Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[LupusII]

Arvatavasti tuleb see kallim kui auto ise Riiga sõidaks?

[Some]

Sobib, see lahendus peaks vist ühe öörongi näol tulema ka. Aga selle idee on vist pigem sõiduautode vedamine. Siin on küll see küsimus, et rongi platvormile võibolla haagis mahub ära aga veok ise enam mitte. Ja teine küsimus, et kui kallis see teenus olema saab.

Edit: Kusjuures ma pole kindel kas rekka haagis ikka mahub vagunile ära... Sest mul kuidagi visuaalselt meeles, et vagun on ainult pisut pikem kui suur merekonteiner aga sama konteiner mahub rekka järelhaagisele vabalt ära.

[Erureamees]

Sellele rongile mahub, aga see rong on spetsiaalsel otstarbel valmistatud ja liigub enamasti allpool veepinda. Küllalt raske on kedagi veenda, et Tallinna ja Riia vahel on suur veetakistus. Ja nende rongide kasutamise teeb suht efektiivseks see, et nad lastitakse- lossitakse lõpp- punktides sajaprotsendiliselt. Autod sõidavad ühest otsast sisse ja teisest välja. Kui nüüd peab hakkama erinevates jaamades maha- peale laadima siis muutub see küllaltki kaootiliseks.

[Some]

Lihtsam oleks siis juba Tallinn- Pärnu-Riia-Kaunas parvlaev liikuma panna

[Erureamees]

Üks aurik väljub Viljandist...
Aga, kes ütles, et logistika peab lihtne olema.

[Vetu]

Sellele rongile mahub, aga see rong on spetsiaalsel otstarbel valmistatud ja liigub enamasti allpool veepinda. Küllalt raske on kedagi veenda, et Tallinna ja Riia vahel on suur veetakistus. Ja nende rongide kasutamise teeb suht efektiivseks see, et nad lastitakse- lossitakse lõpp- punktides sajaprotsendiliselt. Autod sõidavad ühest otsast sisse ja teisest välja. Kui nüüd peab hakkama erinevates jaamades maha- peale laadima siis muutub see küllaltki kaootiliseks.

Nii Skandinaavias kui Euroopas veetakse ikka massiliselt haagiseid rongidega. Oslos ntx olen ise viinud haagise õhtul õigeks ajaks kaubajaama kus see haagise peale tõstetakse ja hommikul siis Bergenis saab selle kohalik auto kätte. Ja ma olen sõitnud ka ööliini mööda maanteed Oslo-Bergen. Sõidab vabalt ära ööga midagi lõhki sõitmata. Logistika teed ja arvestused on ikka siga keerulised vahel. Seega ma ei välistaks midagi.
Uute autode vedu veremaale on vist nulli kukkunud, muidu oleks kasvõi see olnud üks artikkel - saksast veetakse ikka päris pikkade koosseisudega Rotterdami ja mujale sadamaisse uusi sõiduautosid mis siis laevadega üle maailma laiali veetakse.

[AndresTy]

Nüüd küsimus Andresele - mis kaup praegusest maanteetranspordist Lätti ja Leetu Rail Baltuca peale üle koliks? Teine küsimus, kui sa oled Saku Õlletehase logistikajuht, mis teed pidi sa 12 alust Saku Originaali Riia Hulgilattu saadaksid?

Transiit-transiit-transiit, mis läbib Eestit ilma peale-mahalaadimiseta on see, mida pean - ja olen siin alati silmas pidanud - mina. Pole kunagi olnud seisukohal, et kaup, mis siin peale või maha (või mõlemat) laaditakse peaks minema rööbastele (muidugi võib olla ka erandeid kui Läti ja Leedu on ilmselgelt sellise kauba rööbastele panemiseks liiga lähedal, siis kaugemaid otsi võib juba kaaluda). Proovime rääkida ikka mõlemad aiast, olen pidevalt rääkinud transiidi veost RB-l, aga ikka kukutakse seletama nagu tahaks ma Tallinnast Raplasse kaupa rongiga vedada.

Transiidi puhul läbi Eesti näiteks Soomest-Lätti või Soomest-Leetu on mõtlemise koht.

