Nutt ja hala

[AMvA]

Vaat , ei tea kuidas täpselt nende eu toetustega oli , mõned teadjad väidavad et oli iga riigi asi , milleks toetusi küsida , meie "vuntsid" küsisid , et saaks infrastruktuuri kaasajastada ehk teedesse ja betooni raha uputada , teised kes lõunapool ja põllumeeste proteste ei talu küsisid toetusi põllumeestele , kui tõene see kõik on , aga kunagi keegi Vikerraadios esinedes nõnda väitis .

Ei-ei , põllumajandustoetused on ikka igale EL riigile ette nähtud. Ette nähtud on nad niimoodi et EL kunagised asutajad saavad protsentuaalselt kõige rohkem, näiteks Soome hilisema liitujana juba vähem ja viimases lõpus liitunud Idablokk juba oluliselt vähem. Või teistmoodi õeldes - Tallinnas müüakse dumpinghinnaga Hispaania tomatit ja see on ebaaus konkurents.
Soomes noh, minumeelest ei osteta põhimõtteliselt niisugust kaupa (seda peaks kaupluste ostujuhtidelt täpsemalt uurima) . Täna vaatasin, Prisma suurustes poodides on ainult Soome enda tomat või kurk , üle 3 EUR/kg. Poola või Hispaania oma polegi näinud.

Maaelu väljasuretamisest üks kättejuhtunud artikkel.
https://www.pollumajandus.ee/uudised/20 ... setoetused

Käsitleb ühtlasi USA ja EL toetuste võrdlust. Vana Euroopa , Ilmselt siis ka Austria , suured toetused olevat mõeldud sealsete väiketootjate hingeshoidmiseks. Idabloki toetusi, olgugi et nad on väikesed kasutatakse seevastu kohalike suurtootjate kapitaliseerimiseks. Nii see maaelu välja surevatki?

Soome riik (mitte EU) toetab jõhkralt kasvuhoone alust põllumajandust. Korra vaatasin meie Prismas Soome kurgi ja meie Luunja kurgi hind erines 4 korda

[vanahalb]

No ei tea. Meie kandis läks esimesena hingusele just põllumeestele kuuluv kombinaat Kiius. Liiga väike. Siis Rävala, see oli mu mäletamist mööda 1998 a Vene kriisiga seotud kui sealt maalt kauba eest enam raha ei saanud. Kombinaatidega oligi nii et piima tahtsid kõik saada aga raha selle eest maksta kellelgi polnud. Põllumees omakorda ei saanud piima varuks toota nagu viljaga võimalik oleks. Kui ära ei anna tuleb minema visata. Piimakombinaadid laenasid end lõhki et igasuguseid potensiaalseid euronõudeid täita.
Vend, ca 500-600 elajat , müüb piima juba aastaid Leetu ja pole probleeme olnud. Leedukad soristasid eurobürokraatidele kummikusse ja lasid vanade nõukaaegsete kombinaatidega rahulikult edasi. Praegult maksab Põhja- Eestist Leetu veetud piimast tehtud jogurt Tallinna Maximas vähem kui Eestis sama hinnaga ostetud piimast tehtu.
---
Kumb kurk Eesti Prismas siis rohkem maksis? Mina olen vaadanud et Soome kurk või tomat on ilgelt kallid , samas odavat Poola või Hispaania oma nagu Eestis pole õieti näinudki.

[Kriku]

Kohalikest saavad orjad nagu vanasti....

Ega siis "vanasti" kohalikud sellepärast orjad olnud, et neil maaomandit polnud. Tegelikult oli peaaegu et vastupidi - pärisorjus tähendas oma maavalduse külge kinnistamist. Muuhulgas ja paljude agadega muidugi.

