Nutt ja hala

[TALUPOEG TALUJA]

Mees ja koer tüüpi ettevõtjal kes pakub kolimisteenust ei tule ka keegi õhtul valutavat selga masseerima, isegi Tlna kesklinnas.

Siin Sa luiskad! Tallinnas on naiste valik suurem, sest kõik naised jooksevad Tallinna peale võidu hea elu peale! Jälle minu arvamus, krt.

T.

[slider]

siin peab tegelt nõustuma, kui hommikuks ikka veel selg kange on siis tuleb omal peeglisse vaadata ja vastavalt oludele tegutsema asuda.

[TALUPOEG TALUJA]

Nõus.

[Turist 47]

Mees ja koer tüüpi ettevõtjal kes pakub kolimisteenust ei tule ka keegi õhtul valutavat selga masseerima, isegi Tlna kesklinnas.

Siin Sa luiskad! Tallinnas on naiste valik suurem, sest kõik naised jooksevad Tallinna peale võidu hea elu peale! Jälle minu arvamus, krt.

T.

Just. ... hea elu peale. Ok
Aga, valik? Kas on suurem?
Sinu "selja masseerimine" ei tarvitse olla "kohale jooksmise koht"?( )

Täna me oleme kokku leppinud , et meesinimesed peavad ise hakkama saama.
Naised teevad, ka Tallinnas, kaasaegseid asju - arendavad ennast, pürgivad sõltumatuteks-isehakkamasaavateks.
Nii, et "mees ja koer ettevõtjad" on omapead. Kui nad just eriti jõukad ei ole.
Või umbes nii.
Lihtsalt kobisesin. Ei muud.
Ei olnud "nutu-hala"

[TALUPOEG TALUJA]

"Kohalejooksmise koht" tekib kohe, kui ütlen: " Raha pole probleem!".
Muidugi pärast tuleb mokaotsast kobiseda vaikselt, et: "Raha ei ole."
Ja eks nad pärast ise ka näevad...

T.

[parkija]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : "Haiglad ja riik plaanivad EMO-sse pöördumisele piirangud seada" .
Siin on nüüd küll võimalik neid , kes maksuraha jagavad kiruda , väidavad et tähtsad on kaitsevõime ja turvalisus , rahva tervis , haridus , kuid raha leitakse siiski ka ministeeriumiametnike palgatõusuks .

[Lemet]

Pealkiri ERR i uudisteportaalist : "Haiglad ja riik plaanivad EMO-sse pöördumisele piirangud seada" .
Siin on nüüd küll võimalik neid , kes maksuraha jagavad kiruda , väidavad et tähtsad on kaitsevõime ja turvalisus , rahva tervis , haridus , kuid raha leitakse siiski ka ministeeriumiametnike palgatõusuks .

Ammu oleks aeg...kui vaadata seda, milliste jamadega EMOt ummistatakse.

[maksipoiss]

Ammu oleks aeg...kui vaadata seda, milliste jamadega EMOt ummistatakse.

Ei saa aru mida seal plaanida on? EMO-s istub ju triaaži õde, kelle juurest kõik sinna pöördujad läbi käivad. See saadab need nö. jamadega sinna pöördujad perearsti juurde ja ongi kõik.

[parkija]

EMO aetakse umbe muidugi , sest sinna saab kohe , perearst on nagu aadlik , kelle juurde pääseb nädalase ooteajaga , kui hästi läheb ja sealt üritatakse ikka EMO sse suunata , EMO st tulevad uuringute vastused kohe , muidu kulub röntgenuuringu vastuse saamiseks kaks kuni kolm nädalat , näiteks .

[MeelisV]

kus see 2..3 nädalat röntgeni vastuse saamiseks kulub ?
olen käinud perearsti kaudu läbivalgustuses ja vastused tulevad arstile ju päeva jooksul ja sealt saab vastuse samuti selle päeva jooksul.

