Nutt ja hala

[Jaanus2]

Nii see eesti kultuur välja sureb. Nende kiikedega peabki saama üle võlli kiikuda. Huvitav, mis meie kiikingust saanud on - külakiigest väljaarenenud moodsast spordialast? Surmavalt ohtlikuna rangelt karistatav?

[Kapten Trumm]

Eks nende ülevõllikiikumistega on liigselt õlli kaaninud jaanitulelisi küllalt traumapunkti ja ratastooli sattunud kah.
Et kiigel võiks olla mingi tugevusarvutustega tüüpprojekt tehtud, on arusaadav, aga milleks ehitusluba?
Ehitusloa protsess on Eestis puhas formaalsus, kus kontrollitakse lihtsalt paberite ja kooskõlastuste olemasolu, mitte kiige tugevust.
Ehk kui projekt on vigane ja kiik puruks läheb, tagab ehitusluba vaid KOV puhtaks poisiks jäämise.

Näiteks puitkarkass maja ehitamisel kirjutab sulle iga projekteerija, et ehitatakse tugevusorteeritud puidust. Mis sa arvad, kuipalju seda tegelikult jälgitakse? Külakiik aga peakski olema tugevussorteeritust ning süvaimmutatud (välistamaks selle pehmeks mädanemise).

[AMvA]

Toetust makstakse hektari kohta. Näiteks samas Hollandis, kus kartul annab 2 saaki aastas, on toetus hektari kohta kordi suurem. Väike ime siis, et see kipub meie omamaist välja suruma.

Kust sa võtad, et Hollandis saadakse kaks kartulisaaki?

Ametlik statistika ütleb, et aastasaak hektari kohta on 42 tonni, mis on sama mis Eestis

[TALUPOEG TALUJA]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12037 ... a-vahemaks

Vahelduseks muul teemal. Tahate külakiike? Vaja on projekti, kasutusluba, ohutussertifikaati ja ohutuse eest vastutavat isikut. Noh, et oleks kedagi vastutusele võtta kui keegi kiigelt kukub.

SEE on juba vana nali. Kümneid aastaid tagasi jagati toetusi külakiige ehitamiseks. Mul oli juba ennemalt plaan oma maale looduskaunisse kohta mäe otsa teha suur kiik. Sai valda helistatud ja uuritud... ma ei saanud(ei oleks saanud) seda toetust sellepärast, et ma ise ei oleks tohtinud seda isegi ehitada! Vähempakkumise korras siis oleks ehitaja otsitud jne. Nahh! Lõin käega ja ka motivatsioon oli kui peoga pühitud! Tänu lollidearmeele on meil eestis ikka hulga häid asju tegemata jäänud!

PS. Külas on ka lapsed vist kõik suureks kasvanud ja pole ehk seda kiike ka vaja, sest siin pole eriti inimesigi.

[AMvA]

Kõik räägivad kohalikust, aga Rimi piimaletis rabatakse kõige rohkem neid Rimi inhouse pakis piima, mis on toodetud tont teab kus (ilmselt Leedus).

https://www.rimi.ee/epood/ee/tooted/pii ... l/p/814150

[AndresTy]

Lihtsalt anekdoodina seoses pestitsiididega, Põhja-Hispaanias näiteks on külluslik roheline niiske kliima, aga putukaid on väga vähe. Kõik õitseb ja hea kui üks mesilane kuskile ära eksinud on. Öösiti küll sügisel-kevadel plussis, aga olen näinud poole aasta jooksul vaid ühte sääske.

Jääb veidi arusaamatuks, mida sa silmas pead. Kas seda, et kõik putukad on surnuks mürgitatud, või seda, et mürgitada tegelikult polekski vaja, kuna seal neid niikuinii pole?

[AndresTy]

Oma süü on siin ka ostjal, kuna keskmine nuustik rabab supermarketis ikkagi kõige odavamaid asju, kuigi reootikas toetaks kõik kohalikku põllumeest. Kõik räägivad kohalikust, aga Rimi piimaletis rabatakse kõige rohkem neid Rimi inhouse pakis piima, mis on toodetud tont teab kus (ilmselt Leedus).

