Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Fucs]

Veel 80-ndail, kui Sõbramajas või LinnaKuldis oli pidu samaaegselt Ohvitseride Maja venediskoga, siis võis linna peal kuskil mõni "vägivaldne stõkovka" toimuda. Kettide ja mille kõigega veel. Mäletan, et kui ca83või84 käis Sõbramajas diskol teema, et "venelased kesklinnas laiavad jälle", siis Sõbramaja linnapoolse naabri aed kaotas suure osa oma lippidest ja "mingipoolriita" halgusid võeti kah kaasa, et venelasi tümitada. Praeguse Kaubamaja ja Vanemuise vahelise selle "võsastunud elukeskkonnapargi" alal toimus täies ulatuses suur lööming, kuhu miilits sisse ei läinud, vaid oma autodega oodati tiba kaugemal ja võeti järjest ära perimeetrile sattunuid

Kirjutamata memuaare ENSV-st...

Mul oli uude kohta ümberkolides uues elukohas, 1974- nõukavägede väljaviimiseni, suur NA ohvitseride (korter)maja "tagaõues" ja kasvasin üles keskkonnas, kus vähemalt pooled lapsed, kellega väljas koos sai oldud või kokku sai puututud, olid venelased. Mängisin tatikana usinasti jalgpalli ja jäähokit, kus 70-80% olid trennides ja mänguväljakutel venelased. Sestap oli mul juba lapsena üsna varakult vene keel suus ja tundsin ka paljusid vene rahvusest kohalikke kaake. 80-datel olid jah nn "rahvustevahelised" tülid ja löömingud üsna tihti, eriti pubekaealiste seltskondade vahel (wiki jms defineerivad pubekaealised 11-19 vanustena). Kuna mul oli vene keel suus ja tundsin ka mõndasid vene pubekatest "kambapealikke" ("autoriteete"), siis saadeti mind tihti venelastega "läbirääkimistele", kui kambad jälle kusagil linna peal kokku said... üldjuhul sai asjad selgeks räägitud ja vaieldud, ning suuremaid lööminguid kodulinnas ei mäleta... tavaliselt oli teemaks kummastki kambast ühe tegelase omavahelise tüliga ja vahel siis lasti neil kahekesi omavahel ka asjad ära lahendada nii, et kambad seisid eemal ja vaatasid pealt, kuigi paljudel vbl rusikad sügelesid...

Aga me käisime 80-ndatel mõned korrad muuhulgas ka nt Tapa linnas "peol" (diskod ja videodiskod jms avatud üritused) ja ühel korral neist läks seal ka kohalike venelastega suuremaks lööminguks.

Pidu toimus Tapa raudteelaste klubis (suur saal) kus nüüd on vist Grossi kauplus. Üldiselt oli kirjutamata reegel toona, et "külalisesinejad" (võõrad peole tulnud) kohalikke neidiseid tantsitada ja seebitada ei tohtinud, muidu võis kohe mölluks minna. Seda teades läksime kaheksase seltskonnaga, "omad tantsutüdrukud" kaasas, kokku 4 poissi ja 4 tüdrukut. Silm pandi kohe saali sisenedes meile peale kui võõrastele ja üsna kohe tuldi ka vene rahvusest kohalike poolt "nokkima" ja küsimusi esitama. Ma seltskonnas ainsa korraliku venekeele oskajana siis sain kuidagi olukorrad maha rahustatud kuni peo lõpuni. Pidu lõppes vist 00:00 ja viimane buss millega Tapalt ära sai, väljus ka mäletamist mööda ~00:00. Seega hakkasime vähe varem juba klubist bussijaama poole oma seltskonnaga liikuma. Aga meile võttis sappa kohe 5-6 vene rahvusest jorssi, said meid kätte ja panid tee kinni. Üks meie pundi poiss oli prillidega, sellel löödi avapauguna kohe prillid otsa ette puruks. Edasi läks kohe pikema jututa rabelemiseks ja paar venelast võtsid välja kummivoolikutest isetehtud kumminuiad (voolikud olid mingit rauda täis topitud, et raskemad oleks) ja kasteedid (nõuka aja suurte siibrite/kraanide keeramispidemetest tehtud)



Plikad jooksid bussijaama minema, neid keegi kinni ei hoidnud. Bussi veel ees ei olnud.
Saime korraliku kooslepi (mina oma elu suurima). Mul siiamaani kasteedist jääv arm lõua all. Õnneks hambad jäid kõigil suhu ja terveks. Mõlemad silmad paistetasid järgmiseks päevaks tumesiniseks ja pidi "tikud vahele panema", et lahti püsiks...

Saime lõpuks kuidagi jooksu ja bussijaama/peatusesse. Buss sõitis just ette. Jooksime sitaste ja veristena bussi, bussijuht ei tahtnud peale võtta... seletasime läbisegi karjudes, et venelased tapavad meid kohe ära, kui ta meid bussi ei lase ja bussijuht lasi meid peale. Venelased tulid bussijaama järgi ja tahtsid meid bussist välja tarida. Bussijuht pani uksed kinni ja siis paar venda ähvardasid bussijuhti juhiukse taga, et kui see uksi lahti ei tee, saab ise ka kere peale ja teised kangutasid LAZ bussi reisijate uksi samal ajal lahti. Bussijuht pani käigu sisse ja sööstis minema, ning nii me pääsesime...

Toona oli ka "tavaks", et kui kusagil võõras linnas-alevis-alevikus kohalikelt tappa said, siis organiseeriti millalgi hiljem kättemaksuaktsiooniks suurem kamp ja mindi tagasi vastukaaluks/karistuseks "kohalikke peksma", aga meil sellist hullu ja lolli mõtet õnneks tookord pähe ei tulnud, et minna Tapale kohalikega uuesti kaklema. Küllap saime liiga kõvasti, et uuesti selle kordumist tahta...

Tallinnas sai ka pidudel käidud, aga seal nügimisest ja pusklemisest meil kordagi kaugemale asjad ei läinud. Ja võõras kohas hakkasid sulle turja ka kohalikud eestlased, mitte ainult venelased.... Kundas ühel koolipeol korra oli just vene rahvusest kohalikega mingi väiksem tõuklemine.
Üks kuum koht Tallinnas, kus ägedad peod olid, oli J. Tombi nimeline Kultuuripalee. Teine oli Keldrimäe kultuurimaja/rahvamaja. Tartus käis möll EPA ametiühingu klubis....

Sellised kenad lood siis.

[Sander17]

Minuteada jäi see tapmine lahendamata

Kuulasin just Peeter Urmi 1982. aasta intervjuu arhiivist üle ja ta ütles, et temale lihtsalt räägiti seda arstitudengi julma tapmise lugu, talle läks see hinge ja kirjutas raamatusse sisse. Kõik peale tudengi tapmise fakti enda oli raamatus vaid autori fantaasia.

[Xender]

Ma kasvasin üles ida - virumaal ning võin kinnitada, et vene noored üksteist ei tampinud mitte kuidagi väiksema innuga. Leningradis, kus sai üsna palju käidud sugulaste juures, toimus noorte vahel täismõõdulised tänavalahingud, kus õhtul valesse kohta keerates võisid olla tunnistajaks, kus nii sadakond noort üksteist tümitavad.

Ega eestigi noored end tagasi ei hoidnud maakohtades - elavalt on meeles ühele Võru peole sattudes, kus kohalikud madistasid Põlvast tulnud tegelastega. Lendas samamoodi hambaid, verd ja kõike muud.

See oli lihtsalt teine aeg, teiste kommetega. Noori enam pole sellisel hulgal, ning palju huvitavam on nagunii kusagil Call of Duty-s üksteist tümitada, kui kusagil pargis.

[Runkel]

Viimane näide pole just nõukogude korra kuritegevuse kasuks.
Võrreldes vabariigi kuritegevusega on, ma arvan, kuritegevus teisenenud. Isikuvastased kuriteod on tugevalt vähenenud, aga juurde on tulnud nt nõukogude ajal tundmatu suurus küberpettused, millega, nagu lehest võib lugeda, saadakse märkimisväärseid summasid ja varasid kätte. Varavastaste kuritegude kohta julgeks arvata, et ka siin on vabariigi aegu kõva vähenemine toimunud ilmselt, sest nõukogude ajal oli normaalsus riigi tagant varastada. Eraisikutel oli vara nagu oli - kellel Mosse, kellel kopikas, kes ostujärtsus. Muude varade omamisega tasus ettevaatlik olla, võis plate peale sattuda, nagu paremate kolhooside juhtidega nt juhtus.
Eesti ja vene jõukude ja üldse rahvuste pinnalt vaen oli isereguleeritud minu kodukandis nõnda, et aeg-ajalt paiskusid kokkupõrked massitaplusteks, kui mõni silmatorkavam eestlane või vanka peksa sai, siis koonduti, kuid üldine seis oli selline, et nt sama kortermaja eestlased ja vankad üksteisega ei kakelnud, hoiti üksteisest eemale, ja üldiselt oli teada, kus käisid koos tiblunnid ja kus eesti kutid, hoiti omaette. Täielik segregatsioon.
Üks faktor, mis võib statistikat mõjutada on kuritegevusest teatamine, registreerimine. Nüüd ollakse sellega usinamad, sest miilitsat polnud mõtet tülitada. Või võtame nt perevägivalla. Nõukogude ja vene kultuuris on põhimõte - kui peksab, järelikult armastab. Nüüd võib asi minna väga teravaks, ka meedia poolt.
Aga ega ma kellegi nõukogude nostalgiat rikkuda taha, mis rusikatega sisse pekstud, neid väärtuseid juba ei väära.

[retti]

akf Fucs mainitud ja venelastel kasutuses olnud võitlusvahendite hulka lisaksin veel - rapiiritoorikud.
Olid sporditarvete kauplustes vabamüügil ega maksnud 60tel sisuliselt midagi. Ise tehti vaid käepide.

[Fucs]

Ma kasvasin üles ida - virumaal ning võin kinnitada, et vene noored üksteist ei tampinud mitte kuidagi väiksema innuga. Leningradis, kus sai üsna palju käidud sugulaste juures, toimus noorte vahel täismõõdulised tänavalahingud, kus õhtul valesse kohta keerates võisid olla tunnistajaks, kus nii sadakond noort üksteist tümitavad.

Ida poole Kiviõlist me ei roninud
Sompa (samoje opasnoje mesto posle Ameriki) ja Ahtme olid kuulsad kohad

1987 kui ma juba Moskvas kroonus olin, toimus veebruaris Gorki pargis TšePe (eriolukord). Meid aeti kohale, vedasime miilitsapataljoni ajateenijaid sinna. Räägiti 500-1000 -dest noorest, kes kokku tulid. Seal tahtsid omavahel materdama hakata Moskvas kuulus "Ljubertsõ" linna (kohe Moskva külje all) gäng ehk "Ljuberid" (peksid rutiinselt linnas (Arbatil ja Gogoli tänaval näiteks) punkareid, hipisid, lillelapsi, rokkareid jms "mittenõukogudelikku" staffi mis hakkas tekkima) ja nende vastased Moskvast. Seal oli mitu päeva TšePe, rongid ja bussid peeti kinni, mis Ljubertsõst Moskva poole sõitsid ja otsiti gängi liikmeid ning kangutati siis rongist ja bussidest maha ning veeti sidrunitega minema.

Kevad-suvel 1987 käis mingi möll Gogoli tänaval ("mittetraditsiooniliste" kokkusaamise koht). Nägin kõrvalt kui mööda sõitsin.

Sügisel 1987 oli mingi suurem madin "Kitaigorod"-is (nn "Hiinalinn", Moskva linnaosa kesklinna ja KGB peamaja lähedal). Me seisime Mjasnitskaja tänaval õhtul ja ootasime oma vägesid objektilt, kui hakkasid saabuma soomustatud miilitsa KAMAZ-id jm eritehnika ning Dzeržinski polgu miilitsapataljoni ajateenijad, kes parkisid oma kärud kohe meie kõrvale ritta. Me sõitsime enne minema, kui asjast mingit selgemat pilti jõudsime saada. No ja neid asju ikka oli veel 1987-1988...

Edit:
Tuli järsku meelde selline looke....

Jüri Mikk kuulutas 1. septembril välja näljastreigi, nõudes sel viisil MRP ja selle lisaprotokolli avaldamist. 30. septembril demonstreeris ta Moskva Punasel väljakul, kandes loosungit “Nälgin alates 1. sept, protestiks MRP ja selle salaprotokollide mitteavaldamise vastu”. Paari minuti pärast toimetati Mikk miilitsasse ning saadeti seejärel Moskva SAO ülema asetäitja kindral Sarankovi määrusega Moskvast välja.

Meie Elu Our Life : Estonian weekly, nr. 14, 8 aprill 1998
https://dea.digar.ee/?a=d&d=meieelukana ... ----------

Seal oli keegi eestlannast naisterahvas ka, kes kinni võeti koos Mikkuga

[Fucs]

Aga ega ma kellegi nõukogude nostalgiat rikkuda taha, mis rusikatega sisse pekstud, neid väärtuseid juba ei väära.

WTF ?
Ehk härra joonistaks pikemalt lahti mida ta selle lausega mõtles?

[Kriku]

Sügisel 1987 oli mingi suurem madin "Kitaigorod"-is (nn "Hiinalinn", Moskva linnaosa kesklinna ja KGB peamaja lähedal). Me seisime Mjasnitskaja tänaval õhtul ja ootasime oma vägesid objektilt, kui hakkasid saabuma soomustatud miilitsa KAMAZ-id jm eritehnika ning Dzeržinski polgu miilitsapataljoni ajateenijad, kes parkisid oma kärud kohe meie kõrvale ritta. Me sõitsime enne minema, kui asjast mingit selgemat pilti jõudsime saada.

Mina olne kuulnud mingit folkloorset legendi sellest, kuidas "julged poisid" läksid Moskvas "šanghai triaadi" (ehk siis maffia) vastu - et mis värvi vööd põhitegijatel ikka olid ja mis spordialadel jne. Võimalik, et selle sündmuse järelkaja...?

[Fucs]

Mina olne kuulnud mingit folkloorset legendi sellest, kuidas "julged poisid" läksid Moskvas "šanghai triaadi" (ehk siis maffia) vastu - et mis värvi vööd põhitegijatel ikka olid ja mis spordialadel jne. Võimalik, et selle sündmuse järelkaja...?

Ei tea, pole kuulnud. Nende miilitsapataljoni vendadega, kes kohale tulid, sai paar sõna vahetatud, nemad teadsid, et kusagil mingis (öö)klubis (uus nähtus toona NLiidu pealinnas) mingi oleng ja mingi jõuk läks sinna klubisse neid laiali peksma. Aga meil väeosas hiljem liikusid jutud, et hoopis mingi poliitiline värk olevat olnud... et mingi rahvamass olevat kusagil kogunenud ja liikvele läinud mingite plakatitega ja miilitsapati omad olevat saadetud sinna KGB peamaja juurde ahelikke moodustama ning tõkestama, et kui äkki tahavad Dzeržinski väljakule ja Lubjankale minna...

Need igasugused "vöödega vennad" ja tipptasemel või pooltipptasemel sportlased olid default juba igas toonases jõugus sees ja peamiselt ninamehed (Ljuberid olid vist enamuses sportlastest jms kokku pandud jõuk). Poksijad, maadlejad ja tõstjad olid ka väga minev artikkel, keda võeti avasüli sellistesse gängidesse vastu

Üldiselt hakkasid ka Moskvas 1987 ja eriti 1987 sügisel - 1988 kevadel, toimuma igasugused poliitilised aktsioonid. parkides ja väljakutel igasuguste plakatite jms staffiga rahvas, mitte enam ainult noored. Nägin. Kuulsin.

Ma liikusin muuhulgas pidevalt ka Lubjanka-Novõi Arbat-Kutusovi prospekt-Možaiski maantee. Selle serva jäid kesklinna poolses otsas kohad, kus selliseid asju korraldati. Arbatil kogunes "kunstirahvas" ja toona "mittetraditsionaalid". Kutuzovi prospekti servas oli "Borodino lahingu panoraammuuseum", mille kõrval prospekti servas oli minu lemmik "sõõrkiukiosk", kus tehti kohapeal kuumi pontšikuid millele peale raputati tuhksukurt. See oli raudpoltkindel peatumiskoht alati. Selle muuseumi ees oli suurem väljak kus vahel rahvas kogunes. Kohe ca 200m edasi oli Kutuzovi prospekti keskel Triumfikaar mille juurde vahel koguneti, kohe natuke (100m) veel edasi linnast välja, oli suur "Võidu" memoriaal koos hästi suure "Võidu" pargiga, kuhu koguneti ja pärast parki tuli suht kohe "Poklonnaja mägi" järgmise võidumonumendiga. See ala kõik kokku moodustas sellise mõnusalt suure territooriumi, kus rahvas sai koguneda ja vajadusel ka laiali joosta, mida oli võimudel raske ümber piirata, hallata ja kontrolli alla saada.

See Kutuzovski prospekt oli poliitiliste sündmuste keerises ja keskpunktis ka 1993 riigipöördekatse ajal. Just sealt kõmmutas tank silla pealt "valget maja" ja seal ummistasid Tamani diviisi masinad kogu tänava



Mäletan, et meil väeosas räägiti, kuidas keegi pani ennast mingi poliitilise aktsiooni käigus Punasel väljakul (või seal läheduses kusagil) isegi põlema ja hirmus jama oli sellest. Aasta võis olla nii 1986 (maist), 1987 või 1988 (juulini).

Ilupilt mittetraditsioonilistest moskvalastest traditsioonilise tanki otsas 1993 aastal....

[Kriku]

Ma ei oska praegu öelda, kellele, kas Pelevinile või Vellerile, kuulub lause "Tankid tulistasid sillalt, nagu Moskvas ikka kombeks" .

Mati Graf kirjutab väga veenvalt, et meie siin ENSV-s olime tükk aega selline unine nurgake. Koha peal võis küll tunduda, et oleme suured radikaalid, aga kui Kesk-Aasias ja Kaukaasias juba konkreetselt sõda pidama taheti hakata, aga Baltikumis ülikondades ja lipsudega seltsimehed hääle puhtaks köhatasid ja siis tasasel häälel, kohati isegi meeldiva baritoniga, arutlema hakkasid liiduvabariikide suveräänsuse olemusest ja piiridest, siis ilmselgelt tegeles keskvalitsus esimeses järjekorras teps mitte Baltikumiga - mis muidugi oligi meie õnn. Moskvas ja Leningradis oli toda alternatiivset elu ja protestivaimu mingil ajal ka palju rohkem näha kui Tallinnas.

[Rebane11]

Ma kasvasin üles ida - virumaal ning võin kinnitada, et vene noored üksteist ei tampinud mitte kuidagi väiksema innuga. Leningradis, kus sai üsna palju käidud sugulaste juures, toimus noorte vahel täismõõdulised tänavalahingud, kus õhtul valesse kohta keerates võisid olla tunnistajaks, kus nii sadakond noort üksteist tümitavad.