[maksipoiss]

Soome riik (mitte EU) toetab jõhkralt kasvuhoone alust põllumajandust. Korra vaatasin meie Prismas Soome kurgi ja meie Luunja kurgi hind erines 4 korda

Selveris oli Soome oma kilohind umbes euro jagu odavam

[Walter2]

Probleemid hakkasid sellest et Eesti riigil pole riiklikku põllumajanduspoliitikat (pole siiamaani). 80-ndate lõpus kui muutused lahti läksid tehti Taluseadus, mille alusel hakati maid taludele välja jagama (toimus see vägagi subjektiivselt). Hiljem tuli maareform koos Omandireformi seadusega, mis tehtu suuresti tagasi pööras. Endised suurmajandite juhid pooldasid ideed minna põllumajanduses suurfarmide ja -ühistute teele (siin olid ilmselt ka omad soojad huvid mängus). 97 aastal kaotati piirangud maade müümisel jur. isikutele (sh. ka välismaalastele), kellel puudus igasugune huvi kohalikku maaelu ja ettevõtlust edendada. EL-ga liitumine ja sealse turu avanemine pani lõpliku põntsu eesti põllumajandusele, mis ei suuda ilma toetusteta tänapäevani oma toodangut ühisturul realiseerida. Võib ju heietada, et vabaturg peabki asjad paika loksutama aga praegune EL põllumajandusturg pole kuskilt otsast vaba ega turumehanismidele tuginev. Esimese asjana tuleb kohe meelde erinev suhtumine taimekaitsevahendite kasutamisse EL-s (mis on lubatud poolakale pole lubatud eestlasele).

[Kriku]

97 aastal kaotati piirangud maade müümisel jur. isikutele (sh. ka välismaalastele), kellel puudus igasugune huvi kohalikku maaelu ja ettevõtlust edendada.

Ja mis nad selle maaga siis teevad?

[AMvA]

Probleemid hakkasid sellest et Eesti riigil pole riiklikku põllumajanduspoliitikat (pole siiamaani). 80-ndate lõpus kui muutused lahti läksid tehti Taluseadus, mille alusel hakati maid taludele välja jagama (toimus see vägagi subjektiivselt). Hiljem tuli maareform koos Omandireformi seadusega, mis tehtu suuresti tagasi pööras. Endised suurmajandite juhid pooldasid ideed minna põllumajanduses suurfarmide ja -ühistute teele (siin olid ilmselt ka omad soojad huvid mängus). 97 aastal kaotati piirangud maade müümisel jur. isikutele (sh. ka välismaalastele), kellel puudus igasugune huvi kohalikku maaelu ja ettevõtlust edendada. EL-ga liitumine ja sealse turu avanemine pani lõpliku põntsu eesti põllumajandusele, mis ei suuda ilma toetusteta tänapäevani oma toodangut ühisturul realiseerida. Võib ju heietada, et vabaturg peabki asjad paika loksutama aga praegune EL põllumajandusturg pole kuskilt otsast vaba ega turumehanismidele tuginev. Esimese asjana tuleb kohe meelde erinev suhtumine taimekaitsevahendite kasutamisse EL-s (mis on lubatud poolakale pole lubatud eestlasele).

Sa võiks oma väidete kinnituseks mingid tõendused ka tuua, näiteks see taimekaitsevahendite näide.

Ja lisaks täpsustaks sinu jaoks üle, et EL-is on ühtne põllumajanduspoliitika, kuna põllumajanduse toetused tulevad EL tsentraalsest eelarvest, siis oma põllumajanduspoliitika ei tule kõne alla.
Ja tahaks sult veel vastust küsimusele, kust otsast ei ole Eesti tooteid võimalik ühisturul realiseerida? Minu teada toodab Eesti näiteks piima 2 korda rohkem, kui siseturul tarbitakse. Kuhu see ülejäänud piim siis läheb?
Veidi lugemist sulle https://agriculture.ec.europa.eu/common ... -policy_en

[Walter2]

Sa võiks oma väidete kinnituseks mingid tõendused ka tuua, näiteks see taimekaitsevahendite näide.

https://www.err.ee/1609668656/taimekait ... e-olukorda
hiljutine uudis

Ja tahaks sult veel vastust küsimusele, kust otsast ei ole Eesti tooteid võimalik ühisturul realiseerida?

