Nimelt on foorumis varem peamiselt Lähis-Ida teemade puhul äramärkimist leidnuvad head kolleegid Birgit Poopuu ja Benjamin Klasche saanud Tallinna Ülikooli juurde loodud julgeolekuinstituudi kaasjuhtideks: https://arvamus.postimees.ee/8242871/fo ... -tuulutada .
Stiilinäiteid:
Poopuu pole rahul sellega, et iga kord kriisi puhkedes satutakse Eestis šokiseisundisse ja hakatakse rääkima eksistentsiaalsest ohust: «Ressursid suunatakse kohe sõjalisse kaitsesse ja unustatakse kõik see, mida teadlased on just öelnud, et peaks olema prioriteetne.» Tema sõnul tuleb selle asemel investeerida rahuinfrastruktuuri, ning see tähendab paljusid asju, sealhulgas sidusat julgeolekut, «mis tagab, et meie riik loob ja toetab majandussüsteemi, mis ei süvenda ebavõrdsust, vaid tõstab inimesi sellest välja».
Poliitikutele on tõenduspõhine lähenemine keeruline, sest et see võtab aega, valimistsüklid – ja see tähendab, et ühtlasi nende eesmärgid – on lühiajalised. «Raha probleemidele visata on palju lihtsam kui tegelikult nende asjadega sisuliselt tegeleda,» sõnab Poopuu, tuues näiteks ÜRO programmi «Naised ja julgeolek», mille toetamise huvi vähenemist põhjendas Eesti välisministeerium kaitsekulude tõusuga.
Siit justkui kumaks läbi arusaam, et sõja eelduseks on sisepinged niiöelda "meie pool" ja sellest lähtub ka prioritiseerimine. Kui selline arusaam on, siis on see vale ning ühtib moskoviitliku propagandaga.Hetkel kulub suur osa projekti ressurssidest venekeelsete narvalaste perspektiivide – kuidas suhtuvad nemad Eestisse ja mida nad peavad julgeolekuprobleemideks – uurimiseks. «Narvas toimub intensiivne välitöö, ja tulevikus loodame teha seda veelgi rohkem ka väljaspool Eestit. Samuti jälgime tähelepanelikult teisi konflikte, sealhulgas Gazas, Sudaanis, Süürias ja muidugi Ukrainas,» lubab keskuse sakslasest kaasjuht.
Keskuse jaoks on oluline teema ka kriitiline mereinfrastruktuur – näiteks kaablid ja laevateed. «Tahame tõstatada küsimuse ka ökoloogilise julgeolekuriski kohta, mis puudutab seda, mida me Läänemeres teeme või tegemata jätame,» selgitab Klasche. Samuti soovivad nad käsitleda tuuleparke rannikul ja energiajulgeolekut Eestis, sealhulgas debatti põlevkivi, tuumaenergia ja väikeste elektrijaamade üle.
Lisaks on keskuse juhtidel plaanis uurida Eesti avalikku ruumi, kus inimesed iga päev elavad: näiteks seda, kus ja kuidas kohtuvad eesti- ja venekeelsed eestimaalased. «Üks meie projektidest puudutab Lasnamäed, mida käsitleme ruumilise planeerimise vaatepunktist – kus need kogukonnad kohtuvad, kus tekivad konfliktid ning kuidas neid saaks leevendada,» ütleb Klasche.
Sakslase sõnul on nende peamine eesmärk ennetada konflikte, mitte hakata neid lahendama alles siis, kui n-ö sõda juba käib. Eestis olevat tema hinnangul tegelikult suur valmisolek kasutada tõenduspõhist lähenemist, ta oli kaasatud vastava raporti koostamisse, kuid puudu on mõned tööriistad ning poliitikuid survestab valimistsükkel ja valijad. Viie protsendi kaitsekulu eesmärk on tema sõnul populaarne, ent ühedimensiooniline eesmärk. Jällegi - paljud täitevvõimu ametnikud ilmselt plaksutavad mõttes selle avalduse peale, aga pole osanud sõjalise kaitse rahastuse priviligeerituse probleemi (ükskõik, kas see on ainult tajutud probleem või tegelik) artikuleerida.