[MeelisV]

aga jah see perearst/emo/patsient süsteem on meil katki juba ju ammu.
alles nädal paar tagasi oli kuskil TV saates 2 õde kes olid mingi eksperomendi korras EMO-s ja tegelesid selle jamadega seal.
kui ikka inimene läheb emosse sest tal on köha/nohu, marrastus, peavalu jms. siis

[Walter2]

See näitabki seda et perearstisüsteem ei toimi kuna reaalset abi sealt ei saa - see on välja öeldud juba minister Jolleri tasemel (tegu ei ole täpse tsitaadiga aga mõte oli selline). EMO on reaalne variant inimesele, kes erameditsiini toita ei suuda. Loomulikult on see traagiline ja mõttetu, kui köha ja nohuga ressurssi raisatakse. aga eks see ole ka mingine abituse ajastu märk.

[Some]

Perearstidega on nii ja naa. On häid ja tarku perearste, on perearste kes tiksuvad viimast paari aastat pensionini ja on suht suva ja on lihtsalt rumalaid... Nagu ühiskonnas ikka. Probleem selles, et inimene reeglina endale perearsti ise valida ei saa - nimistud täis. Tervisekassa määrab siis vastavalt elukohale arsti ja see võib olla selline, kel korralik 10 arstiga perearstifirma koos õdede ja struktuuriga või siis keegi, kes võtab koos õega kuskil keldris vastu. Linnas siiski mingid perearstid on, maakohtades läheb vana perearst pensionile ja uut enam asemele ei tule. Nimistu jagatakse lähimate perearstide vahel ära. Aga siin on nüansid. Nimelt võib naabervaldade vahel puududa ühistransport. Ajalooliselt on ühistransport loodud asulatest rajoonikeskustesse, kui veab siis perearstiga asula samale liinile. Ja hakkab jaburdus pihta. Näiteks, Kihnu perearst asub reaalsuses Toris. Ehk siis kui kiirelt vaja siis seikled Kihnu saarelt sinna põrgusse. Tagasiteel siis kui mõistlikul ajal Pärnusse juhtud saad sujuvalt ka röntgeni ja vereanalüüsid anda. Terve inimesena seda küll läbi ei viitsi teha.
Õde mul elab Raplamaal ühes külas. Kohalikus vallas läks perearst pensionile ja nüüd asub uus perearst naabervallas millega bussiühendus puudub. Too perearst teenindab veel mitmeid ümbruskonna valdu. Ametlikult tema kodulehel teave - probleemide korral helistage mulle telefonile ja lepime kokku, kus vastuvõtt toimub. Ametlik vastuvõtt on kolmel päeval nädalas hommikuti.
Ma usun, et siin piisavalt maakaid, kes võivad kohalikust perearstindusest imelugusid vesta. (Virina lõpp).

[MeelisV]

See näitabki seda et perearstisüsteem ei toimi kuna reaalset abi sealt ei saa - see on välja öeldud juba minister Jolleri tasemel (tegu ei ole täpse tsitaadiga aga mõte oli selline). EMO on reaalne variant inimesele, kes erameditsiini toita ei suuda. Loomulikult on see traagiline ja mõttetu, kui köha ja nohuga ressurssi raisatakse. aga eks see ole ka mingine abituse ajastu märk.

ei mitte ainult.
on ka puhas rahva rumalus ja õpitud abitus.
kui lähed emosse, et said kriimustuse või marrastuse ja seda ei oska ise puhastada ja plaastri või sidemega katta siis milles see perearst süüdi on ?
kui pea hakkab valutama ja lähed emaosse siis milles see perearst süüdi on selleks on apteek ja nõuande telefon 24/7
kui nohu ja köhaga lähed emosse mitte leevenduse saamiseks apteeki ja ravi saamiseks perearsti järjekorda siis milles see perearsti süsteemi mittetoimimist näitab.
selliseid kes istuvad emo järjekorras stiilis et mul on 2 nädalat mingi punn kuskil
või nohu juba 2 nädalat on seal enamus.
olen ka ise käinud seal traumadega mõned korrad ja on päris vastik vaadata seda seltskonda.
kuulad kuidas registratuuris kirjeldatakse oma "probleemi"
ja kui pahaseks nad saavad kui nad pannakse ootama ja tundideks

[Fucs]

Fundamentaalne viga on aga tänases "esmatasandi tervishoius", mis tuleks sissejuhatuks uuesti tegemisele saata...

