Demograafia

[Kriku]

Jääb mulje, et ta ikka absoluutarvu pidas silmas, mitte osakaalu.

[Kilo Tango]

Jääb mulje, et ta ikka absoluutarvu pidas silmas, mitte osakaalu.

Kuidas see seda vastuolu muudab?

[Kriku]

Osakaal võib eestlaste kasuks muutuda ka siis, kui mõlemaid gruppe absoluutarvuliselt vähemaks jääb. Kui nii eestlaste kui venelaste sündimuskordaja on alla taastetaseme, aga eestlaste absoluutarv kasvab, on minu arust üsna loogiline arvata, et see toimub segaperekondade laste arvelt.

[Kilo Tango]

... Kui nii eestlaste kui venelaste sündimuskordaja on alla taastetaseme, aga eestlaste absoluutarv kasvab, on minu arust üsna loogiline arvata, et see toimub segaperekondade laste arvelt.

No tegelikult ei ole loogiline, sest eestlaste absoluutarv kasvab ju peamiselt muude demograafiliste nähtuste tagajärjel (väljarännanute tagasiränne, suurim vanuserühm ei ole veel aktiivsesse ära suremise faasi jõudnud).

[BlancoNegro]

Venelannade panust eestlaste arvu kasvatamisel ei maksa alahinnata . Venelane-venelane paarid saavad oluliselt vähem lapsi kui eesti-eesti või segaperekonnad.

"Need venelased, kes olid tihedamalt Eesti ühiskonda integreeritud, hakkasid ka sünnituskäitumiselt rohkem sarnanema eestlannadele. Teise ja kolmanda lapse saamise tõenäosus oli suurem nendel venelannadel, kes olid pärit eesti-vene segaperekonnast, olid käinud eestikeelses koolis või elasid piirkonnas, kus oli selge eestlaste ülekaal."

https://www.delfi.ee/artikkel/78132642/ ... see-nii-on

[Kriku]

Tagasirände suurus on täpselt teada, selle osa eestlaste kasvus on lihtne arvesse võtta.

[Kriku]

Harju maakohus tühistas andmekaitse inspektsiooni AKI otsuse mullu 26. juunist, millega määrati sihtkapitalile rahatrahv, kuna inspektsiooni hinnangul ei täidetud lastetute pereuuringu läbiviimisel isikuandmete töötlemise nõudeid piisaval määral, teatas Pere Sihtkapital.

Rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital küsis 2023. aastal Tartu Ülikooli nimel rahvastikuregistrist välja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile küsitluse isiklike ja delikaatsete küsimustega. Andmekaitse inspektsioon trahvis sihtasutust 30 000 euroga. Pere Sihtkapital ei nõustunud AKI otsusega ning pöördus kohtusse.

Siseministeeriumi audit, mis analüüsis tuhandete naiste isikukoodide, e-postiaadresside ja telefoninumbrite väljastamise õiguspärasust Tartu Ülikooliga lepingu sõlminud Pere Sihtkapitalile, jõudis järeldusele, et õigusaktide kohaselt oli andmete väljastamine lubatud.

Teisipäeval otsustas maakohus trahvi tühistada.

https://www.err.ee/1609693145/kohus-tuh ... 000-euroga

[Kriku]

Valitsus näeb koalitsioonileppes ette auto aastamaksule 100 euro suuruse soodustuse rakendamist lapse kohta. Peaminister Kristen Michali sõnul jõuab ettepanek parlamenti sügisel ning soodustusega võivad lastega pered arvestada juba tänavu.

https://www.err.ee/1609705158/koalitsio ... apse-kohta

Toetame.

[Kriku]

Eesti naiste soove ja hoiakuid pere loomise osas kujundavad üha enam sisemised väärtused, suhetest ja turvatundest lähtuvad kaalutlused ning globaalsete probleemide tajumine, selgub Tartu Ülikooli värskest seksuaal- ja reproduktiivtervise uuringust. Aastatel 2004, 2014 ja 2024 kogutud andmete võrdlus näitab, et kuigi soov kogeda emadust püsib, on iibe kasvuks vaja enamat kui lihtsalt toetuste suurendamist.

