Kardavad miskipärast relvi mida on võimalik varjatult kanda


Kardavad miskipärast relvi mida on võimalik varjatult kanda
Eesti ühiskonna lgp liige Aku SORAINEN kirjutas suht äsja, et relvaomanike vaenamine siin riigis algas ca 8a tagasi.Kriku kirjutas: ↑30 Apr, 2025 8:31 Ei tea, miks Läänemetsal niisugune püstolifoobia on. See jutt on isegi Eesti poliitika kontekstis silmapaistvalt arusaamatu. Lisaks eelnevalt öeldule, miks ei võiks olla näiteks 70-aastasel mutikesel enesekaitseks püstolit? Kas tema peaks ka Kaitseliitu minema või?
Me kõik teame, milline luulu see on
Eee, tegelt vä? jahimehed on tiirus ühed ohtlikumad relvakäsitsejad, aga ma kõigest lambine (relva)instruktor ka oma seisukohalt. Hoidku jumal, kui jahimees peab mõtlema oma sihtmärgi taguse (ala) peale, pole ühtki sellist jahimeest veel kohanud, kõigil kukub kuul/haavel põdra/linnu kaugusel maha ja pole ju probleemi. Peaasi, et ajajatel helkurvest seljas oleks.2) jahimehed on ok - on juba kaitseliduga seotud;
Kindral Põdder, keegi?3) riigikaitselistelt on püstol mõttetu;
Aga koolitulistaja on ka siis ju mõttetu, või mis? Mis sellise avalduse mõte on üldse?4) üksikisik relvaga on mõttetu;
Tõsi, aga sõltub koolitajast ja keskmisel üksusel on "ägedamaid" laskmisi ehk kord aastas.. Ehk siis relvaruumis seisev relv on äge ja ei kulu, aga potentsiaalne kasutaja on seda äpum, mida harvem ta oma relva näeb.5) astu kaitseliitu, sealt saad relva (automaadi) ja saad harjutada ühiselt koos teistega (üksusena) riigikaitselist tegevust see on ok ;
äh? mingi seosetu iba6) mida rohkem tulirelvi on riigikaitseväliste isikute käes, seda suurem on oht, et toimub liikumine metsiku lääne suunas (näiteks usa tulistamised);
Tuli vä? No ei tulnud ju. Linke, palun.7) Ukrainas jagati relvad inimeste kätte ja sellest tuli hiljem suur jama
No aga ma tean vägagi mitmeid kaitseliitlasi, kes ei kavatsegi alluda sellisele idiootsele käsule, vabandage mind. Ma mõistan ja ei kisu neid hukka ka mõistma, mehed-naised on nõus olema rahuaja seaduse järgi räiged kurjategijad, et kaitsta riiki sõjaseisukorras argpükslike käskude korral.. Igaühel oma valik, kuidas minna, kaitseliitlane läheb esimeste hulgas seina äärde niikuinii, miks siis teha seda vastupanu osutamata?Taro tuletas meelde EW-d, kus riigi juhtkond andis käsu KL-ile (kas eraisikutele ka ?) relvad ära anda, mida KL ka kohusetundlikult ja korralikult tegi. Selline asi ei tohiks tänapäeval või tulevikus enam korduda.
Oma anekdootlikele kogemustele tuginedes kinnitan akf mongoli arvamust. Tiirus "lõbupakette" pruukivad olematu varasema kogemusega kodanikud on teoorias ohtlikumad, aga neid suudab enamasti siiski instruktor taltsutada. Relvaluba omavad üldjuhul vanemaealised jahimehed on aga klass omaette. Täiesti apaatsed ning põikpäised relva ohutu käsitsemise reeglite mittetäitmisele suunatud märkuste osas. Teadmata põhjusel käib see paljudele ego pihta sarnaselt autos turvavöö kandmise nõudmisega, teiste jaoks lihtsalt laiskus ja lohakus, mida ei vaevuta parandama.
Usun, et vene sõduritel oleks kõvasti vähem tahtmist olnud tsiviile vägistada, röövida ja piinata, kui nende koju tungides oleks reaalne võimalus olnud, et peremees nad maha laseb.4) üksikisik relvaga on mõttetu
Siis tuleks ju küll kõik KV/KLi USPid jmt kokku korjata ja Ukrainale annetada3) riigikaitselistelt on püstol mõttetu;
Lisaks sellele on riigile kuuluva relva enda vajaduste tarbeks ümber seadmine või täiustamine ülimalt ebapraktiline ja vaevarohke protsess. Isegi ainult kosmeetilised muudatused on sageli korralik katsumus. Keeruline on ka mh veenduda, et väljastatav relv on töökorras ning ei hakka näiteks ootamatult tõrkuma või et normaaljooks ei ole vahepeal paigast läinud.mongol kirjutas: Ehk siis relvaruumis seisev relv on äge ja ei kulu, aga potentsiaalne kasutaja on seda äpum, mida harvem ta oma relva näeb.