Ega eestigi noored end tagasi ei hoidnud maakohtades - elavalt on meeles ühele Võru peole sattudes, kus kohalikud madistasid Põlvast tulnud tegelastega. Lendas samamoodi hambaid, verd ja kõike muud.

See oli lihtsalt teine aeg, teiste kommetega. Noori enam pole sellisel hulgal, ning palju huvitavam on nagunii kusagil Call of Duty-s üksteist tümitada, kui kusagil pargis.

Võromaalt paar vana kildu.
Kas tii tsura ka pitto lääva? Tiia õih,a tan na väitsi ihova.
Või siis juhtum, kus poeg isale pussi makku lõi:
Kas ma sinnu nii oppasi?
Oi kurat, käänama ka pidi.
Võro kiil vigane, polegi siin Sangaste kihelkonna põhjaservas enam kellegiga ammu kõnelda.
Valgas, õhtuti üksi minna oli kõhe.

[olavsu1]

Mul on siis õnneks läinud, ma pole kunagi mingitel pidudel tolknend. kuid varitsustesse olen sattunud küll.
Enamasti piirduti asjade lõhkumisega. Pärast hr. Lvov'iga kohtumist, lakkasid varitsused kui noaga lõigatult.
Pärast El Popola Ĉinio ajakirjast õpitud istumisasendi selgeks saamist hakati kartma. Ära seda puutu, see käib kuskil karatrennis.

Venelased on vaid ühel korral tülinorida üritanud. Pärast noa näitamist taltusid imesiva.
Ma ei jõudnud lõikama asudagi kui hirmsa kisaga 5 meetri kaugusele karati ja igasuguse huvi puudust väljendati.

//kui ma diskot tahan, siis teen ma seda endale ise või lasen seda hollandlastel teha, kui internet juhtub olemas olema.

[vanahalb]

Ega eestigi noored end tagasi ei hoidnud maakohtades - elavalt on meeles ühele Võru peole sattudes, kus kohalikud madistasid Põlvast tulnud tegelastega. Lendas samamoodi hambaid, verd ja kõike muud.

See oli lihtsalt teine aeg, teiste kommetega. Noori enam pole sellisel hulgal, ning palju huvitavam on nagunii kusagil Call of Duty-s üksteist tümitada, kui kusagil pargis.

No mis jutt nüüd Vist alles eelmisel aastal tõlkisin töö juures soomlastele õhtalehe artiklit kus kirjutati et Põlva Passatimeeste ja Võru BMW-omanike vahel plaaniti massitaplust. Sellist kus musttuhat hinge peab surma surema ja vajuma hauapimedusse. Keegi olevat lehmaraamatus öelnud et Passat on kehv auto. Politsei sai käe vahele. Ma sõitsin just siis Soomes põhimõtte pärast +25 a vana Passatiga ja soomlased olid näost täitsa kaamed et kas ma olen ka mingi jõugu liige

Varasematel aastatel - kui oli piisavalt venelasi ja eestlasi siis tekkis veelahe sinna ja kui ei olnud siis kakeldi omavahel. Kui oli nii vähe rahvast et kampadeks ka ei jätkunud siis tampisid vanemad nooremaid.
Nõukaajal olin ma alles liiga naga et kuskil tantsupidudel käia. 1980-ndate lõpus aga tekkisid juba eraomandi alged ja salooni omanikule ei meeldinud sugugi kui seal pidevalt kakeldi. Viib koha maine alla. Ja mumeelest venelased üldiselt ei käinud seal kus eestlased ning vastupidi. Meil olid kõige lähemad venelased Loksal ja me küll eriti kokku ei puutunud-. Loksa jaanituli - mäh? Tuttavaid ei ole, esinejad on jamad, lõkkepuud on märjad - mõttetu koht kuhu minna. Lihtsalt nädalalõppudel käisime mingil ajal Loksal tihti aga mul on see koha nimigi meelest läinud. Kuivoja või Kuivajõe kämping võib-olla ?.... kui kiriku tagant Lohja järve poole minna. Ei mäleta et seal venelasi oleks olnud. Neil olid omad augud- mumeelest rannas ja laevatehase kandis. Kuskil laevatehase juures ükskord käisime ja seal ei toimunud küll midagi. Telekas mängis ja paar nukra näoga meest trimpasid nurgas õlut.

