Venemaa majandus ja sanktsioonid II

[Kriku]

USA ametnikud on viimistlenud uusi Venemaa-vastaseid majandussanktsioone, et toetada USA presidendi Donald Trumpi rahupüüdlusi ja suurendada survet Moskvale, ütlesid allikad uudisteagentuurile Reuters. Sanktsioonide sihtmärkideks on suured loodusvarade ja pangandussektoriga seotud üksused, sealhulgas Venemaa riiklik energiaettevõte Gazprom, ütles Trumpi administratsiooni ametnik. Täpsemat infot ta ei avaldanud. [...]

Hetkel pole veel aga kindel, kas Trump kiidab uue sanktsioonipaketi heaks. „See on täielikult tema otsus,“ kinnitas USA ametnik. Sanktsioone rakendav USA rahandusministeerium ei vastanud kommentaaritaotlusele.

USA presidendi heakskiit sanktsioonidele järgneks kolmapäeval allkirjastatud USA-Ukraina maavarade lepingule, mis võiks tähendada tema seisukoha karmistumist Kremli suhtes. Trumpi esimese ametiaja Ukraina eriesindaja Kurt Volker nentis, et Trump on relvarahu ja sõja lõpetamise nimel pingutanud, kuid Venemaa president Vladimir Putin on tema püüdlusi pidevalt tagasi lükanud. Trump „on saanud USA ja Ukraina nüüd kooskõlastatult nõudma kohest ja täielikku relvarahu ning Putin on nüüd erand,“ ütles Volker. „See on järgmine etapp Venemaale surve avaldamiseks.“

https://www.delfi.ee/artikkel/120374750 ... ole-kindel

[ruger]

Ei teagi kuhu panna aga Leedu hakkab lõpetama orkidest topeltkodakondsete elamislubasid, kui need liiga tihti orkistani või Valgevene vahet sõeluvad.

Russian citizens who cross the border frequently will lose their residence permit, Lithuania says

Russian citizens will lose their residence permit in Lithuania if they travel to Russia or Belarus more than once within three months without objective reasons.

The measure will not apply to travel to these countries for objective reasons or in cases where citizens are members of crews engaged in international and passenger transportation.

https://x.com/tweet4Anna_NAFO/status/19 ... 0221788593

After the Seimas extended national sanctions for a year in April, additional restrictions for Russian citizens will come into effect on Saturday. They will lose their residence permits in Lithuania if they travel to Russia or Belarus more than once within three months without objective reasons.

This provision will not apply when traveling to these countries for objective reasons or when citizens are members of crews and crews working in companies engaged in international freight and passenger transport or engaged in international freight and passenger transport to or from European Union (EU) Member States or in transit through Lithuania.

According to the Migration Department, as of April 1, 14,652 Russian citizens had valid residence permits in Lithuania.

As BNS wrote, the Law on the Establishment of Restrictive Measures in Regard to Military Aggression against Ukraine suspends the acceptance of applications for Schengen and national visas from citizens of Russia and Belarus, except in cases where the Ministry of Foreign Affairs mediates in this regard. Applications from Russians for a temporary residence permit in Lithuania are not accepted, with an exception being made only for those who have a valid Schengen or national visa, a residence permit in Lithuania or another EU country.

Russians and Belarusians arriving outside the EU border are additionally checked for threats to national security, public order, public policy, internal security, public health or international relations.

They are also prohibited from importing Ukrainian hryvnias into or out of Lithuania, and it is prohibited to import agricultural products and feed originating in Russia or Belarus.

According to the law, Russians who do not have residence permits in Lithuania are prohibited from purchasing real estate in Lithuania.

The Law on Restrictive Measures was first adopted in Lithuania in 2023. It aims to demonstrate support for Ukraine and restrict certain rights of citizens of the aggressor countries - Russia and Belarus.