Vene-Ukraina sõja esimese teema algusse on postitatud lugu, kus vene sõdurid Kiievi lähistel paaridena majast majja käisid ja vaatasid, kus saaks millele või kellele käppa peale panna. Ühes kohas siis ukrainlasest peremees koos vist meessoost sugulasega panid neile jahipüssist paugud ära, said ühe kaabaka jalale pihta, jooksid tagauksest võssa ja pääsesid. Ise küsimus muidugi on, mis nad seal nii kaua sidisid.
Ei tahaks uskuda, et Läänemets nii keerulisi sõnu teab...
Tänud viite eest. Kui aega tekkib, kuulan täies mahus ära. Kokkuvõtet lugedes tekkis aga kohe rida küsimusi...
Ei tea, kas kuskil on ka avalikult kättesaadavat statistikat relvadega seotud õnnetuste kohta Eestis? Meediast on küll jäänud ettekujutus, et relvadega seotud õnnetused on Eestis ikkagi haruldased ja kui relvade arv suureneks 2-3 korda jääks need endiselt haruldasteks. Jättes kõrvale KV/PPA väljaõppe jooksul juhtunud õnnetused, tundub nagu enamus juhtumeid olevat seotud jahimeestega ja neidki pole misteab palju arvestades, kui laialdaselt Eestis loomi jahitakse. Liikluses tapetakse mh iga nädal üks või kaks inimest ja ca 50 sandistatakse, aga mingil põhjusel siseministeeriumit see nagu väga ei huvita. Tahaks siia juurde ka näiteks statistikat, kui palju inimesi saab tõsiselt viga kukkumise või tööõnnetuse tagajärjel. Julgen arvata, et enesekaitseks soetatud relvad on kannatanutega lõppenud õnnetuste statistikas praktiliselt ümardusviga.Sotsiaaldemokraadid hoiatavad, et relvade arvu suurenemine toob ühiskonnas kaasa rohkem relvadega seotud õnnetusi, enesetappe ja kuritegusid.
Siinkohal ei taha olla mingi Läänemetsa apologeet (IMHO on sotsiaaldemokraatia loomu poolest vigane kontseptsioon. Läänemets esindab seda kuidagi eriti veidras kastmes), aga tõsiasi on see, et mida lihtsamini on suitsiidi vahendid vastavate kalduvustega kodanikule kättesaadavad, seda suurem on suitsiidi tõenäosus. Nii, et ülaltoodud väide kehtib ainult eriti pühendunud enesehukkajate kohta. Ülejäänud, selline kõikuv kontingent, nende puhul võib relva kättesaadavus olla määrav, kas suitsiid toimub või mitte.
https://www.delfi.ee/artikkel/120380998 ... ustolitegaÕhkrelvad ning hoiatus- ja signaalrelvad, rahvakeeli stardipüstolid, on suure rahvahulga seas levinud ja viimasena mainituid ehitatakse järjest enam ümber ühelasulisteks tulirelvadeks. Siseminister Igor Taro võrdles toimuvat juba anarhiaga, millele tuleb piir seada. „Eestis on neil relvadel läbimüük nii suur, et jääb mulje, justkui valmistuks kogu Eesti rahvas olümpiamängudeks, kus spordipüstoleid on vaja. Tundub, et need asjad ei lähe kokku, mis on selle relva soetus- ja kasutusotstarve,“ lausus Taro.
