Demograafia

[Lemet]

Nüüd on luksus pigem selline asi mida kunagi "tasuta" jagati.

Põhimõtteline viga- tasuta ei jagatud toona mitte midagi. Riik andis sulle lihtsalt korteri üürile. Sinu oma võis parimal juhul olla kooperatiivkorter, aga selle eest tuli end hullemini sandiks maksta kui täna.

[Qwerty226]

See on vigane arvutus. Esiteks, nimetatud hind peaks olema Tallinna oma. Teiseks, nõukogude aegsega samaväärse ehk siis paneelika kahetoalise saab ka pealinnas 80-90 000 eest. Mujal on odavam, Viljandis näiteks on 3-toalised odavamad kui Tallinna 2-toalised.

Ei. Aruvutuseks läks terve Eesti keskmine ruutmeetri hind (KV.ee andmetel https://www.kv.ee/hinnastatistika?graph ... =0&city2=0), 2749,8 €/m2. Tallinna keskmine on 3703,2 €/m2, ehk 45 ruuduse kaheotoalise eest 166 644 €.

Maa-ameti statistika on teistsugune:

Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusis veebruaris aastavõrdluses 1,8 protsenti, 2947,06 euroni, jaanuariga võrreldes aga langes 2,3 protsendi võrra.

https://majandus.postimees.ee/8202960/t ... nagi-kasvu

Peaks ikka võrdlema keskmist, keskmisega. Samaväärne on nüüd 35 aastaks lisaks amortiseerunud. Ja ei saanud erastada ju ainult peneelikaid?

Uusi kortereid saadi nõukogude ajal valdavalt ikka uutesse majadesse, millest valdav enamus olid hruštšovkad-paneelikad.

Otseselt juba vahet ei ole, mis see keksmine täpsemalt on. Kui võtta siis "samaväärsed" korterid, siis hinnaklass Tallinnas pigem ca 100k € (https://www.kv.ee/search?deal_type=1&co ... t_max=1991)
Tartu ca 90k € (https://www.kv.ee/search?deal_type=1&co ... t_max=1991)
Pärnu ca 80k € (https://www.kv.ee/search?deal_type=1&co ... t_max=1991)
+siis oli tegemist uusarendustega.

Ja nagu välja tõin, 80k€ eest saaks 90 aastat järjest igal aastal kolm korda puhkamas käia ja uue teleka osta.

[Qwerty226]

Nüüd on luksus pigem selline asi mida kunagi "tasuta" jagati.

Põhimõtteline viga- tasuta ei jagatud toona mitte midagi. Riik andis sulle lihtsalt korteri üürile. Sinu oma võis parimal juhul olla kooperatiivkorter, aga selle eest tuli end hullemini sandiks maksta kui täna.

Erastamisega saadi ju korterid endale?

[olevtoom]

Põhimõtteline viga- tasuta ei jagatud toona mitte midagi. Riik andis sulle lihtsalt korteri üürile. Sinu oma võis parimal juhul olla kooperatiivkorter, aga selle eest tuli end hullemini sandiks maksta kui täna.

Erastamisega saadi ju korterid endale?

Akf Lemet räägib vene ajast.

Samal teemal. Mul üldiselt loteriidega ei vea, aga ... Kuivõrd mina olin 80. aastatel vastik intelligent ülikooli elektroluminestsentsi & pooljuhtide laboris, siis mul erilist korterilootust polnud. Küll selgus tol ajal, et parteis on vastikuid intelligente liiga vähe ja nii tehti mulle ettepanek NLKP kuulsusrikastesse ridadesse astuda, lubades korterit enam-vähem kohe. Minu keeldumisest hästi aru ei saadud (et ma ei taha korterit vä?). Tuligi siis kooperatiivkorter muretseda. Ma selle hinda enam ei mäleta, aga maksegraaafik oli tehtud 25 aasta peale. 1989. aastal kolisime sisse... ja 1991. aastal maksime laenujäägi ära kahe kuupalgaga

[Peeter]

Uusi kortereid saadi nõukogude ajal valdavalt ikka uutesse majadesse, millest valdav enamus olid hruštšovkad-paneelikad.

