Autotehnikateema

[isakene]

Valesti sekundeerid.
Ei ole õige. Oli olemas ka iseseisev mudel nimega Gaz-53F...

Ei vaidle vastu. Erandeid on alati ja enamasti pidada nad reeglit kinnitama.

[Kapten Trumm]

...Nii on tehasest tulenud 51 mootoriga 53-d, Pobeda mootoriga Gaz-21d ja 2101 sisuga 2103-d. ...

53 sellesse loetelusse hästi ei sobi, sest sama välimusega, kuid kuuesilindrilise Chrysleri-Dodge'i mootoriga (GAZ-11 jne.) mudel GAZ-52 elas täiesti iseseisvat elu, ja enam-vähem sama pikalt kui 53.

Ma viitasin sellele, et Gaz-53 kinkimiseks kallile parteile tuli hädaga luua hädamudel Gaz-53F, et "lubadus saaks täidetud". Gaz-52ga pole siin midagi pistmist, tõesti eksisteerisid nad paralleelselt, aga Gaz-53F oli ikkagi Gaz-53 hädamudel tähtaja täitmiseks.

[Kapten Trumm]

vbl samal põhjusel, miks keegi ihaldab vigaselt vermitud münte.
01 sisu on koledam võrreldes 03 sisuga. Ilu muidugi on vaataja silmades.

Kes autosid kogub või endale pensionisammast sedasi teeb, selle jaoks on vast oluline see, et need nõuka plaanitäiteks tehtud väikeseerialised "ajutised" mudelid on selleks palju väärtuslikumad kui tavamudelid, mida venes on igas teises garaazis. Seal ei mängi rolli, et Vaz-2103 veluursisu on palju mugavam kui 2101 vakstusisu või et kindalaekas asuv massilüliti on mugavam kui kapotialune.

Lisaks 2103 teemal on olemas veel selline "ükssarv" nagu 21031, mis on siis 2103 2106 1600 cc mootoriga. 1300 cc mootoriga 21033-sid on küllalt, aga 1600 mootoriga olen ainult youtubest näinud. Punase klapikambrikaanega seejuures.

[Peeter]

Ja siis olid (ja ka on) veel olemas Vaz-2102, 03 sisu ja mootoriga- VAZ-21023 Lada 1500 DL Estate. Neid tehti ekspordiks. Ja pärast olid samamoodi 04-d, 07 sisu ja mootoriga ja kapoti-mordaga, lisaks veel 5-ne kast- 21043, Lada Riva-l veel ka rool paremal. Uuel vene-ajal tehti juba ka 1,7-st ja 1,8-st. Ja siis olid veel Vaz-idele Belgias pandud automaatkastid.
Mille kohta oleks huvitav infot saada, oleks 1,8-ne(1,7?) rida-neli 2106 mootori miilitsaversioon, 06-e kolvid ja veelgi pikem vändakäik (nb! ei räägi siin vankel Vaz-311-415-test).

[Peeter]

Autosid oli vähem aga linnas oli lebra hullem, karbussid ja diiselbussid tekitasid vahel ikka paraja gaasikambri.
Ma väiksest peast ei kannatanud üldse autosõitu, lebra ajas konkreetselt oksele.

Pärnust küll sellist asja ei mäleta

Mäletan EPA-ajast õppejõu juttu, et Eestis olevat kõige "vingusemaks" kohaks mõõdetud Tartus Riia mäe tõus.
Kogu liiklus käis läbi kesklinna ja ringtee puudus.

Seal Riiamäel all Vanemuise poolses küljes üles tulles oli 80-ndail ka suur sellekohane hoiatustahvel üleval. Et jalakäijad teaksid hoiduda. Siis oli muidugi selle suurimad põhjustajad vaevaliselt mäest üles ronivad täis-järelkäruga (mitte kutsikaga!) Maz-kallajad, millel siis tonnkilomeetrite arvestuseks ilgem liivakoorem peale oli lajatatud. Kui Maz oma ilgema ülekoormaga 1-2-käiguga üles roomas, siis selle tahmalondi ette-kätte ei olnud seal tõusuküljel kõnniteel küll soovitav jääda, ega ammugi mitte seda hingata. Lisaks veel need Ikarused, millel õhufilter umbes oli. Mõlemad grupid olid igapäevased liiklejad sellel lõigul, nii liivavedu, kui linnaliin. Lisaks loomulikult veel kogu muu liiklus.