Ka Põhja prefektuuri kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares ei osanud öelda, kui palju stardipüstoleid ja õhupüsse Eestis on. Eelkõige peab Vares probleemiks stardipüstoleid ja ütles, et kuna neid ei registreerita, on nende arvu raske pakkudagi. Mingi aeg tagasi pidas toll kinni suure partii stardipüstoleid ja juhtumis oli probleem selles, et need olid liiga ebaturvalised. Nimelt, nagu Vares viitas, erinevad nõuded riigiti. „Kuid katseid smugeldada Eestisse selliseid stardipüstoleid, mida oleks võimalikult lihtne ümber teha päris relvaks, ikka on. Dokumentides on relvad kirjas ühe standardi järgi, reaalsuses on hoopis teised. Seega, see on väga suur probleem. Ma ei mäleta, et meil oleks kunagi relvadega nii suuri probleeme olnud nagu nüüd. Jah, kunagi olid relvastatud röövid, kuid siis käis reeglina läbi ikkagi Makarov või TT ja need olid päris tulirelvad. Oli ka kärbikuid. Praegu satuvad meie huviorbiiti aga üldjuhul stardipüstolid, mis on ümber ehitatud tulirelvaks. Neid on jõhkralt palju,“ nentis Vares. Ka Baltimaade suurima hobi- ja spordirelvade müüja, osaühingu KingArms omanik Dmitri Nõulik ütles paar nädalat tagasi Pärnu Postimehele, et Eestis on relvamüük hoogustunud. Kui umbes neli aastat tagasi müüsid nad mõnikümmend relva kuus, siis viimasel kahel aastal sadakond. Kliente on peale Eesti Lätist, Leedust, Soomest, Itaaliast ja Rootsist.
Relvaseaduse muutmise entusiastid on kogu aeg viidanud Soome kogemusele, et vaadake, Soomes on nii palju relvaomanikke, laskeoskused on kõrgel tasemel ja Eesti peaks Soomest relvadega tegelemise vallas eeskuju võtma. „Ma siis läksin eeskuju võtma,“ muigas Taro. Ta tõdes, et tsiviilkäibes oleva tulirelva omamine on Soomes tõepoolest palju rohkem levinud kui Eestis ja ega seda peakski siin piirama. Seega, probleem polegi selles. „Kuid näiteks needsamad stardipüstolid ja signaalrelvad Soomes niisama kättesaadavad ei ole. Soomlased ongi mures, et meil on kõik nii vaba ja pidevalt smugeldatakse Eestist relvi sinna. Vaadates meie olukorda – siin tuleb tõesti muudatusi teha,“ tunnistas Taro. Ja seda nüüd teha kavatsetaksegi. Uude relvaseadusse tahabki siseministeerium kirjutada ka õhk-, paintball’i- ja signaalrelvi puudutavad reeglid.
Aga sellised ajad on ju olnud. Olgugi et ENSVs. Siledaraudse ja 22cal vintrelva ostmiseks oli 1 tingimus - passi olemasolu. Osta sai igas suuremas külapoes.wolfgang kirjutas: ↑10 Juul, 2025 9:10 Pendel hakkab vaikselt teise ekstreemumisse kalduma, tundub. Loodan, et ei näe artiklit, teemal - paneme kaubanduskeskusetesse kastid, kust igaüks võib omale tuki võtta. Nüüd üks sell leiab, et relvaluba ei peaks vajama põhjendusi https://arvamus.postimees.ee/8283690/ma ... pohjendusi Kui ametnik põhjenduse teemal kiusab; nagu ses artiklis kirjeldatud, siis tuleks selle ametnikuga tegeleda, aga mingi keskustelu, teemal "milleks?" tuleks relvaomanikuks saajaga siiski pidada, leian ma. Kui me mingite riigikaitseliste põhjendustega relvaomanikusks saamise liiga kergeks teeme ja reaalsed idikad neid kätte saama hakkavad, hakkab ka juhtuma. ja kui hakkab juhtuma on pendel varsti jälle esimeses äärmuses tagasi või veelgi kaugemal ja tsiviilrelvi hakatakse üldse ära korjama. Seda enam, et mingi hoovi sõitnud motopehhota vastu oma pistolileti või jahikaga minek tähendab sisuliselt lihtsalt ühte enesetapu võimalust. Võibolla tõesti mõstlikum, kui kogeda omal nahal opritšnikute haiget fantaasiat, aga riigikaitselises vaates erilist vahet pole, üldjuhul. Kusjuures ka põgenikuna, vaenlase eest ära liikudes, ei tohi tsiviilrelva kaasas olla(päästeametnike sõnad, ühelt koolituselt).
Ehk siis remonditava relvaseaduse vaates võiks siiski tegeleda kitsaskohtadega, mitte neid juurde teha - leevendada/teha mõistlikuks, laskepaikadele ja tiirudele kehtestatud nõudeid, võibolla lubada rohkem relvi ja laskemoona jms..
Mu meelest, vähemasti, vaieldav väide.P.s psüühiliselt ebastabiilsete isikute osa ühiskonnas oli sel ajal kindlasti suurem kui tänapäeval.
Aga sellised ajad on ju olnud. Olgugi et ENSVs. Siledaraudse ja 22cal vintrelva ostmiseks oli 1 tingimus - passi olemasolu. Osta sai igas suuremas külapoes.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist