Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Kriku]

PM maismaadroonidest Ukraina sõjas: https://maailm.postimees.ee/8236521/pos ... gede-vastu

«Kujutage ette, et te olete näiteks varjunud kuhugi majja ja ootate rünnakut,» rääkis Ihor. «Teile läheneb droon, mille kuulipilduja on relvastatud kas 450 padruniga, aga võib ka 900 padruniga olla, sõltuvalt kuidas sa mängid drooni kaaluga. Ja lihtsalt laseb teie pihta need 900 padrunit, sõidab uuesti laadimisele ning tuleb poole tunni pärast tagasi ja laseb sinu pihta veel 900 lasku.»

Venelastel on õhudroonidega, näiteks väikeste FPV-droonidega, raske seda Tarakani tema väiksuse tõttu tabada. Tarakan-100 on keskmise aiakäru suurune. Lisaks sõidab see üsna kiiresti. Isegi täislastis arendab droon kiirust kuni 30 kilomeetrit tunnis.

Kuulipilduja-drooni suur pluss on see, et öösel seda luuredroonidega praktiliselt ei näegi. Tavaline väikene luuredroon nagu Mavic märkab seda ainult juhul, kui lendab madalalt otse selle kohal. Kui Mavic lendab kasvõi veidi eemalt sellest mööda, siis ta Ihori kinnitusel Tarakani ei näe. Suuremate luuredroonid jaoks, mis lendavad kõrgel, on see maismaadroon aga lihtsalt üks väike täpp.

https://maailm.postimees.ee/8236521/pos ... gede-vastu

"Tarakan-100"

[Kriku]

Suurbritannia töötas välja revolutsioonilise mikrolainerelva Rapid Destroyer, mis suudab terveid drooniparvi taevast alla tuua vaid ühe lasuga. Uus relvasüsteem võib muuta sõjapidamise dünaamikat ja Ukraina loodab selle peatselt kasutusele võtta.

Samal ajal kui Venemaa jätkab Ukraina ründamist üha keerukamate drooniparvedega, on Suurbritannia loonud võimsa vasturelva. Rapid Destroyeri nimeline uus mikrolainesüsteem ei ürita droone lihtsalt segada, vaid see «praeb» nende elektroonika läbi, muutes nad hetkega kasututeks metallikolakateks. Katsetused on olnud muljetavaldavad. Üksainus energiapurse suutis hävitada kuni 100 drooni korraga.

https://teadus.postimees.ee/8239375/uus ... oovib-seda

Alglugu Suurbritannia KM lehelt: https://www.gov.uk/government/news/brit ... ave-weapon .

Laskekaugus on aga praegu vaid 1 km.

[lennumudelist]

Rapid Destroyeri nimeline uus mikrolainesüsteem ei ürita droone lihtsalt segada, vaid see «praeb» nende elektroonika läbi

Hävituslennuki varjestuse sumbuvus, mis tuuma-EMP-ile vastu peab pidama, on miskid 48 dBm-i vist. See on saavutatav ühe hea (katkematu ja katva) varjestuskanga kihi abil metallist kesta sees.

Oletus: niipea, kui relv end lahinguväljal näitab, hakatakse droone alumiiniumi, vase, nikli jms kiudude ja fooliumiga sisse mässima. See lisab massi, aga ei muuda neid lennuvõimetuks.

Veidi laisem mähkimine (akust ESC kaudu mootoriteni) on tegelikult ka proosalisemal põhjusel soovitatav: suurte voolude elektromagnetväljad häirivad elektroonilise kompassi tööd.

Odavad tsiviilraadiod droonide peal võib ilmselt sihukese asja puhul ära unustada - mikrolaine ronib antennide kaudu sisse.

Mikrolaine võib ka kaamera kaudu sisse ronida, aga kaamera saab panna peene metallvõrgu taha, mis ei ole kaamera jaoks fookuses - kaamera oleks mikrolainetele peaaegu nähamatu, aga valgus pääseks temani.

Fiiberdroon võiks varjestamise järel jätkuvalt tegija olla. Kuhu varjestatud droonil välja ulatuvad andurid (magnetomeeter) panna, nii et neid veel kasutada annab, mina paraku ei teaks. Võib-olla ei saagi.

[kaur3]

Ukraina droonirünnakud Vene moonaladude vastu.

[otsija86]

Kaamera ja juhtimise jaoks peavad need antennid ju nagunii varjevabalt olema õhus, et signaal liikuma pääseks, kas sealt antennide kaudu see võimas mikrolainesagedus neid mooduleid maha ei põleta või signaale/juhitavust maha ei tõmba?

[Fucs]

First Image Of Ukraine’s Sidewinder-Armed Magura V7 Surface Drone

Ukraine has successfully shot down two Russian jets sent to interdict their surface drones in the Black Sea. We can reveal the previously unreported surface drone (USV) which scored the kills using American Sidewinder missiles......

https://www.navalnews.com/naval-news/20 ... ace-drone/

[lennumudelist]

Kaamera ja juhtimise jaoks peavad need antennid ju nagunii varjevabalt olema õhus, et signaal liikuma pääseks, kas sealt antennide kaudu see võimas mikrolainesagedus neid mooduleid maha ei põleta või signaale/juhitavust maha ei tõmba?

Kahjuks pole ma kompetentne vastama. Arvutused on keerulised, neid teha ei suuda. Katseandmeid ei ole kuhjadena ette jäänud. Teadustöid palju lapanud ei ole.

Eks raadioside seadmeid projekteerides saab sellele küsimusele mõelda rohkem või vähem.

Minu prognoos oleks, et mikrolaine kiirde sattunud droon, mil on rahumeelse olukorra jaoks projekteeritud ja mikrolaine kiires testimata raadioside moodulid, korjab nendega üles piisavalt müra, et kokku jookseks sisemised komponendid ja droon juhitavuse kaotaks.

Oletan, et droon, mil kõik on projekteeritud teadmises, et ta ilmselt satub suure võimsusega mikrolaine kiirde, ning testitud selles olukorras - oleks samas olukorras lihtsalt kurt ja tumm. Füüsika seaduste vastu eriti palju ei saa - kui keegi kõrval röögib, siis rääkimist ei kuule.

Kui operaator jõudis programmile enne seda osutada sihtmärgi, võib programm sinna kohale lennata, aga operaator sellest enam ei teaks. Kui programmil on autonoomne võime otsustada, võib ta samuti midagi teha suuta - operaatori teadmata.

(Siinkohal meenub ukrainlaste hiljutine lause "meredroonid tabasid kahte õhusihtmärki, aga teisest vahejuhtumist meil videot ei ole" - kuigi seal ei ole kontekst mikrolaine relvad, vaid satelliitside maha surumine - võib oletada autonoomset tegutsemise võimet.)

[olavsu1]

https://x.com/JohnH105/status/1919862797459976301

jõhker taparobot. leiab sihtmärgid iseseisvalt, OCR'i ja lidari abil. sama meetodiga navigeerib ka

nii et relvasüsteemide disaini tuleb muuta nii et too robot enam aru eisaa kas märgatud asi on oma või võõras.

/*arvan et relvasüsteemide arutelu tuleks viia kinnisesse ja tasulisse, valideeritud juurdepääsuga foorumi osasse. Vaenlane käib siit ideesid nuuskimas ja teostab need ise....*/

[Fucs]

UKR uus veedroon БЭК (безэкипажный катер) ehk droon-kaater või kaater-droon mis kannab FPV droone.
.

[Lothabi]

https://x.com/JohnH105/status/1919862797459976301

jõhker taparobot. leiab sihtmärgid iseseisvalt, OCR'i ja lidari abil. sama meetodiga navigeerib ka

nii et relvasüsteemide disaini tuleb muuta nii et too robot enam aru eisaa kas märgatud asi on oma või võõras.

/*arvan et relvasüsteemide arutelu tuleks viia kinnisesse ja tasulisse, valideeritud juurdepääsuga foorumi osasse. Vaenlane käib siit ideesid nuuskimas ja teostab need ise....*/

See idee nüüd küll kuidagu uudne ei ole. Tapjarobotite vastu on sõna võetud juba 10+ aastat tagasi, nagu oli ka täiesti kindel, et need kohe kasutusse tulevad kui tehnoloogia kättesaadavaks muutub.

[olavsu1]

https://x.com/JohnH105/status/1919862797459976301

jõhker taparobot. leiab sihtmärgid iseseisvalt, OCR'i ja lidari abil. sama meetodiga navigeerib ka

nii et relvasüsteemide disaini tuleb muuta nii et too robot enam aru eisaa kas märgatud asi on oma või võõras.

/*arvan et relvasüsteemide arutelu tuleks viia kinnisesse ja tasulisse, valideeritud juurdepääsuga foorumi osasse. Vaenlane käib siit ideesid nuuskimas ja teostab need ise....*/

See idee nüüd küll kuidagu uudne ei ole. Tapjarobotite vastu on sõna võetud juba 10+ aastat tagasi, nagu oli ka täiesti kindel, et need kohe kasutusse tulevad kui tehnoloogia kättesaadavaks muutub.

tehnoloogia oli olemas ja kättesaadav juba rohkem kui 10 aasta tagasi. oli vaja kedagi, kes teeb asja ära.

[lennumudelist]

Küsimuse osas, et kas vaenlane võib ideedest kasu saada:

- no antud juhul tutvustab Flash vaenlaselt kätte saadud drooni, et meie kõik vaenlase ideest kasu saaks, ning kutsub drooniarendajaid tähele panema ja analoogseid asju tegema :)
- ideed on odavad, ulmekirjandus on neid täis, vihjed teostatava idee kohta on need, mis edasi aitavad
- antud võimekuse idee ei ole uus (tiibraketid näevad ja kompavad maastikku juba ammu, tehisnärvivõrgud eristavaid autosid ja jalakäijaid juba mitu aastat, värvilisi palle taga ajavat drooni nägin 2+ aastat tagasi)
- omal (eraisikust mittekellelgi) on masinnägemise droonile peale saamine juba aasta otsa käimas (tulemused pole veel käes)
- ise (eraisikust mittekeegi) olen AI kiirendi õnnelik omanik juba sügisest, kahjuks on ühilduvuse probleemid seganud (kiirendi töötab arvutiga, mil video pakkimine on tarkvaraline/aeglane, pakkimine on kiire arvutiga, mil kiirendi ei tööta)
- pelgalt selle baasil pakun, et Ida-Euroopas on tuhat tüüpi sama asjaga ametis

Nüüd aga püüan analüüsida ilma kõrvalise jututa ainult vastase lennuriista.