[maksipoiss]

Umbes 20 lk. tagasi on see transiidi RB peale sundimine umbes samas vaimus juba maha peetud. Ega seda kaubavedu väga tõsiselt ei võeta, Pärnu kaubaterminal kärbiti igatahes ära.

[Some]

Eelmisel aastal tahtis Võrklaev RB-d börsile panna aga ärimehed (fondihaldurid?) panid aru pähe - keegi ei osta selle aktsiaid.

[Erureamees]

Nii Skandinaavias kui Euroopas veetakse ikka massiliselt haagiseid rongidega

Veetaksegi. Rootsi ja Norra vahemaad ja veel mõned spetsiifilised tingimused soodustavad seda. Põhjas laetakse näiteks haagis saematerjaliga platvormile ja Trelleborgis pole sadulautotki vaja, sadamamasinad lükkavad laeva ja vedukauto läheb alles Rostockis või Traves ette. Üles põhja lähevad need kärud küll tihti tühjalt. Aga need veod kuuluvadki sellesse ooperisse, kus on palju ühetaolist kraami vähestest algpunktidest. Üle Austria ja Alpide kärutatakse massipiirangute tõttu ja muudel põhjustel päris mitmest kohast Saksamaalt Itaaliasse jne. Aga ma ei tea seda nippi, millega saaks Tallinna sadamas autod laeva ja viia nad kuskile Poolasse näiteks. Äkki selleks ajaks mõeldakse välja kui RB valmis saab.

[AMvA]

Sellele rongile mahub, aga see rong on spetsiaalsel otstarbel valmistatud ja liigub enamasti allpool veepinda. Küllalt raske on kedagi veenda, et Tallinna ja Riia vahel on suur veetakistus. Ja nende rongide kasutamise teeb suht efektiivseks see, et nad lastitakse- lossitakse lõpp- punktides sajaprotsendiliselt. Autod sõidavad ühest otsast sisse ja teisest välja. Kui nüüd peab hakkama erinevates jaamades maha- peale laadima siis muutub see küllaltki kaootiliseks.

Nii Skandinaavias kui Euroopas veetakse ikka massiliselt haagiseid rongidega. Oslos ntx olen ise viinud haagise õhtul õigeks ajaks kaubajaama kus see haagise peale tõstetakse ja hommikul siis Bergenis saab selle kohalik auto kätte. Ja ma olen sõitnud ka ööliini mööda maanteed Oslo-Bergen. Sõidab vabalt ära ööga midagi lõhki sõitmata. Logistika teed ja arvestused on ikka siga keerulised vahel. Seega ma ei välistaks midagi.
Uute autode vedu veremaale on vist nulli kukkunud, muidu oleks kasvõi see olnud üks artikkel - saksast veetakse ikka päris pikkade koosseisudega Rotterdami ja mujale sadamaisse uusi sõiduautosid mis siis laevadega üle maailma laiali veetakse.

See Norras autode rongiga vedamine pigem sellepärast, et teed on neil ikka väga nadid sellise liikluse jaoks - suured tõusud ja langused, kitsad teed, väga kurvilised.
Meil on siiski kogu aeg tasase maaga tegemist.

[Erureamees]

Tõsi, sõita Norras veokaga on fännidele. Kui kiirteel ei sõida on keskmine kiirus masendav. Vaated on küll vinged aga... Boonuseks ketirõõmud ja ähvardav oht gravitatsiooni muutumist vabalanguses omal nahal kogeda. Samas on sealsamas palju külmatööd, kus rongist mingit kasu pole. Kõik see kalakorje mööda fjordikaldaid.
Tugitoolituristidele soovitan Rootsi ja Norra rongivideosi, samuti Kristo Boginski rekkasõidu omi. Väga ilusad ja rahustavad.

[Vetu]

Ma ei saa sellest Norra müstifitseerimisest aru. Sõitsin 4a seal ja no eestlasele seal küll midagi hullu pole. Aga rongi kasutatakse vist selleks palju,et autod lihtsalt ei mahu kõik neile teedele.