...Umbes 15 tuhandelises väikelinnas oli täitsa normaalsete võimekustega polikliinik, kus hiliste tundideni ühes aknas tuled põlesid, seal istus valvearst koos valveõega, kes lahendas sellliseid kiireid asju, mis kiirabi alla ei mahtunud. On mind sinna korduvalt veetud. See oli võimalik seetõttu, et samas organisatsioonis (polikliinik) oli neid toonaseid perearste (nimetati jaoskonnaarstideks toona) piisavalt, et erilise töökangelaslikkuseta mehitada ära need paar valvemeediku kohta.

Nõus.
Jaoskonnaarstid käisid graafiku alusel kordamööda nn valvearstiks ja töötasid ka laup.-pühap. ja pühade ajal.
Valvearsti sai ka vajadusel välja kutsuda.
Lisaks nö tavalistele polikliinikutele kus jaoskonnaarstid olid valvearstid, olid suuremates kohtades valvearstid (lastearst) ka lastenõuandlates e. "lastepolikliinikutes".

*

Tahtsin huvi pärast uurida-vaadata statistikat, kui palju ja milliste kaebustega inimesed ISE EMO-sse pöörduvad, aga ilmselt vajalikku sisu sisaldav dokument pole kättesaadav
https://dspace.ut.ee/bitstreams/72887bb ... f/download
https://dspace.ut.ee/bitstreams/4b5a336 ... 1/download

Noh, vaatasin siis (2017 aasta kohta) seda, mida saadaval oli
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/artic ... 9166/12562
ja
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andm ... ewLayout2/

Üldandmed 2016 kohta

Erakorralisi patsiente kokku 504 469
Pöördus ise 360 739
Toodi kiirabiga 97 674
Suunati teisest raviasutusest 35 826
Saabus muul viisil 10 230

2017. aastal viis Riigikontroll koostöös Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsi (EEMAS) ja Eesti Haigekassaga läbi uuringu, mille eesmärk oli hinnata, kas patsiendid pöörduvad EMOsse eesmärgipäraselt ehk kas nende seisund ei võimalda abi saada mujalt. Samuti hinnati, kas patsiendid said kuni ühe aasta jooksul enne EMOsse pöördumist õigeaegset ja vajalikus mahus arstiabi, et vältida EMO külastust, ning kas nad said seda aasta pärast EMO külastust.

Uuring korraldati kaheksas haiglas (Põhja-Eesti Regionaalhaigla, TÜ Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Ida-Viru Keskhaigla, Rakvere Haigla ja Valga Haigla) valimi põhjal, mille moodustasid 2016. aasta esimesel poolaastal EMOsse pöördunud hüpertooniatõve, seljavalu ning alumiste hingamisteede infektsioonidega patsiendid. Selliste haigustega EMOsse pöördunud patsiente oli kokku 6353....

Ekspertide hinnangul oleks 66% patsientidest saanud abi perearstilt. Vaid iga kümnes EMOsse pöördunud patsient vajas korduvat erakorralist meditsiiniabi kuu aja jooksul EMOsse pöördumisest.

Teiseks uuringu tulemuseks on, et valimisse sattunud patsiendid eelistasid selgelt pöörduda EMOsse, mitte oma perearsti poole. Ise, konsulteerimata eelnevalt oma perearsti või muu eriarstiga, pöördus EMOsse 66% patsientidest...