- ma näen 3D prinditud detaile, seega see pole veel masstoodangus
- Flash ütleb et see on 100% import elektroonikast, nõustun
- akumaht on jõhker, pinget pole öeldud, aga kerge laenguga lendaks vabalt 100+ kilomeetrit (kaugemale, kui ükski suurtükk laseb)
- on üsna selge, et nii kaugele sidet ei anna, segatakse maha, seega masin on autonoomne tiibraketi laadne toode, AI kiirendi viitab et sihtmärkide suhtes adaptiivne toode (ise vaatab, mida kätte saab)
- kahe aknaga optikavidin on lidar (laserkaugusmõõtja), tüüpiline mõõdab kaugust kuni paarsada meetrit (sagedamini alla 100)
- pildilt on raske mõista, kas lidar on fikseeritud või skaneeriv, kuna ei tea, kas masina "pea" pöördub kere otsas või mitte
- kui masina pea pöörduks ja lidar oleks skaneeriv, tähendaks see võimet järgida kõrgemaid maamärke (elektriliine, teetamme, raudteetamme) ja tõesti kasutada SSD kettal kaasa toodud kaarti
- Flash ütleb, et nii on, mina vaatan ja pole veendunud
- kõrvalmärkus: huvitav, kas venelased jätsid ketta krüptimata ja ukrainlased lugesid lahti? isegi minu amatöördroonidel on ketas krüptitud, oleks ulme kui venelased krüptimata kettaga lendavad
- kui masina pea ei pöördu ja seetõttu on lidar fikseeritud, on tegu lihtsama riistaga: siis see tähendab pelgalt kõrguse hoidmist ja usaldusväärset madallennu tegemist
- pelga madallennu tegemiseks on lidar halva nurga all, vaatab otse alla (see võib ikka tähendada maastiku järgi orienteerumist)
- skaneeriva lidari saab tänapäeval 250+ euroga, sellistega räägitakse I2C liidese kaudu enamasti, iga robootik oskab käsitleda
- joonejärgimise algoritmi, mis paneb masina kõrgemat pinnavormi järgima, saab ühe progeja ühe nädala tööga (40 tundi), kui keegi paluks mul ehitada droon mis kõrgepinge liini kohal Venemaale lendab (aga midagi ei taba), siis andke droon ja üks murevaba nädal :)
- masinnägemist, isegi AI kiirendi abiga, ei saa nii kergelt, mitu kuud võib peaga seina joosta
- treeningandmete komplektid "pildid rohelistest sõidukitest päris oludes, päris maastikel, sildistatud metainfoga sõjalise väärtuse kohta, sekka adekvaatselt sildistatud muid näiteid (tsiviilsõidukid, rongid, põllutehnika, hooned ja muu mudru)" on hindamatud, nende koostamiseks on vaja meeskondi ja palju töötunde
- treeningandmete komplektid stiilis "kõigile tuntud elektrijaam", "erinevad alajaamad", "pilte tüüpilisest gaasitorust", "sellised on harju keskmise naftahoidla pütid" jne on veidi vähem töömahukad luua, aga siiski töömahukad
- lihtsalt madallennu osas: kiusatus panna baromeetri asemel lidar on mõistetav ja mind kah vaevanud, kuna baromeeter triivib temperatuuriga, paljud baromeetrid on ebatöökindlad ja isegi kui pole, siis kui tuleb madalrõhkkond, arvab droon end olevat tegelikust kõrgemal ja künnab maha, seega lidar on igal eelarvega drooniehitajal nii või teisiti hindamatu abimees (seda võidaks kasutada ka sihtmärgist üle lendamisel alla osutava laengu detoneerimiseks, aga ajaline viive räägib selle vastu)
- LTE/4G raadio: võib olla abiks mobiilvõrgu tugijaamade järgi navigeerimisel, kui aga vastane lubab oma mobiilvõrgus internetti kasutada, siis isegi kaugjuhtimiseks

Kokkuvõttes: nõustun osaliselt. On jah taparobot, aga mitte veel judisema panevalt jõhker. Kes järele tahab jõuda, jõuab.

[Kriku]

- treeningandmete komplektid "pildid rohelistest sõidukitest päris oludes, päris maastikel, sildistatud metainfoga sõjalise väärtuse kohta, sekka adekvaatselt sildistatud muid näiteid (tsiviilsõidukid, rongid, põllutehnika, hooned ja muu mudru)" on hindamatud, nende koostamiseks on vaja meeskondi ja palju töötunde

See tähendaks muuhulgas ka kahe sisendvoo paralleelset töötlemist: lidar ja optiline kaamera, sest lidariga ju värve ei näe. Optilise kaamera roheliste mehikeste peale häälestamine oleks suhteliselt mõttetu ka, sest mehikesed vahetavad kergesti värvi. Lõpuks saaks ikka koolibuss pihta. Ma pigem oletaks, et lidariga üritatakse sõjatehnika kontuure tuvastada.

[lennumudelist]

See tähendaks muuhulgas ka kahe sisendvoo paralleelset töötlemist: lidar ja optiline kaamera, sest lidariga ju värve ei näe. Optilise kaamera roheliste mehikeste peale häälestamine oleks suhteliselt mõttetu ka, sest mehikesed vahetavad kergesti värvi. Lõpuks saaks ikka koolibuss pihta. Ma pigem oletaks, et lidariga üritatakse sõjatehnika kontuure tuvastada.