Rõhk oli sõnal: ilma toetusteta

[AMvA]

See taimekaitsevahendite jutt jääb natuke segaseks. Ma saan aru, et probleem ei ole tegelikult selles, et mingid vahendid oleks keelatud, vaid et nad on siin registreerimata? Samas väga keeuline on taimekaistevahendite tootjaid sundida oma tooteid vägisi registreerima. Või see peaks olema EU ülene.

Mis puudutab turundust, siis kuna kõik EU riikide põllumajandustootjad saavad toetusi, siis on täiesti selge, et ilma toetusteta ei olegi võimalik turundada.

[vanahalb]

EL-ga liitumine ja sealse turu avanemine pani lõpliku põntsu eesti põllumajandusele, mis ei suuda ilma toetusteta tänapäevani oma toodangut ühisturul realiseerida. Võib ju heietada, et vabaturg peabki asjad paika loksutama aga praegune EL põllumajandusturg pole kuskilt otsast vaba ega turumehanismidele tuginev.

Eesti ei peagi ilma toetuseta suutma toodangut realiseerida sest terve EL saab põllumajandustoetusi. . Probleem on selles et Eestile antakse vähem kui vanadele olijatele.

Ehk siis kas Eestile tuleb toetusi juurde anda, vanalt Euroopalt vähemaks võtta või eurokolhoos pikalt saata ja prantslastele sellised tollid kehtestada et isegi Trump mühataks heakskiitvalt

[AMvA]

EL-ga liitumine ja sealse turu avanemine pani lõpliku põntsu eesti põllumajandusele, mis ei suuda ilma toetusteta tänapäevani oma toodangut ühisturul realiseerida. Võib ju heietada, et vabaturg peabki asjad paika loksutama aga praegune EL põllumajandusturg pole kuskilt otsast vaba ega turumehanismidele tuginev.

Eesti ei peagi ilma toetuseta suutma toodangut realiseerida sest terve EL saab põllumajandustoetusi. . Probleem on selles et Eestile antakse vähem kui vanadele olijatele.

Ehk siis kas Eestile tuleb toetusi juurde anda, vanalt Euroopalt vähemaks võtta või eurokolhoos pikalt saata ja prantslastele sellised tollid kehtestada et isegi Trump mühataks heakskiitvalt

Samas vist see erinevus ei ole enam nii suur, kui ta alguses oli. Alguses eelistas Eesti riik teadlikult infrastruktuuritoetusi pindalatoetustele. Nüüd on need sarnasemaks läinud. Kuna EL põllumajandustoetuste süsteem on jube keeruline, siis ma ei leidnud head ja kokkuvõtvat tabelit toetuste kohta.
Siit võib ennast igasugustest arvudest sassi lugeda https://agriculture.ec.europa.eu/cap-my ... tsheets_en

[isonts]