EMOsse pöördumistest 87 juhul (8,7%) esines olukord, kus patsient vajas erakorralist abi, mida oleks talle perearst saanud osutada, kuid patsiendi perearstil ei olnud tööaeg...

EMOsse pöördunud patsientide triaažikategooria oli valdavalt kollane (55%) ja roheline (39%), seljavaluga patsientidel roheline (72%). See näitab, et patsiendid ei olnud eluohtlikus seisundis ega vajanud igal juhul käsitlust EMOs...

Eksperdid tuvastasid esitatud dokumentatsiooni alusel, et valimis olnud kõikidest patsientidest, kes perearsti külastasid, vajas uuringuid perearsti
juures kokku 457 isikut. 36%-l juhtudest ei olnud perearst uuringuid korraldanud, 1,5%-l juhtudest ei läinud patsient ise uuringutele ning 1%-l juhtudest oli aeg uuringuni liiga pikk, arvestades patsiendi seisundi raskust....

Peamiseks põhjuseks, miks patsiendid ei olnud saanud enne EMOsse pöördumist piisavas mahus arstiabi, on see, et nad ei olnud oma perearsti juures käinud. Kui patsient oma perearsti ei külasta ning oma probleemidest teda ei teavita, ei ole perearstil võimalik teda ravida.

Perearsti mitte külastamise põhjustena võib nimetada järgmisi: perearsti tööaeg ei ole piisav, perearsti määratud uuringute kättesaadavus ei vasta patsientide ootustele, perearsti eraldatus (maakoht) ning piisava tugisüsteemi puudumine (nii meditsiinilise kui ka nt transpordi, et patsienti uuringutele aidata, lihtsam on kasutada kiirabitransporti EMOsse).

Ma ei tea, miks valimisse võeti just need kolm kategooriat, kas need olid kõige vähem EMO-ga seotud? Sellisel juhul ülejäänud valimisse mittevõetud patsiendid pöördusid põhjusega või pigem põhjusega? No loogiliselt ma kontrolliks-analüüsiks just neid, kellel kõige vähem EMO-sse asja oli.

EMO-sse pöördus ise 360 739
Neist? Kõigist? hüpertooniatõve, seljavalu ning alumiste hingamisteede infektsioonidega 6353
Neist omakorda 87 juhul vajas patsient EMO abi mida oleks saanud anda ka perearst aga perearstil polnud tööaega.
Seega 6266 pöördus EMO-sse asjata/õigustamatult.

2018-2021 kohta leiab andmed:
https://www.sm.ee/sites/default/files/d ... %BCs_0.pdf
Kiirabi kohta:

Peamisteks (2/3) kiirabi väljasõidukorralduste põhjusteks 2021. aastal olid rindkerevalu ja südamehaigused (20%), kõhu- ja seljavalu (16%), teadvusehäire, halvatus ja pearinglus (10%), hingamisprobleemid (7%), jäsemevalu ja traumad (7%) ja palavik (6%) (Joonis . D-väljakutsete peamisteks põhjusteks olid teadvuseta täiskasvanu (24%), krambihoog (13%), liiklusõnnetus (13%), peavalu (6%), rindkerevalu ja südamehaigused (6%), teadvusehäire, halvatus ja pearinglus (5%).

EMO-de kohta:

EMOsse ja valvetuppa pöörduti 2018–2021 perioodil 32–35% vigastuste või mürgistuste, 9–10% mujal klassifitseerimata sümptomite, 8% vereringeelundite, 5–8% hingamiselundite, 5–6% lihasluukonna, 4–5% seedeelundite haiguste tõttu. Nelja aasta jooksul on 77% võrra kasvanud EMOsse pöördumised psüühika- ja käitumishäirete tõttu ning 22% võrra raseduse ja sünnitusega seotud pöördumised. See peegeldab ärevuse jt vaimse tervise probleemide kasvu ühiskonnas. 23% võrra on vähenenud pöördumised nakkushaiguste tõttu. Muude pöördumiste osas muutusi ei ole.

