Nutt ja hala

[Kriku]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

[Kapten Trumm]

Lisaks veel liikluse korraldamise olukord. Kui ainuke soov on kangesti liiklust "rahustada" ja lisaga muutkui uusi piiranguid siis kogu liikluskultuur devalveerub ja hakatakase ühe enam ja enam eeskirju rikkuma, st neist ei teha enam välja.

Muide, kui Transpordiametil oli vaja koos PPA-ga "raudseid tõendeid" oma keskmise kiiruse projektile, siis valiti kontrollmõõtmisteks välja ekstra need lõigud, kus on mingid mõttetud piirangud, mida juhid on ignoreerima harjunud. Tulemused tulid ootuspärased - enamik juhte ületabki. Kindla peale oleks samasuguseid tulemusi saadud ka igasugu ülereguleeritud kohtades, kus märke on niipalju, et juht ei jõua neid enam jälgida.

Ja nii ongi - kui soovid täitjate lugupidamatust, siis kehtesta mõttetuid asju.

[erkilo]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

Nt fooris põlev punane tuli esimesed 3-5 sekundit? :p

Tallinnas näeb igapäevaselt sõltumata kellaajast ja liiklustihedusest.

[Kapten Trumm]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

Minu tagasihoidlike kogemuste põhjal, "tavaline" kiiruspiirang on ka Soomes analoogne. Sellest sõidetaksegi kiiremini, aga kui seda mõistlikus ulatuses teha, siis politsei ei reageeri. Küll aga reageerib sellele, kui sa hakkad liiklust segama (ükskõik kas siis jalus munedes või kihutades-sõeludes). Kui sõidad seal suurel maanteel 120 alas 130-140ga, kohalike massiga samas tempos ega tõmba endale tähelepanu, keegi sinust ei huvitu - lihtsalt enda tähelepanek. Küll aga olen korduvalt näinud politseiautosid Balti numbritega sigatsejate sabas, kes kihutavad ja sõeluvad.

Meil üritatakse aga seda "loomulikku" +10..+20 kuidagi kriminaliseerida ja monetariseerida ja teha sellest justkui liikluse võtmeküsimus. Tegelikult on PPA-l vaja lisapappi eelarvesse ja ennast tuleb ju turundada ja selleks sobivad kõik tondid seinal. Eelarveläbirääkimisel rahaministeeriumiga on üks tugev trump lisaraha saamisel - asutuse poolt eelarvesse toodav raha. Seepärast nad liikluse sujuvusega ei tegelegi, vaid tahavad keskmist kiirust mõõta. Best bang for buck!

Lihtsalt ei ole vaja reguleerida reguleerimist mittevajavaid asju, olgem konservatiivsed. Ma ei õigusta kihutamist, aga selle kiirusületamise, mille peale täna politseinik ei viitsi radarit tõstma hakata, võiks ka tulevikus rahule jätta.

Jätkuvalt - õnnetusi põhjustab tee/liiklusolusid mittearvestav (suur) kiirus, mitte lubatud kiiruse ületamine. See pole aga mitte trahvimise, vaid autojuhtide nõrga ettevalmistuse küsimus. Nägin tänagi ühte õppeautot, kus oli reklaam - lõppastme koolitus vaid 1 päevaga! WOW!

[AMvA]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

Et kui Ida-Euroopas, eriti aga Balkanimaadel permanentselt liikluseeskirju rikutakse, siis on normid ajale jalgu jäänud, aga kui Lääne-Euroopas suudavad juhid samu norme täita, siis need normid on OK? Või on tegu pigem kultuuritusega?

[AMvA]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

Minu tagasihoidlike kogemuste põhjal, "tavaline" kiiruspiirang on ka Soomes analoogne. Sellest sõidetaksegi kiiremini, aga kui seda mõistlikus ulatuses teha, siis politsei ei reageeri. Küll aga reageerib sellele, kui sa hakkad liiklust segama (ükskõik kas siis jalus munedes või kihutades-sõeludes). Kui sõidad seal suurel maanteel 120 alas 130-140ga, kohalike massiga samas tempos ega tõmba endale tähelepanu, keegi sinust ei huvitu - lihtsalt enda tähelepanek. Küll aga olen korduvalt näinud politseiautosid Balti numbritega sigatsejate sabas, kes kihutavad ja sõeluvad.