Uuringu järgi soovib 20–29-aastastest naistest tulevikus veel lapsi 57 protsenti, 30–39-aastastest 36 protsenti ning 40–49-aastastest 6 protsenti. Peamiseks põhjuseks, miks lapsi soovitakse, tuuakse emotsionaalsed väärtused – rõõm lapse arengu jälgimisest, soov hoolitseda ja armastada, kogeda emadust. Riiklikke toetusi või vanemahüvitisi mainis motiivina 2 protsenti vastanutest.

Kõigis vanuserühmades oli sagedaseim põhjus, miks vastajal ei olnud veel lapsi, sobiva partneri puudumine. Nooremas vanuserühmas lisandus sellele soov enne lapse saamist saavutada isiklikud eesmärgid – kindel elukoht, haridus, töökoht, majanduslik toimetulek. 40+ vanuses naised viitasid sagedamini asjaolule, et lapse saamine ei õnnestunudki. Tulemused viitavad trendile, kus pereloomise edasi lükkamine on seotud nii suhete dünaamikaga kui ka eneseteostuse vajadusega.

Kolmandik 20–29-aastastest ja neljandik 30–39-aastastest naistest nimetas ühe takistusena lapsesaamisele globaalseid muresid: kliimamuutusi, sõjaohtu, maailma ülerahvastatust.

https://www.delfi.ee/artikkel/120380026 ... vuse-tottu

[Kriku]

Uuringus käsitlesid teadlased ka naiste lapsesaamise soove ja põhjuseid. "Meil naistearstidena on ikkagi oluline teada, mis võib mõjutada inimeste lastesaamise plaane," selgitas [Tartu Ülikooli kaasprofessor ja naistearst Made] Laanpere. Kuna samu küsimusi küsiti juba 20 aastat tagasi, soovisid teadlased näha arenguid, mis on selles valdkonnas toimunud.

Kui paar aastat tagasi lahvatas skandaal Pere Sihtkapitali lastetute pereuuringu osas, siis leidis osa ühiskonnast, justkui oleks lastesaamise kohta küsimine kohatu. Laanpere ei nõustu, et seda oleks ebaeetiline uurida või küsida. "Küsimus on selles, kuidas ja millise rõhuasetusega küsida. Kui seda teha tundlikul moel ja lähtuda sellest, et igal naisel on endal õigus otsustada, kas ta soovib lapsi, millal soovib ja kui palju ta neid soovib, siis ei riiva see küsimus kindlasti mitte kedagi," selgitas ta.

38 protsenti lastetutest naistest nimetas peamise põhjendusena, miks neil lapsi ei ole, sobiva partneri puudumist. 40–49-aastaste seas tõusis see näitaja lausa 50 protsendi juurde. Laanpere sõnul räägib see palju nii meeste kui ka naiste rollist – paljud naised on kogenud üksikemaks jäämist, elatisraha mittelaekumist ja partneri ebausaldusväärsust. "Igal viiendal naisel tuleb oma elus silmitsi seista sellega, et ta jääb üksikvanemaks. 40 protsenti neist ei saa elatisraha ja kui naised selliseid tendentse ühiskonnas märkavad, siis võib ju aru saada, et nad ei tunne end väga turvaliselt. Naiste ootus on ikkagi see, et mõlemad panustavad võrdselt. Naised soovivad samamoodi olla iseseisvad ja teostada ennast tööl. Nad ei soovi enam seda, et keegi neid üleval peab. Kui nad näevad, et kodune elu jääb samal ajal nende kanda, siis see võib nende otsuseid mõjutada," selgitas naistearst.

Palju nimetasid naised ka ühe põhjusena majanduslikku toimetulekut, aga selle osakaal on 20 aastaga vähenenud. "Enamik naisi ikkagi tahab lapsi, see on selge. Pereväärtused ei ole kusagile kadunud. Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks," rääkis Laanpere.

Uuringust tuli selgelt välja ka see, et elupaik on muutunud 20 aastaga palju olulisemaks. See oli üks sagedamini valitud vastusevariant. Nooremas vanuserühmas märkis selle põhjuseks lausa pool vastanutest. "Siin annab minu arust riigil väga palju ära teha, et kergendada näiteks kodulaenu saamist noortele peredele. Praegu peab pank näiteks kolme või rohkema lapse olemasolu laenu saamisel riskiteguriks. Miks peaksid lapsed olema kodulaenu saamisel takistuseks?" arutles Laanpere.

Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Helle Karro tõi uuringut tutvustades välja, et aastal 2023 oli esmasünnitaja vanus 29,5 eluaastat, mis on sarnane teiste lääneriikidega. "30-aastane sünnitaja ei ole probleem. Me ei saa öelda, et sa pead sünnitama varem. Inimesed on vastutustundlikud ja keskmise vanusega ei saa võidelda," rääkis ta.

Uuringus vaadati ka põhjuseid, miks naised lapsi soovivad. Peamised põhjused olid seotud sellega, et soovitakse hoolitseda lapse eest ja teda armastada ning soov kogeda emadust. Samuti oli oluline põhjus see, et lapse arengu ja kasvamise jälgimine pakub rõõmu. 8,4 protsenti vastas, et lapsi on vaja eesti rahva säilimiseks. "Muidugi on tore, et kaheksa protsenti mõtleb selle peale. Tegelikult me oleme ju kõik mures, et Eestis sünnib vähe lapsi. Aga võib ka niimoodi mõelda, kas lastel on parem, et nad sünnivad isamaa pärast või sellepärast, et neid oodatakse armastusega sellesse perekonda," rääkis Laanpere.

Numbrid näitavad tema sõnul, et inimesed soovivad lapsi. "Survestamine, mida praegu väga sageli tehakse, kindlasti ei toimi. See võib vastupidi vähendada laste saamiseks vajalikku turvatunnet veelgi. Mina naistearstina näen seda oma patsientide hulgas. Toetada tuleb ikkagi turvalisust pere- ja ühiskonnas," ütles ta. Kai Part tõi välja, et sageli kasutatakse argumendina, et kui esimene laps sünnib hilja, ei jõua järgmised lapsed sündida. "Pigem sõltub järgmiste laste sündimine sellest, milline oli esimese lapse saamise kogemus. Kuidas inimesed tunnevad ennast ja kuidas neid toetatakse. Isegi linnaplaneerimine on sellega seotud. Vanus ei ole niivõrd oluline," ütles ta.

Riikliku perepoliitika kujundamisel tuleb Made Laanpere sõnul keskenduda sotsiaalsetele tugistruktuuridele, mitte pelgalt rahale. "Meie vanemahüvitiste süsteem on kindlasti olnud väga vajalik, aga selge on see, et see enam ei toimi. Meie uuringus nimetas ainult kaks protsenti nende olulisust. Samas ma ei eita, et on olemas inimesed, kelle jaoks need on ülivajalikud," sõnas ta.

Vajalike lahenduste seas nimetab ta paindlikke lastehoiu võimalusi, osaajaga töökohtade olemasolu ja paremat kodulaenu ligipääsu noortele peredele. "Lapsed ei sünni isamaa pärast, vaid armastusest," rõhutas ta.

Uuringu üks tähelepanuväärne tulemus oli seegi, et noored naised toovad lapse mittesaamise põhjusena üha enam välja ülemaailmseid probleeme: kliimakriisi, ülerahvastatust, sõda. "Kui me ei paku tõsiseltvõetavat vastust nendele muredele, ei kõneta me noori ka perepoliitika kaudu," ütles Laanpere.

https://novaator.err.ee/1609708314/eest ... enam-rahul

Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks.

See on toksiline ideoloogia . Ühelt poolt tuleks hoida lahutuse lävi võimalikult kõrgel ja teiselt poolt materiaalse poole eesmärgid võimalikult madalal. "Parimat pakkuda" on tarbimiskultuurist tingitud eesmärk.

Kui me ei paku tõsiseltvõetavat vastust nendele muredele, ei kõneta me noori ka perepoliitika kaudu.

Ja tõmmatigi kogu perepoliitikale ühe lausega vesi peale . Eesti rahvaarv, meenutagem, on 1,37 M, ning pindala 45 000 km2. Globaalprobleemidele ei ole ega tule meil mitte mingisuguseid vastuseid pakkuda.

[davidsoniharald]

Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks.