EMO2021.png (55.21 KiB) Vaadatud 264 korda

Seal see "See peegeldab ärevuse jt vaimse tervise probleemide kasvu ühiskonnas" on vist ainult üks põhjustest. Teine on IMHO psüühika- ja käitumishäiretega isikute haiglaravi asendamine koduse raviga (statsionaarse ravi kohti ei ole/on karjuvalt vähe, arste/psühhiaatreid ei ole, raha ei ole jne) ja kontrollitud/järelvalve all olev ravi sujuv asendumine kontrollimatu/järelvalveta raviga.

Intervjueeritud patsientide kogemuste põhjal on reeglina kutsutud kiirabi või pöördutud EMOsse, kuna on õhtu/öö või nädalavahetus ja perearst ei ole kättesaadav. Enamasti tegid inimesed kohe otsuse kiirabi kutsuda või EMOsse pöörduda, kuid oli ka neid, kes olid eelnevalt püüdnud suhelda oma perearstiga või helistanud numbril 1220.

Põhjustena erakorralise meditsiiniabi otsimiseks nimetati sageli vajaduse tekkimise aega (õhtul, öösel või nädalavahetusel), mil perearst ei olnud kättesaadav, kuid ka seda, et perearsti vastuvõtule ei pääse samal päeval. Oli näha, et termineid „kiirabi“ või „erakorraline abi“ seostati pigem
abivajaduse ajastusega (võimalik saada kiiresti abi), mitte probleemi tõsidusega.

Oli ka juhtumeid, mil kroonilise haigusega patsiendil soovitas perearst haiguse ägenemisel kiirabi kutsuda. Samuti oli juhtumeid, mil inimene helistas nõuandetelefonile 1220 ning tal soovitati kiirabi kutsuda või EMOsse pöörduda.

Nii tervishoiutöötajate ja -spetsialistide kui patsientidega tehtud intervjuudest jäid eeskätt kõlama järgnevad tähelepanekud:

• Peamine põhjus, miks inimesed teevad valiku erakorralise meditsiiniabi (kiirabi või EMO) kasuks, on selle abi hea kättesaadavus ning muu meditsiiniabi madalam kättesaadavus.
• Süsteemis puudub võimekus ja osaliselt ka vajadus pakkuda erakorralist meditsiiniabi sellises mahus, nagu patsiendid seda soovivad või eeldavad.
• Inimeste teadlikkus sellest, kust, millal ja millist abi tuleks otsida ning on võimalik saada, on väga madal, ei orienteeruta hästi tervishoiusüsteemis.
• Põhjendamata pöördumiste hulk kiirabi või EMO poole on väga suur, kuid saame rääkida vaid meditsiiniliselt põhjendamata pöördumistest.
• On vajalik täpsustada erakorralise abi olemust ning defineerida erakorralised seisundid, kuid oluline on ka selle info kommunikeerimine elanikkonnale.
• Kiirabi tegeleb hetkeolukorras ka sotsiaalprobleemidega ehk patsientidega, kes vajavad mitte erakorralist meditsiiniabi, vaid transporti või hooldust. See ei ole kiirabi ülesanne, kuid neid inimesi ei saa jätta abita – vajalik on suurem koostöö sotsiaalsüsteemiga.
• Kiirabi väljakutsete prioriteetide määramise süsteem Häirekeskuses ei tööta veel piisavalt hästi ning vajab arendamist – hetkel määratakse väljakutsele sageli liiga kõrge prioriteet.
• Häirekeskus võiks julgemalt kasutada nõuandetelefoni 1220 abi nii patsientide nõustamisel kui ka kiirabi väljakutsete vajaduse hindamisel.
• Patsiendid on rahul erakorralise meditsiiniabi kvaliteediga, kuid ei ole rahul ooteaegade ning kommunikatsioonipuudusega EMO-s.

Seal on ka võrdlused teiste riikidega.