Sellise lidariga, nagu neil seal on - tundub võimatu. See on umbes 90% kindlusega mingi kitsa kiirega lidar. (Siin on näide sarnasest, 150 € maksvast Garmini lidarist.)

Kui lähemalt jõllitada, selgub et lidar on üsna koguka 3D prinditud plastmass paneeli küljes. Seega minimaalne pöörlev ühik on see paneel koos lidariga. Edasi selgub, et see paneel on lennuki "pea" alakülg. Minimaalne pöörlev ühik on seega kogu lennuki "pea". Kuna fotodel pole näha pea kallutamise ajamit ja kallutamisega kaasneks kõrvalnähuna kaamera kallutamine, tekib mul tunne, et see lidar vahib kogu aeg kitsa kiirega ühes suunas. Siiski, võib-olla mu tunne valetab mulle ja lennuki "pea" vahel on pöörlev "kael".

Maailmas on teadagi paremaid lidareid. Lihtne samm edasi oleks 2D lidar pöörleval alusel. Siin on näide ühest 882 € maksvast RP-Lidari tootest, mida mina iseloomustaks kui "teetammi järgi lendamiseks piisab küll". Sellisega on aeglaselt sõitval või hõljuval robotil on jõukohane kaardistada ühes tasapinnas ruumi, kus ta viibib, vältida takistusi ja planeerida teekonda ukseava läbimiseks. Objektide iseloomustamiseks resolutsiooni pigem ei jätku.

Järgmine žanr on 3D lidarid, "time-of-flight" kaamerad (asjade kaugus tuletatakse footonite tagasituleku ajast) ning stereokaamerad / sügavuskaamerad (asjade kaugus tuletatakse kahe foto parallaksist). Isesõitvatel autodel on sellised. Mõned on suutelised andma tõsiselt hea resolutsiooniga ruumipildi (näiteks 1024 x 768) mitmekümne meetri kauguselt. Sellisega saaks ära teha tuvastuse "sõjatehnika vs. tsiviiltehnika" - aga mitte sadade meetrite vaid paarikümne meetri pealt. Lennuk läbib selle vahemaa 1 sekundiga. Häda korral saaks ühe sekundiga otsustada, kuid ebaefektiivne oleks igast traktorist üle lennata, et seda klassifitseerida. Selliste kaamerate hinnaklass algab 500 kandist (näiteks selline) ja 3D lidarite oma 2000 kandist (näiteks selline).

Mõistlikum tunduks, kui objekte klassifitseerida masinnägemisega. Kui sihtmärgiks on sõidukid, siis maskeerumine ja peibutised aitaks klassifitseerimist nurjata. Kui sihtmärgiks on infra, siis naftahoidlat puukuuriks maskeerida ei saa.

[Kriku]

See tähendaks muuhulgas ka kahe sisendvoo paralleelset töötlemist: lidar ja optiline kaamera, sest lidariga ju värve ei näe. Optilise kaamera roheliste mehikeste peale häälestamine oleks suhteliselt mõttetu ka, sest mehikesed vahetavad kergesti värvi. Lõpuks saaks ikka koolibuss pihta. Ma pigem oletaks, et lidariga üritatakse sõjatehnika kontuure tuvastada.

Sellise lidariga, nagu neil seal on - tundub võimatu. See on umbes 90% kindlusega mingi kitsa kiirega lidar. (Siin on näide sarnasest, 150 € maksvast Garmini lidarist.)

Kui lähemalt jõllitada, selgub et lidar on üsna koguka 3D prinditud plastmass paneeli küljes. Seega minimaalne pöörlev ühik on see paneel koos lidariga. Edasi selgub, et see paneel on lennuki "pea" alakülg. Minimaalne pöörlev ühik on seega kogu lennuki "pea". Kuna fotodel pole näha pea kallutamise ajamit ja kallutamisega kaasneks kõrvalnähuna kaamera kallutamine, tekib mul tunne, et see lidar vahib kogu aeg kitsa kiirega ühes suunas.

Milleks see on seal siis üldse - kõrguse hoidmiseks?