These sanctions are valid until May 2, 2026.

https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/ ... -lietuvoje

[Kriku]

"The Economist" -> "Eesti Ekspress":

Vladivostokist Kaliningradini – midagi on teisiti. Üleilmse investeerimispanga Goldman Sachsi koostatud majandusindeks viitab, et alates eelmise aasta lõpust on Venemaa aastane majanduskasv langenud umbes 5%-lt pea nullini. Venemaa arengupank VEB näitab samasugust suundumust oma igakuises majanduskasvu hinnangus. Langusse on läinud ka Venemaa suurima panga Sberbanki koostatud ettevõtete käibeindeks.

Kuigi valitsus on oma sõnastuses ettevaatlikum, tunnistab ka see, et midagi on toimumas. Venemaa keskpank märkis aprilli alguses, et hiljuti on „mitmes sektoris tootmine vähenenud... järsult kukkunud nõudluse tõttu“.

Venemaa probleemid ilmnevad pärast kolme aastat, mil riigi majandus ületas peaaegu kõiki prognoose – tänu kulutuste kasvule, kõrgetele toorainehindadele ja majanduse militariseerimisele. Täiemahulise sissetungi algul 2022. aastal ennustasid majandusteadlased kuni 15% SKT langust. Tegelikult vähenes SKT tol aastal vaid 1,4%, kasvades seejärel 2023. aastal 4,1% ja 2024. aastal 4,3%. Tarbijate kindlustunne jõudis peaaegu rekordtasemeni. Kui hakkas tunduma, et USA president Donald Trump võib täita Vladimir Putini nõudmised Ukraina sõja lõpetamiseks, ennustasid mõned Venemaa majandusele 2025. aastal veelgi kiiremat kasvu.

Mis on selle äkilise aeglustumise taga? Esile tõuseb kolm peamist põhjust.

Teguritest esimene on seotud sellega, mida Venemaa keskpank nimetab eufemistlikult majanduse „struktuurseks ümberkujundamiseks“. Kui varem vaatas see Läände ja aktsepteeris piiratud määral eraettevõtlust, siis alates 2022. aastast on see muutunud sõjamajanduseks, mis vaatab itta. See ümberkujundamine on nõudnud tohutuid investeeringuid – mitte ainult relva- ja laskemoonatehastesse, vaid ka uutesse tarneahelatesse, mis võimaldavad rohkem kaubandust Hiina ja Indiaga (ja suurendavad ka kodumaist tootmist). 2024. aasta keskpaigaks oli püsikapitaliinvesteeringute reaalmaht 23% suurem kui 2021. aasta lõpus.

Vene keskpanga hinnangul on see kohandumine nüüd lõpule jõudnud. Sama kehtib ka kaitsekulutuste kohta. Stockholmi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) teadur Julian Cooper hindab, et sel aastal kasvavad sõjalised kulutused reaalväärtuses vaid 3,4% võrra – järsk aeglustumine võrreldes eelmise aasta 53% kasvuga. Väiksemad investeeringud „struktuursesse ümberkujundamisse“ tähendavad aeglasemat kasvu – kuid see ei tohiks Putinit murelikuks teha, kui see vabastab vahendeid tootlikeks investeeringuteks. „Nii kummaline kui see ka ei tundu, arvestades makromajanduslikku olukorda, ei ole meil sellist kasvu veel vaja,“ ütles ta detsembris.

Teiseks mõjutab majandust rahapoliitika. Inflatsioon on Venemaal juba mitmeid kuid ületanud keskpanga 4% eesmärki – ulatudes veebruaris ja märtsis isegi üle 10%. Üheks põhjuseks on ulatuslikud sõjalised kulutused, kuid ka tööjõupuudus, mis tuleneb sõjaväkke värbamisest ja kvalifitseeritud tööjõu lahkumisest riigist. Mullu tõusid nominaalpalgad 18%, sundides ettevõtteid hindu tõstma. Keskpank on sellele vastanud intressimäärade karmistamisega. 25. aprillil otsustas see jätta baasintressimäära karmile 21% tasemele – see on kõrgeim alates 2000ndate algusest.