See odava kahtlase piima rabamine käib ka täna, kus me enam ei ela sellises vaesuses nagu 90-ndatel. Kujutame nüüd ette seda kui "õnnelikud" oleks tarbijad 90-ntatel olnud, tollastes oludes, kui kaitsetollide kehtestamisega oleks odav imprortkaup lettidelt kadunud. Selles mõttes oli kaitsetollide mittekehtestamine tollal igati riigimehelik otsus. Tarbijad - kes oleme me kõik - versus põllumehed keda on mingi mõni protsent. Igati arusaadav, et arvestatakse ikka enamusega.

[drawulf]

Jääb veidi arusaamatuks, mida sa silmas pead. Kas seda, et kõik putukad on surnuks mürgitatud, või seda, et mürgitada tegelikult polekski vaja, kuna seal neid niikuinii pole?

Nii, see postitus:

Kohtusin hiljuti inimesega, kes võtab seireproove Eesti veekogudest, kui tulevad need suvised Sahhaara tolmutormid (sinna sisse satub ka Lõuna-Euroopa "materjali", siis pidi Eesti veekogudes toimuma kummaline pestitsiidide taseme piik. Tahan öelda lihtsalt seda, et nii Põhja-Aafrikas kui Euroopa kõrbeks muutuvas lõunaotsas pannakse keemiat niiet küllalt. Paljud kasvuhoonekultuurid kasvatakse seal avamaal ja et putukad liiga ei teeks, siis pritsitakse niiet paha hakkab.

Ma lihtsalt tahtsin üles märkida, sellele lisada, oma kui üksikisiku tähelepaneku sellel teemal Hispaanias. Ei pretendeeri ei bioloogiks ega ökoloogiks ega ka mitte põllumeheks, rahu nüüd

[isonts]

Ega need Brüsseli toetused ka väga erine ju. Samasugune turu solkimine.
Soojades maades, kus kultuurid annavad 2 või 3 saaki aastas, makstakse palju rohkem kui meil.
Näiteks juba Hollandis annab kartul põllul 2 saaki aastas. Meil annab ühe.

Vbl see tõttu, et mitu korda rohkem on vaja maad harida ongi neile toetus ka mitu korda suurem?

Toetust makstakse hektari kohta. Näiteks samas Hollandis, kus kartul annab 2 saaki aastas, on toetus hektari kohta kordi suurem. Väike ime siis, et see kipub meie omamaist välja suruma.

Lõunamaades, kus taimekasvu tingimused on palju paremad ja kus mõnes kohas kannatab kasvatada aastaringselt, on suuremad põllumajandustoetused ebaõiglased. Põhjamaades on taimekasvu periood palju lühem (väheseid kultuure saab üle ühe saagi).

Aga too palun numbrid välja. Siis saab võrrelda.
Toetus võib hektari kohta olla, aga see summa arvutatakse ikka välja mingi valemiga. Kas meil on haritaval maal ka mitu korda suurem toetus, kui sellel murulapil, millel kord aasta niiduk peal käib? Kas teise/kolmanda saagi saab ilma harimisele tehtud kuludeta kätte?

[AndresTy]

Jääb veidi arusaamatuks, mida sa silmas pead. Kas seda, et kõik putukad on surnuks mürgitatud, või seda, et mürgitada tegelikult polekski vaja, kuna seal neid niikuinii pole?

Nii, see postitus:

Kohtusin hiljuti inimesega, kes võtab seireproove Eesti veekogudest, kui tulevad need suvised Sahhaara tolmutormid (sinna sisse satub ka Lõuna-Euroopa "materjali", siis pidi Eesti veekogudes toimuma kummaline pestitsiidide taseme piik. Tahan öelda lihtsalt seda, et nii Põhja-Aafrikas kui Euroopa kõrbeks muutuvas lõunaotsas pannakse keemiat niiet küllalt. Paljud kasvuhoonekultuurid kasvatakse seal avamaal ja et putukad liiga ei teeks, siis pritsitakse niiet paha hakkab.