Ma võin tuua ühe näite kus Mart Laariga ei olnud mitte midagi tegemist.
Väike talu. 10 lehma ja omajagu põllumaad. Kasvatati vilja ka kartulit. Kartulit müüdi reeglina Tallinnas turul. Vili kuivatati oma kuivatis, mis oli saadud soomest kasutatuna väiketalunike abina. Lisaks oli veel ca 20 mesilastaru ja metsa nii, et jagub veel mitmele põlvkonnale kui mõistlikult majandada.
Kõigepealt suri välja see lehmadega jantimine. Noored inimesed tahtsid ikka aegajalt pidule minna või ringi liikuda, aga lehamdega olid sa lehma ori. Iga hommikul oli vaja kell 5 lüpsta sama protseduur ka õhtul. Mitte ühtegi korda vahele jätta ei ole võimalik.
Vilja kasvatamine kestis nii kaua kui vanale NIVA le veel doonorilt juppe sai. Uue kombaini ostmiseks vahendeid ei olnud ja polnud nii palju maad ka, et oleks ära tasunud. Sellel ajal ei olnud veel viljavõtmise teenusena pakkumine levinud nagu seda on nüüd. Vilja kasvatamisega oli siis kõik. Kuivati töötab siiamaani, aga kuna kõik maad ümberingi on suurte talunike käes rendil ja neil on omal suured moodsad kuivatid siis läheb kuivati ilmselt vanarauda.
Kartuli kasvatus kestis nii kaua kui oli kalleid sugulasi, kes aitasid seda pooltasuta üles võtta.
Nüüd põllumaad suurtalunikele välja renditud.
Pole see väiketaluniku elu lust ja lillepidu. Kui loomad siis oled looma ori. Kui tahad põldu harida siis vana tehnikaga raiskad aega ja kütust. Sinna juurde liida see, et sul on vaja pidevat rahavogu, et endale ja abikaasale haigekassat ja hoia jumal selle eest, kui keegi peres haigeks juhutus jääma. Kui sulane siis viimasele korraliku palka maksta. Vahel ongi lihtsam maa välja rentida ja ise korralikul palgatööl käia. Muret vähem. Lisaks kogud palgatöölisena pensionistaazi ja võibolla 2.sammast..

[Fucs]

Jäi juhuslikult ette.
See nimekiri siin viewtopic.php?p=876767#p876767 saab lisa.

Hankija
Ametlik nimi: Riigimetsa Majandamise Keskus
Ostja õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus

2.1 Menetlus
Pealkiri: Sündmusturundusteenus
Kirjeldus: Hanke esemeks on sündmusturundusteenuse tellimine (sh ideed ja teostus vastavalt igakordsele tellimusele), sh vajadusel hübriid- ja veebisündmused. Igal aastal korraldab RMK (edaspidi „Hankija“) tavapäraselt sündmusi ja üritusi töötajatele, klientidele, partneritele ja laiemale avalikkusele (sh sündmused klientidele alates 15 inimesest, RMK-sisesed 50-800 inimest ning laiemale avalikkusele suunatud kuni 5000 inimest). Sündmused on mõeldud näiteks teenuste (RMK matkarajad, konverentsid, loodushariduse võimalused, RMK külastuskeskused, valminud objektide avaüritused, looduskaitsevaldkonna teavitussündmused jne) tutvustamiseks, klientide ja/või töötajate rahulolu tõstmiseks, partnerite ja klientide tänamiseks jms ning need võivad toimuda samaaegselt, erineva või sarnase formaadiga üle Eesti.

https://riigihanked.riik.ee/rhr/api/pub ... 38998/html

Leping (hanke võitja) Osaühing Jolos (11646604)
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/p ... ts/7407158

*

RMK miljonihange: riigi rahad voolavad peosaalidesse

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on hiljuti välja kuulutanud riigihanke sündmusturundusteenuse tellimiseks. Kuid hange, mille eeldatav maksumus on 1 200 000 eurot, tõstatab küsimusi riigi raha otstarbeka kasutamise kohta.

RMK, organisatsioon, mille eesmärk on riigimetsa majandamine, on otsustanud investeerida suure summa raha ürituste korraldamise teenustesse. See summa ületab sotsiaalteenustele ettenähtud rahvusvahelist piirmäära, milleks on 750 000 eurot, mis paneb mõtlema, kas selline kulu on tõesti vajalik ja õigustatud.