Taoline ülimalt range hoiak võib lõpuks tulemusi anda. Kõrged intressid on soodustanud kapitali voolamist rublasse; tugevam valuuta teeb impordi odavamaks. Inflatsiooniootused järgmiseks 12 kuuks on hakanud leevenema – tipphetke 14% juurest umbes 13% peale. Jooksvad andmed viitavad, et inflatsioon on aeglustumas. Kuid deflatsiooni varjukülg on aeglane majanduskasv. Tarbimise asemel panevad venelased oma raha hoiustele. Kõrged intressimäärad takistavad ka investeeringuid kapitali.

Kui asi sellega piirduks, võiks Putin ehk isegi rahul olla. Venemaa valitsuse jaoks võib väike, järkjärguline aeglustumine olla hind, mida tasub maksta, kui see tähendab inflatsiooni ohjeldamist. Probleem on selles, et majanduse aeglustumine pole ei järkjärguline ega väike. Seda seetõttu, et viimastel nädalatel on hakanud domineerima kolmas tegur, mis varjutab kõik teised – väliskeskkond on halvenenud. Kuna Ameerika kaubandussõda on eskaleerunud, on ülemaailmsed majanduskasvu prognoosid langenud ning koos nendega ka nafta hind. Majandusteadlased on eriti mures Hiina pärast, mis on Venemaa nafta suurim ostja. IMF on vähendanud oma ootusi Hiina SKP kasvule 2025. aastal 4,6%-lt 4%-le.

Langevad naftahinnad tekitavad Venemaale palju probleeme. Need on mõjutanud ka aktsiaturgu, kus naftafirmad moodustavad veerandi turukapitalisatsioonist. MOEX-indeks, mis jälgib umbes 50 suurema ettevõtte aktsiahinda, on oma hiljutisest tipust langenud kümnendiku võrra. Kuna eksporditulud vähenevad, mõjutavad langevad naftahinnad otseselt ka reaalmajandust. Juba praegu annab see riigieelarves tunda – märtsis langes nafta- ja gaasitulude maksulaekumine aastases võrdluses 17%. Ja 22. aprillil teatas Reuters, viidates ametlikele dokumentidele, et valitsus ootab sel aastal nafta- ja gaasimüügi järsku aeglustumist. Trump võib küll Putinile sümpatiseerida, kuid oma kaubandussõjaga on ta talle vastu hambaid andnud.

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... ud-torkuma

[Vastaja]

Ülaltoodud jutt haakub minu postitustega Trumpi teemas. Kui tollisõda aitaks Hiina majandust kaosesse tõugata, hakkab nalja saama ka naabrimehe pool. Juba praegu liiguvad kõlakad, et Hiina netikaupmeestelt on võimalik korralikku allahindlust välja tingida...

[an2]

Ei teagi kuhu panna aga Leedu hakkab lõpetama orkidest topeltkodakondsete elamislubasid, kui need liiga tihti orkistani või Valgevene vahet sõeluvad.

Russian citizens who cross the border frequently will lose their residence permit, Lithuania says

Russian citizens will lose their residence permit in Lithuania if they travel to Russia or Belarus more than once within three months without objective reasons.

On meilgi võimalus Veremaa vahet saalivatele võõrkodanikele samu sanktsioone rakendada. Tehku valik, kas siin või seal on su kodu. Midagi võiks ette võtta ka nn sünnijärgsete EV kodanikega elukohaga Petseri rajoonis. Noored puruvenelased käivad üle piiri ja mitte keegi ei tea millega nad tegelevad. Väidavad, et lähevad Tallinna aga juba kahe tunni pärast on piiril tagasi.

[ambur123]

Eesti impordib Venemaalt tonnide kaupa pannkooke, mis ülistavad sõjalise agressiooni «kangelasi»
https://majandus.postimees.ee/8241119/e ... -kangelasi
Maaletooja nimi maksumüüri taga.

[Jaanus2]

Seal maksumüüri taga maaletooja infot ei ole, on ainult Vene tootja andmed.

[Some]

Rus.Postimehe andmetel on Rosselhoznadzori mainitud pannkookide importija Eestis ettevõte Lina, mis on tuntud kaubamärkidega S põlu s žaru ja Sõtõi papa (С пылу с жару, Сытый папа). Tegemist on suurima Vene valmispannkookide tootjaga. Tootja kodulehel väidetakse, et toodangut eksporditakse ELi ja USAsse.