See on toksiline ideoloogia . Ühelt poolt tuleks hoida lahutuse lävi võimalikult kõrgel ja teiselt poolt materiaalse poole eesmärgid võimalikult madalal. "Parimat pakkuda" on tarbimiskultuurist tingitud eesmärk.

Täiesti nõus Krikuga. Lapsed ei vaja tarbimiskultuuri vidinaid vaid vanemate armastust ja tuge. Ükski "parim" maja/auto/telefon/riideese ei korva vanemate puuduvat toetust. Mida väiksemad lapsed, seda rohkem nad vajavad oma vanemate aega.

Üksikvanemaid peaks riik rohkem toetama, et nad ei jääks majanduslikku lõksu, kus üks vanem rebib kahel töökohal, et pere saaks toime tulla.

[olavsu1]

Nüüd on luksus pigem selline asi mida kunagi "tasuta" jagati.

Põhimõtteline viga- tasuta ei jagatud toona mitte midagi. Riik andis sulle lihtsalt korteri üürile.

Need ei olnud riigi omad, need olid ettevõtte omad (riik võis olla kaudne omanik). Analoogia kaguaasia firmadega, kus töötajad elavad ettevõtja pinnal ja söövad ettevõtja lauas. (näide: Jubaba saun, filmist "Vaimudest viidud").
Kulude üle ei pidanud töötaja arvet pidama. Aru tuli anda aint kulutatud elektri eest. Üritati juurutada asiaatide tõekspidamist: "Sina Pead oma töötajate kõik elumured ära nullima, muidu nad ei panusta 100%". Lisakoormised tulid selga siis, kui elasid ühe ettevõtja pinnal, kuid töötasid teise ettevõtja juures.

Erastamine keeras asja üldse kanni. Suurettevõte lagunes paljudeks pisikesteks ettevõteteks ja taolises korteris elamine muutus kibekiirelt väga kalliks, leiutati järjest uusi koormisi. Kasulikum oli kolida ehitusjärgus eramaija.
Esile tõusis ratasa rikkaks mentaliteet ja üldine hoolimatus, mida enne ei olnud.

[Qwerty226]

Igal viiendal naisel tuleb oma elus silmitsi seista sellega, et ta jääb üksikvanemaks. 40 protsenti neist ei saa elatisraha ja kui naised selliseid tendentse ühiskonnas märkavad, siis võib ju aru saada, et nad ei tunne end väga turvaliselt.

40% ei ole just väike protsent...

Aga naised tunnevad, et nad tahavad ise toime tulla, et nad saaksid oma lapsele parimat pakkuda ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks.

See on toksiline ideoloogia . Ühelt poolt tuleks hoida lahutuse lävi võimalikult kõrgel ja teiselt poolt materiaalse poole eesmärgid võimalikult madalal. "Parimat pakkuda" on tarbimiskultuurist tingitud eesmärk.

Oma lapsele parima soovimine toksiline ideoloogia

Ma ei usu, et "parima pakkumine" on tarbimiskultuuri vidinad vaid, pigem nt soov mitte elada üüri korteris, kus sa oled igal hetkel 3 kuu kaugusel kodutu olemisest. Või nt soov saada lubada lapsele oma tuba jne.
Ja rõhk on kohal "ka siis, kui nad jäävad üksikvanemaks", sest kui 40% isadest ei maksa elatisraha, siis pole ime, miks naised enda toimetulekule rõhku panevad, sest kui ükskik vanemaks peaks jääma, siis palju õnne sulle ja su lapsele.

[Kriku]

Oma lapsele parima soovimine toksiline ideoloogia

Mitte "parima soovimine", vaid "parima pakkumine". Parimat ei suuda suurem osa iseendalegi pakkuda. Eesmärk on valesti seatud - selleks ei peaks olema mitte "parima pakkumine", vaid korraliku inimese üles kasvatamine.

[davidsoniharald]

Esile tõusis ratasa rikkaks mentaliteet ja üldine hoolimatus, mida enne ei olnud.

Nõuka aeg oli küll kõike muud kui hooliv. Vähemalt siit tagasi vaadates. "Riigi köis , las lohiseb" oli ikka üsna levinud. Eraomandi tekkides hakati asjadest hoopis rohkem hoolima. Aga kisub demograafiast kaugele.