Hanke kestus on 24 kuud ning see algab 20. septembril 2024. Kui 1,2 miljonit eurot kahe aasta peale võrdselt ära jaotatada, on ühe nädala kulutusteks ette nähtud keskmiselt 12 000 eurot.
https://majandus.postimees.ee/8074453/r ... saalidesse

[Rebane11]

Ma võin tuua ühe näite kus Mart Laariga ei olnud mitte midagi tegemist.
Väike talu. 10 lehma ja omajagu põllumaad. Kasvatati vilja ka kartulit. Kartulit müüdi reeglina Tallinnas turul. Vili kuivatati oma kuivatis, mis oli saadud soomest kasutatuna väiketalunike abina. Lisaks oli veel ca 20 mesilastaru ja metsa nii, et jagub veel mitmele põlvkonnale kui mõistlikult majandada.
Kõigepealt suri välja see lehmadega jantimine. Noored inimesed tahtsid ikka aegajalt pidule minna või ringi liikuda, aga lehamdega olid sa lehma ori. Iga hommikul oli vaja kell 5 lüpsta sama protseduur ka õhtul. Mitte ühtegi korda vahele jätta ei ole võimalik.
Vilja kasvatamine kestis nii kaua kui vanale NIVA le veel doonorilt juppe sai. Uue kombaini ostmiseks vahendeid ei olnud ja polnud nii palju maad ka, et oleks ära tasunud. Sellel ajal ei olnud veel viljavõtmise teenusena pakkumine levinud nagu seda on nüüd. Vilja kasvatamisega oli siis kõik. Kuivati töötab siiamaani, aga kuna kõik maad ümberingi on suurte talunike käes rendil ja neil on omal suured moodsad kuivatid siis läheb kuivati ilmselt vanarauda.
Kartuli kasvatus kestis nii kaua kui oli kalleid sugulasi, kes aitasid seda pooltasuta üles võtta.
Nüüd põllumaad suurtalunikele välja renditud.
Pole see väiketaluniku elu lust ja lillepidu. Kui loomad siis oled looma ori. Kui tahad põldu harida siis vana tehnikaga raiskad aega ja kütust. Sinna juurde liida see, et sul on vaja pidevat rahavogu, et endale ja abikaasale haigekassat ja hoia jumal selle eest, kui keegi peres haigeks juhutus jääma. Kui sulane siis viimasele korraliku palka maksta. Vahel ongi lihtsam maa välja rentida ja ise korralikul palgatööl käia. Muret vähem. Lisaks kogud palgatöölisena pensionistaazi ja võibolla 2.sammast..

Sai need lehmad lüpstud,mul lõpuks vist kõige pisem kari, kus Alfa Laval torusselüps oli.(praegu D Laval) . Kuivati ka oli. Kombainid - esimene pisike Sampo, hiljem suurem Massey Fergusson 507. Kolhooside jäänukitel oli mingi rasvakiht, meil mitte. Praegu paha kuulda, kuidas toetatakse jaanalinnu ja muude eksootiliste tegelaste talusid. Meil omaaegses vallas jäid alles 3,kes omal ajal vaikselt susserdasid. Ühe kaasa valla maakorraldaja, teise maksuameti inspektor, kolmas ise töötas metskondade liitmiseni metsaülamana ja abikaas tal panga laenuosakonna juhataja. Nad said lisasissetulekut ja mingil hetkel kui rahakraanid avanesid, olid nad elus ja puhkesid õide.
Ma pidin enda, abikaasa ja sulase eest maksma kõik maksud. Nendel seda vaja polnud.

[Rebane11]

See taimekaitsevahendite jutt jääb natuke segaseks. Ma saan aru, et probleem ei ole tegelikult selles, et mingid vahendid oleks keelatud, vaid et nad on siin registreerimata? Samas väga keeuline on taimekaistevahendite tootjaid sundida oma tooteid vägisi registreerima. Või see peaks olema EU ülene.

Mis puudutab turundust, siis kuna kõik EU riikide põllumajandustootjad saavad toetusi, siis on täiesti selge, et ilma toetusteta ei olegi võimalik turundada.

Taimekaitsevahenditega olukord -tea kuidas praegu aga 10 aastat tagasi oli jabur. Kõik preparaadid, mis juba turul, tuli uuesti registreerida, patakas pabereid igaühe jaoks. Meie firma nime polnud kanistritel, pidi kleepima ja kleepima.
Toetustest. Lihtsalt Eesti oma tootjaid ei toetanud ja avas ühepoolselt turu.