[retti]

Pärnust küll sellist asja ei mäleta

Mäletan EPA-ajast õppejõu juttu, et Eestis olevat kõige "vingusemaks" kohaks mõõdetud Tartus Riia mäe tõus.
Kogu liiklus käis läbi kesklinna ja ringtee puudus.

Seal Riiamäel all Vanemuise poolses küljes üles tulles oli 80-ndail ka suur sellekohane hoiatustahvel üleval. Et jalakäijad teaksid hoiduda. Siis oli muidugi selle suurimad põhjustajad vaevaliselt mäest üles ronivad täis-järelkäruga (mitte kutsikaga!) Maz-kallajad, millel siis tonnkilomeetrite arvestuseks ilgem liivakoorem peale oli lajatatud. Kui Maz oma ilgema ülekoormaga 1-2-käiguga üles roomas, siis selle tahmalondi ette-kätte ei olnud seal tõusuküljel kõnniteel küll soovitav jääda, ega ammugi mitte seda hingata. Lisaks veel need Ikarused, millel õhufilter umbes oli. Mõlemad grupid olid igapäevased liiklejad sellel lõigul, nii liivavedu, kui linnaliin. Lisaks loomulikult veel kogu muu liiklus.

[Erureamees]

Kes tahab lõõgastushetkel näha milliseks on võimalik hea tahte ja täieliku ignorantsusega auto muuta soovitan YT kanalit Just Rolled In. Nii kõvasi mehi on Eestist ikka raske leida.

[OLAVI]

Vanemad mehed meenutavad, et Autobaasi diislite remondihallis üle 50 aasta vanuseid mehi eriti ei töötanud, sest enamus lukseppi olevat enne ära surnud.

[Tegelane5]

Reaalsus on, et karburaatormootoriga autod haisevadki oluliselt rohkem, kui kaasaaegne tehnika. Ükskõik kui hästi ka karpat ei timmiks, on nad ikkagi kümneid kordi saastavamad, kui sissepritse süsteemid. Asi ei ole ainult nõukogude tehnika mahajäämuses vaid sama bensiinivingu üle kurtsid ka Ameerika suurlinnade elanikud.

Viimased sõiduautodele pandud karburaatorid olid juba algeliste ajudega (ntks Ecotronic) ning ka katalüsaatoritega- too Ecotronic suutis segu niipalju reguleerida et oli pmtslt võrreldav monopritsega. Isegi pöörete piiraja oli olemas. Nõuka tehnika oli suures osas katkesti süütega ehk siis segu peab olema krehvtisem, kuna lahja segu süütamiseks on tugevamat sädet vaja kui katkestiga võimalik, sellest ka meeletu ving.
VBolla uhiuuena, karburaator ja mootor üldse õieti seadistatuna oli asi parem?

[Kapten Trumm]

Sissepritse on neist ülikeeruliseks aetud karbussidest siiski töökindlam. USAs, mis on kõva karburaatorimaa, on selline praktika, et need tehase imekarbussid asendatakse enamasti aftermarket mehhaanilistega, kus võibolla on elektriline õhuklapp.

Ja teatud probleemid on karbussiga lahendamatud, nagu põhiosa ajast töötav peadoseersüsteem pole "pressure sensitive" st sellest ei saa hästi toimivat ülelaadimist pluss probleemid õhurõhu/tiheduse dramaatilisel muutumisel (miks vene autod läksid peale vihma paremini edasi kui kuumal keskpäeval).

Karbuss liigsete klapikestega pole ülearu töökindel, NSVL autodel ilmus 1980ndatel selline pisiasi nagu sundtühikäigu ökonomaiser (elektriline vidin, mis keeras bensiini tühikäigu kinni, kui sa mootoriga pidurdasid). Pideva nöökimise tõttu oli see enamikel autodel "pimedaks tehtud". Lihtsalt auto suri sul kesk Tallinna liiklust välja kui võimsust vaja oli, mäletan end isaga ise kuskil Pärnu mnt ääres kapott püsti karbussi kallal õiendamas). Eriti kui bensiini kvaliteet oli nagu oli ja normaalseid kanistreid ka polnud (roostesodi).

[Kapten Trumm]

Tuumasõja jaoks oleks hea ikka vanakooli diislit kuuris hoida. 50 EUR on Eestis aastamaks, selle kannatab ära.