Ei taha küll eriti nina toppida, aga ei ole ju teema ainult uutes korterites. Ei siis, ega ka täna. Keskmine hin peaks sisaldam kõisugu tasemega elamispindu, mitte ainult uusi uhkeid. Nii nagu täna toimub korterites rotatsioone ja ümber- ja edasivangerdusi, nii oli see ka siis. Kes sai 2-sest 3-sesse, kes 3-sest 4-sesse. Kes sai lapse, kes astus parteisse, kes läks tööle ehitusse korterit teenima, keegi liikus edasi "nomenklatuurigrupis" jne. Aga selle käigus vabanes kuskil ju see senine korter, ja ümberpaiknemine võis vastavalt saadud orderitele alata. Ühes orderite liikumise otsas oli Supilinna või Karlova mingi lammutamiseeelses (mitte kapremondi eelses) seisus lobudik (nn "avariipinnad"), ja teises otsas Annelinna vmt tutikas 4-ne. Ja seal vahel võis olla mitu eraldi astet ja liigutust korralikest Karlova ahjuga korteritest, Annelinna esimese otsa vanadest paneelikatest kuni uuteni välja. Seda elu tookordsust on väga hästi käsitletud filmis "Ma pole turist, ma elan siin" https://et.wikipedia.org/wiki/Ma_pole_t ... _elan_siin Üks hetk oli see nõukogude inimesele sobimatu ja lubamatu tegevus ja selliseid pandi kinni, aga mõni hetk hiljem oli sama tegevus juba lugupeetud ja väärikas ja hästitasustatud amet.

Ja erapinnad ja üürikad oli hoopis teine teema. Ja kooperatiiv oli kooperatiiv- kah eraldi teema.

[Kriku]

Põhimõtteline viga- tasuta ei jagatud toona mitte midagi. Riik andis sulle lihtsalt korteri üürile. Sinu oma võis parimal juhul olla kooperatiivkorter, aga selle eest tuli end hullemini sandiks maksta kui täna.

Praeguse teema raames väheoluline. Oma valdusse sai tasuta küll, aga selle "tasuta" eest saadi ka nõukogudeaegset palka ja elati nõukogudeaegses olmes. Teemasse puutub kõik see asi nii palju, et nõukogude ajal olid lapsed paljudel juhtudel omaette elamispinna saamise eelduseks, tänapäeval ei ole.

Uusi kortereid saadi nõukogude ajal valdavalt ikka uutesse majadesse, millest valdav enamus olid hruštšovkad-paneelikad.

Ei taha küll eriti nina toppida, aga ei ole ju teema ainult uutes korterites. Ei siis, ega ka täna. Keskmine hin peaks sisaldam kõisugu tasemega elamispindu, mitte ainult uusi uhkeid.

Jah, aga see siin on demograafia teema ja jutt oli noortele peredele korterite andmisest nõukogude ajal.

[vanahalb]

Uusi kortereid saadi nõukogude ajal valdavalt ikka uutesse majadesse, millest valdav enamus olid hruštšovkad-paneelikad.

EVP - de eest sai erastada üldjoontes nõukaajal ehitatud elamufondi mis suures osas olidki hruštšovkad-paneelikad ja kolhoosikeskuste elamud. Natuke ka pealesõjajärgseid Stalini maju. Eestiaegsed hooned kuulusid enamasti tagastamisele ja tekkis sundüürnike rõhutud klass. Seal käis küll kibe võitlus tõendamaks et kui palju kunagi olemasolevast on ümber ehitatud ja kas tekib õigus erastada või läheb tagastamisele.

Mu nägemuses erastati maad mitte kortereid. See korter või maja oli tagastamisele mitte kuuluva maatüki oluline osa.

Tänapäeval võib-olla saaks noortele peredele jagatavaid kortereid ehitada riigi või KOV maale üürikorteritena. See on rohkem mõtlemises kinni. Üürileping ei pea tingimata aasta kaupa pikendatav olema. Kasvõi Soomeski on üürileping sel juhul suurusjärgus 49 või 99 aastat ja üürnik võib kasutamisõigust edasi müüa.

[Kriku]

Kinnisvarafirma Kaamos maksab esimese ja teise lapse sünni puhul töötajale toetust 10 000 eurot, kolmandaga 20 000 eurot ja neljandaga 30 000 eurot, kirjutab Äripäev. Ettevõttes peab toetuse saamiseks töötama kaks aastat. Kaamos Groupi asutaja ja nõukogu esimees Kaido Jõeleht (72) ütleb, et toetus tuleb murest, et noored ei taha tänapäeval enam lapsi.

https://majandus.postimees.ee/8241101/s ... -000-eurot

Ilus tegu igal juhul.

[maksipoiss]

Mõistlik jah, aga küll varsti igasugused sõgedad "...õiguslased" laste ostmises süüdistama hakkavad.

[Erureamees]

Teema Old Grand Ladylt:

https://vikerraadio.err.ee/1609668428/r ... argit-tiit

[lennumudelist]

Mõistlik jah, aga küll varsti igasugused sõgedad "...õiguslased" laste ostmises süüdistama hakkavad.

Pigem ütlevad "sõgedad" õiguslased, et oma või omanike kapitali kasvatamisele orienteeritud ärijuhil - kui otsust ei suuna tegema mingid veendumused, mis antud juhul ilmselt suunavad - on null motivatsiooni sellist käiku teha.