Üks ajastule väga iseloomulik baar oli suures plaanis Peterburi mnt ja Loksa tee ristis. Kaks vana raudteevagunit, müüdi lahtist õlut ja videomakilt tuli alates hommikust nii kaua kuni viimane kunde ära kukkus hardcore pornot. Seal sumisesid kohalikud külamehed. Venelased ei käinud seal kuigi Dvigateli suvilad olid praktiliselt kõrval. Mina ka ei käinud - programm oli üksluine ja õlu ilge lake. Lisaks vett hulka pandud et kõigile jätkuks.

Aga näiteks Kunda kohta rääkis küll üks kunagine töökaaslane et nemad kaklesid poisikestena seal ikka rahvustepõhiselt. Kedagi ära ei tapetud ega vigaseks ei löödud aga kui venelaste kätte jäid siis andsid kesta peale ja määrisid pea ehitusobjektilt varastatud bituumeniga kokku. Niimoodi et muidu puhtaks enam ei saanudki kui tuli omal juuksed maha ajada. Nad tegid venelasega muidugi samamoodi kui mõne kätte said. Mekandis kus venelasi polnud pidi vahel suuremate poiste eest eemale hoidma. Pommisid küpsiseid ja võisid otsast lahtise raudtünni sisse panna ning künkast alla lükata. Ma ei tea kas nüüd ka niimoodi tehakse?

[lennumudelist]

Mina olen veel nooremast põlvkonnast ja ei ole massikaklust, ei rahvuse põhist ega muud, näinudki. Kogemused algavad 90-ndatest.

Punkaritel ja skinheadidel olid probleemid, mis muusikaüritustel (ikka alkoholi abiga) võisid eskaleeruda. Mina olen alati olnud moodsate vahendite usku ja pole pärast keskkooli kedagi käega lööma pidanud. Pipar on kõik lahendanud. Muudab neiud noormeestega võrdseks ja kaotab arvulise ülekaalu siseruumides. Piisab usutavast ähvardusest, et nüüd järgneb pipar, ja peo korraldajad hoolitsevad reeglina riiukuke rahustamise eest. :)

Varastamise huvilistega on olnud teisiti. Neid on tulnud balloone tühjaks lastes korrale kutsuda. Üks teistelt varastanud varganägu sai maha joostud. Noore ja rumalana korra ei olnud pipart ja oh häda, löödi nina katki. Õnneks kasvas õiges asendis kokku. :)

[paadikapten]

Kas nõuka ajal oli rahval selliseid vahendeid nagu pipragaas jne? Pisargaasiga "õnnistamistest" olen kuulnud.
Mõnikord on pipar abiks kah. Kusagil aastatel peale 2010-t oli kaks juhust, kus mul õnnestus röövel pipragaasiga niipalju eemale peletada, et sain ette võtta tegevusi ohu likvideerimiseks. Esimesel korral oli pätt täis ja toibus varsti, aga õnneks jõudis enne kohale politsei. Teisel korral ei saanud ma kellegi pihta, aga juga ehmatas 3 nolki momendiks nii kaugele, et mul avanes võimalus jalgrattaga nende nina alt tuld tõmmata.
Olen näinud vene teismeliste tülisid, kus pipart pruugiti. Näiteks mindi ühele noorele tänaval kallale, löödi ta pikali ja siis lasti gaasi näkku. Miskipärast keeldus ohver politsei abist