Ma ei tea, kust sa oma Soome sõidu kogemused oled saanud, aga käin tavaliselt talvel mitu korda Soomes suustamas ja ei sõideta seal küll sugugi nii nagu sa kirjedad.

Alguses sõites panin püsika 90 peale (Soomes on talvel 80 lubatud), siis jäid kõik mulle jalgu, siis langetasin kiiruse 85 peale, ikka jäid kõik jalgu. Lõpuks sõitsingi 600 kilomeetrit 80-ga soomlastega samas kolonnis.

Ja kiiruskaameraid on Soomes oi kui palju, ning minu meelest on nende veapiir madalam, kui meie omadel.

[kraal]

Ma ei tea, kust sa oma Soome sõidu kogemused oled saanud, aga käin tavaliselt talvel mitu korda Soomes suustamas ja ei sõideta seal küll sugugi nii nagu sa kirjedad.

Alguses sõites panin püsika 90 peale (Soomes on talvel 80 lubatud), siis jäid kõik mulle jalgu, siis langetasin kiiruse 85 peale, ikka jäid kõik jalgu. Lõpuks sõitsingi 600 kilomeetrit 80-ga soomlastega samas kolonnis.

Ja kiiruskaameraid on Soomes oi kui palju, ning minu meelest on nende veapiir madalam, kui meie omadel.

Käisin ka Soomes suuatamas. Tähelepanek Suunal Helsinki - Tahko - Helsinki. 80 alas jälgib kiiruspiirangut umbes 10% liiklejatest. Enamus laseb seal pea 90-ga. Oli ka mõni üksik kiiremini sõitev auto.
Kusjuures, suvel on paljudes kohtades tava teedel kiirusepiirang 100. Kiirteedel teine teema. Seal talvel piirang 100 suvel rohkem.

[Kriku]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

Et kui Ida-Euroopas, eriti aga Balkanimaadel permanentselt liikluseeskirju rikutakse, siis on normid ajale jalgu jäänud, aga kui Lääne-Euroopas suudavad juhid samu norme täita, siis need normid on OK?

Ka norm, mida pidevalt ei rikuta, võib olla ajale jalgu jäänud.

[AMvA]

Julgen väita, et norm, mida massiliselt ja igapäevaselt rikutakse, ongi kas ajale jalgu jäänud või algusest peale ebaõnnestunud.

Et kui Ida-Euroopas, eriti aga Balkanimaadel permanentselt liikluseeskirju rikutakse, siis on normid ajale jalgu jäänud, aga kui Lääne-Euroopas suudavad juhid samu norme täita, siis need normid on OK?

Ka norm, mida pidevalt ei rikuta, võib olla ajale jalgu jäänud.

Ehk siis iga norm on ajale jalgu jäänud, nii see mida rikutakse, kui ka see mida ei rikuta. Hea loogika

[drawulf]

Ehk siis iga norm on ajale jalgu jäänud, nii see mida rikutakse, kui ka see mida ei rikuta. Hea loogika

Loogiline loogika ju. Aegunud mõttetu norm. Osad ei suuda jälgida. Osad suudavad. See ei näita normi väärtust või ajakohasust ju

[diesel]

lehekülgede viisi kaks leeri vaidlevad selle üle, kelle spido kuipalju valetab.
palju õnne, kas teil tõepoolest muud teha pole.

[Kriku]

Et kui Ida-Euroopas, eriti aga Balkanimaadel permanentselt liikluseeskirju rikutakse, siis on normid ajale jalgu jäänud, aga kui Lääne-Euroopas suudavad juhid samu norme täita, siis need normid on OK?

Ka norm, mida pidevalt ei rikuta, võib olla ajale jalgu jäänud.

Ehk siis iga norm on ajale jalgu jäänud, nii see mida rikutakse, kui ka see mida ei rikuta. Hea loogika

Ei, seda ma ei öelnud. Ma ütlesin, et fakt, et normi ei rikuta, ei tähenda iseenesest, et see poleks ajale jalgu jäänud.

[Pärtel]

Ma ei tea, kust sa oma Soome sõidu kogemused oled saanud, aga käin tavaliselt talvel mitu korda Soomes suustamas ja ei sõideta seal küll sugugi nii nagu sa kirjedad.

Alguses sõites panin püsika 90 peale (Soomes on talvel 80 lubatud), siis jäid kõik mulle jalgu, siis langetasin kiiruse 85 peale, ikka jäid kõik jalgu. Lõpuks sõitsingi 600 kilomeetrit 80-ga soomlastega samas kolonnis.