[an2]

Rus.Postimehe andmetel on Rosselhoznadzori mainitud pannkookide importija Eestis ettevõte Lina, mis on tuntud kaubamärkidega S põlu s žaru ja Sõtõi papa (С пылу с жару, Сытый папа). Tegemist on suurima Vene valmispannkookide tootjaga. Tootja kodulehel väidetakse, et toodangut eksporditakse ELi ja USAsse.

Terviseamet peaks kontrollima nende kookide koostist. Kindlasti on sellega probleeme ja ka kuju ei vasta nõuetele. Muid puudujääke leiab veel.

[Turist 47]

Vladivostokist Kaliningradini – midagi on teisiti. Üleilmse investeerimispanga Goldman Sachsi koostatud majandusindeks viitab, et alates eelmise aasta lõpust on Venemaa aastane majanduskasv langenud umbes 5%-lt pea nullini.

" Läbi ajaloo ei ole venemaa ühiskonnal olnud riigi poliitilisele kursile mingit reaalset mõju.
Vene rahval puudub instrument, millega valitsust mõjutada.
Proteste ei toimu ja kui need peaksidki algama, suruvad julgeolekujõud need kohe maha.
Kreml leiab alati sõjaks raha, isegi kui see tähendab sotsiaalsektori rahastamise täielikku kärpimist. Ja see piirang on võimude jaoks tingimuslik.
- Ainult üks asi loeb: kas Putin ise on pikaks sõjaks valmis? ""
Jep. Ta on valmis.
Vist?
(pikem loba siin - https://world.comments.ua/ua/news/russi ... 69224.html)

[Kriku]

Jajah, 1917 oli kõige täiega eliidi projekt... Teame, kuhu sellised arutlused välja viivad, teame...

[Jaanus2]

Rus.Postimehe andmetel on Rosselhoznadzori mainitud pannkookide importija Eestis ettevõte Lina, mis on tuntud kaubamärkidega S põlu s žaru ja Sõtõi papa (С пылу с жару, Сытый папа). Tegemist on suurima Vene valmispannkookide tootjaga. Tootja kodulehel väidetakse, et toodangut eksporditakse ELi ja USAsse.

Kirjatsuradel on eesti keelega raskusi - see LIna on pannkookide tootja Venemaal ja ei saa kuidagi olla korraga nii nende eksportija kui Eestisse importija.

[ahto42]

Lada niva sport nö test

https://www.youtube.com/watch?v=9g8NBy4NvjU

Eriti tase on tagasilla varda paindumine ja kulissi 2 kruvi läbi kütusetoru... ja seda uuel autol

[ruger]

orkid kaotavad An-124 transpordilennuki, mis on Kanadas arestitult seisnud. Sama erafirma ka meile COVID-i maske Hiinast toonud.

Looks like the Russian Volga-Dnepr airlines is about to lose the legal battle with Canada, and Ukraine gets a An-124 cargo plane....

https://x.com/kvistp/status/1919560092942262588

Canada is moving forward with a legal bid to gain full possession of a Russian Antonov An-124 cargo plane and potentially hand it over to Ukraine, the country’s foreign ministry has said.

The Antonov An-124 — the world's largest mass-produced cargo aircraft — has been stranded at Toronto Pearson International Airport for over three years due to airspace restrictions that Canada imposed due to the full-scale invasion of Ukraine.

“The Attorney General of Canada commenced forfeiture proceedings by seeking the issuance of a Notice of Application by the Superior Court of Ontario on March 18, 2025,” a spokesperson for Global Affairs Canada told the Ontario-based news outlet Insauga.

The Antonov An-124 is one of 26 aircraft of its type in the world. Roughly the height of a seven-story building and nearly the length of a football field, it is owned by Volga-Dnepr Airlines, a private Russian cargo carrier, and is valued at approximately $300 million.

The plane had been transporting a shipment of Covid-19 test kits from China to Canada when Russia launched its invasion of Ukraine on Feb. 24, 2022. Ottawa closed its airspace to Russian airlines three days later, while the plane was still unloading its cargo in Toronto.

