil oli ka igasuguseid üksikjuhtumeid, kus paberlennukeid aknast loobiti või vett täis kondoome aknast alla visati. Aga see Tivoli üldiselt lõpetati kiirelt korrapidajaõpetaja poolt ja räigemad rikkujad leidsid ennast kohe õppelajuhataja või direktori kabinetist vastavalt vestluselt koos märkuste päevikusse kandmisega millele pidi lapsevanem allkirja panema, et on tutvunud kuni lapsevanemate teavitamiseni välja (räigemate lolluste puhul kutsuti need kooli vajadusel ka tööjuurest ja kohe).

Suure jao moodsate regulatsioonide eesmärk on vastutuse vältimine. Sinu poolt kirjeldatud korralduse puhul vastutab kool või korrapidajaõpetaja, kui mõni piisavalt loll tatikas aknast välja kukub.

Täpselt samamoodi vastutab kool või KOV, kui mõni laps kooli territooriumilt puukentsefaliidi või -borellioosi saab, kuigi võiks selle saada niisama hästi ka kuskilt mujalt, kus iga päev käib. Võimalik, et mõni karen nõuaks juba puugi kui sellise eest midagi välja - nende pere vajas ju ikkagi psühhoteraapiat jne.