Ja kiiruskaameraid on Soomes oi kui palju, ning minu meelest on nende veapiir madalam, kui meie omadel.

Käisin ka Soomes suuatamas. Tähelepanek Suunal Helsinki - Tahko - Helsinki. 80 alas jälgib kiiruspiirangut umbes 10% liiklejatest. Enamus laseb seal pea 90-ga. Oli ka mõni üksik kiiremini sõitev auto.
Kusjuures, suvel on paljudes kohtades tava teedel kiirusepiirang 100. Kiirteedel teine teema. Seal talvel piirang 100 suvel rohkem.

See "enamus" olid EV numbrimärkidega?

[ahto42]

Et siis inimene eeldab, et kui saab kohe perearsti juurde (või EMO-sse), siis need teevad ta nipsust terveks ja ta võib kohe tööle naasta? Kuna ta haiguslehel viibimist enesele ju lubada ei saa.

Jaa - tõepoolest...kui ikka on sellised ootused perearstisüsteemile, siis on ikka olemasoleva üle nutuks ja halaks põhjust küllaga.

Retseptiravimid saab minumeelest kohe. Tavaliselt polegi midagi muud tarvis. Kui ma olen Eestis (ca 1x3 aasta tagant) perearstiteenust kasutanud siis ta on osanud suures plaanis diagnoosida, vererõhku mõõta, saatekirja kirjutada... Ravimeid ka määrata kui neid ise käsimüügist kätte ei saa. Näiteks haava ümber sidumiseks või kõrva loputamiseks ei pidavat pädevust jätkuma ja mõlemad korrad saatis sirgelt EMO-sse.
Haridus ei lubagi mõista et milleks tänapäeval seda perearsti-OÜndust enam vaja on. 20 sajandil oli idee et üks arst teab niimoodi terve sugupuu haiguslugusid ja oskab siis paremini läheneda. Tänapäeval peaks selline info ju arvutist näha olema ja suvaline arst näeb ükskõik millise patsiendi andmeid.

Tehku tavaline nõukaaja polikliiniku süsteem ja selle raha eest saab liigagi hästi.

Palju sul tegelikult mingi tavalise haigestumise puhul on retseptiravimeid vaja ja arst need ka välja kirjutanud?

Kas sa kujutad ette milline hullumaja sellest tuleb kui inimesed omal käel hakkavad end eriarstide vastuvõtule kirja panema? Või on Soomes nii?

No näiteks Günekoloogi jaoks pole mingit saatekirja vaja. Androloogi vastuvõtule on vaja perearsti saatekirja.

[ahto42]

Perearstisüsteemi luues oli unistus, et need praksisekohad saavad olema väärtus, mida ostetakse ja müüakse ning mis tagavad arstile sündsa sissetuleku ja patsiendile personaalse lähenemise.
See unistus ei ole täitunud ning ei ole ka näha eeldusi, et täituks vaadeldavas tulevikus. Minu perearst on küll väga hea arst ning võluv noor daam takkapihta, aga et ta on juba mõnda aega lapsepuhkusel, käin ma oma perearstikeskuses erinevate tohtrite juures külakorda. Mitte et tervisel miskit viga oleks, aga mingeid tõendeid on vahel ikka vaja. Seega - personaalsust ei ole, on perearstiteenuse manufaktuur. Mille poolest see erineb N. aja polikliinikust, jääbki mulle arusaamatuks. Eriarstide valiku kesisuse poolest, tundub mulle. Aga see on ka kogu erisus. Miks suures perearstikeskuses ei võiks olla elementaartaseme diagnostikavõimet vähemasti röntgeni tasemel, ei saagi ma aru. Piltide tõlgendamine eriarstide tasemel käib niikuinii tänapäeval üle võrgu ning patsiendi ringijooksutamine lihtsamate teenuste osutamiseks ei tundu mitte kuidagi mõistlik. Aga riik on otsustanud kõike tsentraliseerida, sest nõnda tekib illusioon kulude kontrollist. Ja patsient jookseb ning ootab.

Võin eksida, aga riigipalgal pole ühtki med. töötajat.. Kõik peaks olema SA'd või OÜ'd kes müüvad meditsiiniteenust haigekassale.
Tegelikult med töötajate palk tõuseks kui haiglate nõukogude liikmete tasud väheneks.
Perearst on ju OÜ ja õde on seal palgal. Perearsti enda asi, palju ta oma abilistele maksab.