Canadian authorities formally seized the aircraft in June 2023. At the time, then-Prime Minister Justin Trudeau told Ukrainian President Volodymyr Zelensky that the aircraft would soon be delivered to Kyiv so it could never be used by Russia again.

Ownership of the plane has since been tied up in an ongoing legal battle, with Volga-Dnepr filing lawsuits in Canada in a bid to stop the confiscation.

The Russian Foreign Ministry has called the seizure of the plane "cynical and shameless theft."

Volga-Dnepr founder Alexei Isaikin, a former military economist, built the company into a global leader in oversized cargo transport using the Antonov An-124 in the 1990s. He was sanctioned by the U.S., Canada and the U.K. following the invasion of Ukraine.

Ownership of the airline has since passed to senior executives Igor Aksenov, Valery Gabriel, Sergei Dyachkov and Vildan Zinnurov.

https://www.themoscowtimes.com/2025/05/ ... ane-a88977

[vilhelm]

Venemaa naftatuludest moodustatud fondi likviidsed varad võivad ammenduda juba sel aastal, kui fondist kantakse raha riigieelarve täiendamiseks sama moodi nagu varem ja nafta hind ei tõuse, leiab Soome Panga arenevate turgude analüüsikeskus (Bofit). Bofiti andmeil on sõja algusest alates naftafondi likviidsed varad vähenenud kahe kolmandiku võrra.

Vene režiimijuhi Vladimir Putini administratsioon on aastate jooksul kogunenud naftaraha kasutanud sõja ajal paisunud eelarvedefitsiidi rahastamiseks. Kui fondi ressursid otsa saavad, peab administratsioon sõjapidamiseks raha leidma laenates, kulutusi kärpides või makse tõstes, vahendas väljaanne Helsingin Sanomat keskpanga analüütikuid. Helsingi Ülikooli Venemaa keskkonnapoliitika professori Veli-Pekka Tynkkyneni hinnangul tabaksid need meetmed tavalisi venelasi. "Putini administratsiooni eesmärk agressioonisõja ajal on olnud isoleerida keskmine venelane sõja majanduslikest mõjudest," ütles Tynkkynen lehele. "Kui fondi likviidsus saab otsa ja administratsioon on sunnitud kasutama kallimaid lahendusi, tajuksid tavalised venelased sõda oma igapäevaelus ja oma majanduses," lisas ta.

Eelmise nädala lõpus vihjas Kreml võimalusele alustada Ukrainaga otsekõnelusi ning Briti ajaleht Financial Times teatas anonüümsetele allikatele tuginedes, et Putin on pakkunud sõja peatamist praegusel rindejoonel. Soome riigikaitse kõrgkoolis luureuuringute professorina ja Turu Ülikooli majandusprofessorina töötava Kari Liuhto hinnangul tähendab see, et majandusteadlased on oma sõnumiga Putinini jõudnud, kuna ta on viimasel ajal andnud märku valmidusest pidada läbirääkimisi.

https://www.err.ee/1609677290/hs-venema ... a-lahemale

Kunagi Ukraina Forbes arvutas ja leidis, et Ukraina sõja kulu Venemaale on jämedalt võttes 300 miljonit USD/päev (see oli 2023 keskmine, lihtsuse mõttes oletame, et praegu sama). Tulu fossiilsete energiakandjate müügist peaks olema jämedalt võttes Venemaale praegu 650 miljonit USD/päev (perspektiivis väheneb, sest nafta hinna ennustused nii 2025 kui ka 2026 on allapoole). Neid arve ei saa hästi võrrelda kasvõi sellepärast, et naftatulu on kõvas valuutas, sõjakulud aga rublades (+ muud faktorid). Aga lihtsalt mingi skaala tekitamise mõttes läheks siis ca pool energiakandjate jooksvatest müügituludest jooksvate sõjakulude katteks.

Brent nafta hind:

2021: 70
2022: 100
2023: 82
2024: 80
2025: 75 (seni, ennustus teine poolaasta 62)
2026: 59 (ennustus)