[Lemet]

Soome transiit

Saare sõnul võiks Rail Baltical valmimise järel vedada 10 miljonit tonni kaupa, millest kolm miljonit oleks Eestist, ülejäänud esmajoones Soome transiit. Päevas tähendaks see kuut kaubarongi. Saare lootis, et kaubarong liigub Kaunasesse üheksa ja Varssavisse 15 tunniga. Tema sõnul tunnevad Soome kaubavedajad raudteeliini järele selget vajadust. „Nad tahavad rööpaid näha, neile pole vaja pikalt projekti müüa,“ arvas Saare. Rail Baltica on ehitatud ka sõjaliste vedude vajadust silmas pidades. Üks 40 vaguniga rong suudab peale võtta sõjatehnika, mis maanteel moodustaks seitsme kilomeetri pikkuse konvoi.

Andres Uusoja HHLAst ütles, et igas kuus liigub Eesti ja Soome vahet mõlemas suunas 36 000 veoautot. Neist üksnes 10 000 on seotud Eesti ja Soome omavahelise kaubavahetusega, ülejäänu on Soome transiit lõunasse. Osaliselt Lätti ja Leetu, aga päris suures mahus Poola ja veel edasi. Sellest osa võiks liikuda rongi peale ja veoautodest ummistunud Pärnu maantee liiklusolud paraneksid kohe.

Välja näeks see nii. Veoauto toob Soomes kaubaga treileri sadamasse ja haagib treileri auto küljest lahti. Sadamatöölised viivad treileri laeva peale ja Muuga sadamas tõstetakse treiler rongile. Lõppsihtkoha lähedal tõstetakse treiler rongilt maha, tuleb kohalik autojuht ja viib treileri sinna, kuhu tarvis. Viimase jupi peab niikuinii tegema veoautoga.

Maanteetranspordiga on ka see mure, et veokijuhid Eestis vananevad ja noori tuleb vähe peale. Üks sõit kaugemale Euroopasse võib tähendada rohkem kui nädalapikkust viibimist autokabiinis ja selliseks eluks valmis noori pole Eestist kerge leida. Autotranspordifirmad on aastaid soovinud riiki lubada rohkem välismaalasi, et rekad seisma ei jääks. Rongis on sama kauba äraviimiseks vaja vähem töötajaid ja vajadus välistööjõu järele võib väheneda

Kauge Vahemereni

Kuigi Rail Balticat reklaamitakse raudteena, mis viib Varssavisse, ei lõpe raudtee Poola pealinnas ära. Vajadusel saab koorma ümber laadida järgmistele rongidele, mis viivad selle näiteks Aadria mere äärsetesse sadamatesse. Vahemerel käib tihe liiklus Türgi ja Põhja-Aafrikaga, kuhu treilereid juba ülalmainitud moel veetakse.
Vihman rõhutas, et infrastruktuuri tasub investeerida. Ta tõi näiteks Poola, mis on investeerinud palju infrastruktuuri, praegu võtavad Poola sadamad juba Saksa omadelt kaupa ära. Poola maanteed on tema sõnul praegu juba paremad kui Saksamaal.

Tallinna Sadamat läbiv kaubamaht möödunud aastal natuke kasvas. Vihmani sõnul loodab sadam kasvu tänu sellele, et ettevõttel on veel maad arendajatele rentimiseks. Paljudes Euroopa sadamates on mure, et kui keegi tahaks sadamasse ehitada näiteks tehast, pole enam ruumi, sest sadam asub keset linna. Eestis ja Lätis on veel sadamates ruumi, Leedus näiteks enam pole. Sadam loodab teenida ka meretuuleparkide teenindamiselt, selleks rajatakse Paldiskisse eraldi kaid. Meretuulikute labad on praegusel ajal üle saja meetri pikad ehk nende hoidmiseks enne paigaldamist on vaja palju ruumi.

https://www.ohtuleht.ee/1130309/rail-ba ... wouUuCPGMw

[davidsoniharald]

Arvatavasti tuleb see kallim kui auto ise Riiga sõidaks?

Hind sõltub maksudest ja nende jäme ots on riigi käes. Paned kõva maanteemaksu peale ja on Riia ots rongis odavam kui maanteel. Nii lihtne see ongi.