Ning lisaks, firmade omandistruktuur ei ole ka nii ühtlane, et paljudes firmades sellisele otsusele jõuda suudetaks. Kui näiteks viiest kaks tahavad midagi, mis majandustulemust halvendaks, siis seda ei tehta.

Minu hinnang: märkimisväärne erand. Eeskujulik, silmapaistev, aga kõike muud kui jätkusuutlik viis probleemile läheneda. Ühest küljest kiidan, teisest küljest osutan, et lihtsalt kapitali kasvatajal ei tuleks selline käik isegi mõttesse.

[Kriku]

Teema Old Grand Ladylt:

https://vikerraadio.err.ee/1609668428/r ... argit-tiit

Kogu jutt lugemiseks: https://www.err.ee/1609678676/ene-margi ... -tuhjad-on

Noppeid:

[O]n protsesse, mida me peaaegu ei saa mõjutada – need on globaalsed protsessid. Tänapäeval ongi olukord nii, et peaaegu kogu maailmas sündimus langeb. Ainus erand on veel Aafrika, kuid ta langeb ka seal, pole siiski veel allapoole taastetaset langenud. Igal pool mujal on ta juba allpool taastetaset ja see tähendab, et peatselt hakkab rahvaarv kogu maakeral vähenema. Samas on ju selge, et ega rahvaarv lõpmatult suureneda saa. Nii et see on üsna loomulik protsess, et mingi hetk hakkab rahvaarv vähenema.

Miks ta langeb? No siin on ilmselt suurel määral põhjuseks eluhoiakute muutus. Muidugi ka see, et kui veel seitsekümmend aastat tagasi puudusid head vahendite raseduse kontrolliks, siis praegu on need kõigile kättesaadavad. See on asja üks külg.

Põhiline on ilmselt teatud enesekeskne hoiak, kus inimesed ei soovi ennast teostada läbi perekonna, vaid karjääri, võib-olla rändamise, maailma uurimise ja kõigi niisuguste asjade. Seda, et lapsed on ka rõõm, ei panda nii väga tähele. Mõnekümne aasta eest, kui rändamise võimalusi oli vähem, nähti, et oma lastega koos olla on suur rõõm. Rõõm oli ka perekonnas, mitte ainult partnerluses, nagu praegu kipub olema.

Nii et jah, hoiakud on muutunud ja nad on muutunud just selles suunas, et lapsi kui rõõmuallikat enam nii väga ei väärtustata, pigem mõeldakse lastega seotud kohustustele – kas ma olen ikka valmis neid täitma, on mul lapse jaoks tuba, voodi, turvatool autosse ja kõik muu. Ja nii tundubki, nagu oleks laps kohustuste, mitte rõõmuallikas. See ei ole nii ainult meil, vaid ilmselt väga suures osas arenenud maailmas. Ma võiks isegi jätta ära sõna "arenenud", sest tegelikult läheneb demograafiline käitumine kogu maailmas üksteisele.

On väga huvitav, et eestlaste arv on tasapisi suurenenud, mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem. See tähendab, et meil on üsna palju segaperesid, kelle järeltulijad on hakanud otsustama, et kui nad elavad Eestis elavad, on nad eestlased. Meie seadusandlus lubab täiskasvanud inimesel oma rahvust vahetada. Ja nii ongi, et tuhanded, seni oma vanemate määratletud mitte-eestlased on viimasel ajal ennast eestlaseks tunnistanud. See tähendab, et Eestis on prestiižne olla eestlane.

[OLAVI]

Kogu jutt lugemiseks: https://www.err.ee/1609678676/ene-margi ... -tuhjad-on

Noppeid:

On väga huvitav, et eestlaste arv on tasapisi suurenenud, mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem. See tähendab, et ...
... See tähendab, et Eestis on prestiižne olla eestlane.

See tähendab, et mõisted "Eestlane" ja "eestimaalane" omavad Eesti keeles erinevat sisu, mida paljud ei suuda mõista.
Kui maksulaekumise ja SKP kasvatamise kohalt ei ole vahet, siis põhiseaduse järgi vist on?

[Kriku]

Mitte tingimata, kui segaperekondade lapsed valivad tüüpiliselt eestlase oma etniliseks identiteediks.

[Kilo Tango]

...

On väga huvitav, et eestlaste arv on tasapisi suurenenud, mõnel aastal rohkem, mõnel aastal vähem. See tähendab, et meil on üsna palju segaperesid, kelle järeltulijad on hakanud otsustama, et kui nad elavad Eestis elavad, on nad eestlased. ...

Ei tähenda. Suht meelevaldne järeldus. Tähendab pigem seda, et siinsete venelaste vanuseline profiil on mõnevõrra erinev, sünnitusealisi on vähem ja sündimuskordaja on madalam, kui eestlastel. Rahvuse vahetajate osakaal on väike. Sellest on siin juba juttu olnud.