Inimene harjub puhta õhuga kiiresti ära. Ükspäev sõitsin linnas ühel Audi 80-l taga ja isegi mitte väga lähedal. 2-3 autot oli vahet.Bensiiniving oli täitsa tuntav kuigi sellel pole mitte karburaator vaid algeline Jetronic. Suvel tulevad mõnikord soomlased oma vanade 7-seeria Volvodega laeva ja siis tuleb autodekil õud peale.
Tuli meelde et kuskil 1980-ndate keskel kirjutasin keskkoolis kohustuslikku klassikirjandit. Teema oli umbes sama roheline kui praegult et maailm on hukas ja kõik on ära lagastatud. Ma tõin näite Tallinnast Sossi mäe pealt et rahutuvid kukuvad pea ees vastu kuuma asfalti kui mõni maikasärgis tüüp poolhaakega Ziliga , hambad tangis, mäest üles pressib. Lõppu kirjutasin universaalset jura et seda maailma päästmist peab alustama rohujuure tasandilt ja igaüks meist saab midagi ära teha ja koos liigutatakse suuri ju ja nii edasi ja tõesti. Sain vist tänu poliitkorrektsele lõppsõnale hindeks isegi nelja. Aga bensiinivingu probleem oli siis tõesti olemas.

Saksa 80ndate sissepritseautodel on enamasti tehakse etteantud HC sisaldus kuni 200 ppm, ükebro moodsatel on sama norm 100 ppm. Pole kuigi suur vahe. Probleem on enamasti ikka selles, et nendel ürgaegsetel mehhaanilise pritsega Audidel on see HC näit tegelikkuses umbes 1000. HC ongi see, mis võtab nina kipitama (pooleldi põlenud bensiin). Lihtsalt süsteem on kulunud ning ei tööta mingit moodi.

Ülevaatuse saavad selle skeemiga, et üldine norm kuni 1987 autodel on meil 1000 ppm, põhjusel, et paljud tootjad tootsid veel karpaautosid, aga nt BMW pakkus alates 1984 juba täisdigitaalset mootorijuhtimist (Motronic), kus aju juhtis juba süüdet kah.

[OLAVI]

Sissepritse on neist ülikeeruliseks aetud karbussidest siiski töökindlam.
USAs, mis on kõva karburaatorimaa, on selline praktika, et need tehase imekarbussid asendatakse enamasti aftermarket mehhaanilistega, kus võibolla on elektriline õhuklapp. ...

Näiteks eelmainitud Ecotronic karbussi seadistamise juhendmaterjalid olid 20 A4 lehel.
Aga suurem probleem, et miks Ecotronicud ruttu lammutusse jõudsid oli see, et varuosana ei olnud võimalik isegi (plastist) ujukit ega ujuki nõelkappi saada ja selle asemel pakuti tervet karpat, mis maksis auto enda hinda.
Kui kummalgi lõõril on oma ujukikamber ja kui ühes neist ei ole nivoo õige, siis ei saagi karpat normaalselt tööle.

[Kapten Trumm]

Olen põhiliselt kokku puutunud nõukas (DAAZ) toodetud Weberi ja Solexi karbussidega ja need on täiesti mõistliku töökindluse ja remonditavusega asjad. USA Holley karbusse olen ka natuke näppida saanud. Aga noh, seal pole erilist elektroonikat ja see ikaldunud sundtühikäigu ökonomaiser tuleb mõistagi eemaldada.

Võrreldes Ladadel kasutatud imeasjade hiljem on need täitsa toimivad - uutel Ladadel pidi olema midagi viga, kui check engine parasjagu ei põle.

Kuidas töötab näiteks 2141 mosse peal olev 21083 karbuss (Solex litsensi järgi toodetud), pani mind positiivses mõttes üllatuma. Erinevalt vanemate Ladade Weberi omast ülitäpne töö, mingeid liigseid liigutusi pole tarvis. Pumpad kapoti alt bensiini üles (kui auto on mõnda aega seisnud), tõmbad toore nupu välja ja keerad võtit, mootor käivitub vähem kui sekundiga, nii öelda võtme näitamisel. Ei mingeid gaasipedaaliga pumpamisi ega asju - seda tehes "läheb täis". Muidugi eeldusel, et küünlad, juhtmed ja süüde on korras-õiged.

[parkija]

Õpetage vahelduseks , kuidas vabaneda autos olevast lõhnakuuselebrast , lõhnakuuse viskasin minema , lebra on alles .

[Kapten Trumm]

Kasuta neid lõhnapudeleid, hoopis parem lebra