Ma lihtsalt tahtsin üles märkida, sellele lisada, oma kui üksikisiku tähelepaneku sellel teemal Hispaanias. Ei pretendeeri ei bioloogiks ega ökoloogiks ega ka mitte põllumeheks, rahu nüüd

Ühesõnaga - vastus, mis on tegelikult mittevastus. OK....küsin siis lihtsamalt. Väidad, et:

....anekdoodina seoses pestitsiididega

Anekdoodil on alati ka puänt, mis on selle sinu anekdoodi puändiks?

[Jaanus2]

Toiduga isevarustamine on oluline, nagu ka oma riigis elektri tootmine. Saab aru siis, kui tõsisem jama majas ka väljast enam soodsalt või mittesoodsalt sisse tuua ei saa millegipärast. Eestis saab ka kaks kartulisaaki, kui natuke pingutada - paned eelindatud varase sordi kartuli varakult maha, võtad jaanipäeva paiku üles ja paned sinnasamasse uue seemne maha - sügiseks saad veel ühe saagi. Et lõunamaal on hea ja soe, siis on seal ka kahjureid rohkem ja peab rohkem mürgitama. Ühtlasi võtab see ära ka kasulikud putukad. Lisaks mürgijäägid toodangus.

[AMvA]

Toiduga isevarustamine on oluline, nagu ka oma riigis elektri tootmine. Saab aru siis, kui tõsisem jama majas ka väljast enam soodsalt või mittesoodsalt sisse tuua ei saa millegipärast. Eestis saab ka kaks kartulisaaki, kui natuke pingutada - paned eelindatud varase sordi kartuli varakult maha, võtad jaanipäeva paiku üles ja paned sinnasamasse uue seemne maha - sügiseks saad veel ühe saagi. Et lõunamaal on hea ja soe, siis on seal ka kahjureid rohkem ja peab rohkem mürgitama. Ühtlasi võtab see ära ka kasulikud putukad. Lisaks mürgijäägid toodangus.

Kas selle rohkem mürgitamise kohta ka mingeid tõendeid või lihtsalt vaatasid lakke ja mõtlesid et nii on?

[Jaanus2]

Ikka vaatasin lakke, kuidas siis muidu. Otsi üles taimekaitsevahendite kasutamise statistika maade kaupa, kasvatatavate kultuuride kaupa. Isegi Eestis peab nüüd rohkem mürgitama, seoses kliima soojenemisega - muidu enam saaki ei saagi. Enne oli lihtsam ja mõnikord sai üldse ilma mürgita hakkama. Tulevad lõuna poolt ka need kahjurid, keda siin varem ei olnud, talvel ei võta külm ka neid enam ära.

[drawulf]

Anekdoodil on alati ka puänt, mis on selle sinu anekdoodi puändiks?

Vabandan, tahtsin öelda seda, aga eesti keeles nii tõesti õige ei ole. Ma ei tea, mis on õige termin.

- Kapten Trumm ütles, et pestitsiide näikse lõunas palju kasutatavat.

- Putukate arvukus on üleüldiselt langemistrendis ja miks, selle kohta saab targematelt lugeda Wikis millele viitasin.

- Kui öeldakse, et lõunas kasutatakse palju rohkem pestitsiide, mõtlesin et võiks teha omapoolse märke:
Põhja-Hispaanias mina isiklikult näen väga vähe putukaid võrreldes Eestiga. See üllatab mind. Kurvastab ka.

Kõik! Mul ei ole sulle mingit salajast tagamõtet kuskile ära peidetud. Äkki ongi normaalne, siis tore

[AMvA]

Ikka vaatasin lakke, kuidas siis muidu. Otsi üles taimekaitsevahendite kasutamise statistika maade kaupa, kasvatatavate kultuuride kaupa. Isegi Eestis peab nüüd rohkem mürgitama, seoses kliima soojenemisega - muidu enam saaki ei saagi. Enne oli lihtsam ja mõnikord sai üldse ilma mürgita hakkama. Tulevad lõuna poolt ka need kahjurid, keda siin varem ei olnud, talvel ei võta külm ka neid enam ära.

Äkki postitad siia ka, sul nagu ma aru saan on koht teada, kust neid andmeid näeb? Või teed Olavit?